Sam Nius Blong Wol

Tes Blong Draevem Trak i Mekem Man i Kros

Niuspepa blong Paris (International Herald Tribune) i talem se: “I gat 500 man mo woman long Franis we oli stap ‘jekem’ ol man blong luk sipos oli naf blong karem pepa blong draevem trak. Be trabol i save kamaot taem man i no pasem tes ya. Plante oli swea, tok nogud, mo kilim man no woman we i jekem olgeta. Stat long 1994, trabol ya i kam antap 150 pesen. Plante man oli wantem winim pepa blong draevem trak, be i no 60 pesen nating we oli pasem tes ya blong 20 menet. Klosap olgeta evriwan we oli no bin mekem kos we i sas, oli no winim pepa blong olgeta. Olgeta we oli no pas, oli stap soemaot moa kros blong olgeta naoia. Oli bin faetem sam man mo woman we oli jekem olgeta, oli bin holem hea blong samfala, oli pulum olgeta oli kamaot long trak. Wan woman we i stap mekem tes long ol narafala we i wantem draev, i talem se wan man i ronem hem wetem wan stik meresin. Man ya i stap singaot se stik ya i fulap long blad we i gat AIDS long hem. I no longtaem i pas wan man we i gat 23 yia, hem i no winim pepa ya blong draevem trak. Nao hem i girap, i sutum man ya we i mekem tes long hem, long wan masket we i gat plastik bulet long hem. Blong traem daonem ol raf fasin ya, ol man mo woman we oli mekem tes long narafala we oli wantem draev, oli stap talem se i gud we oli sanem leta nomo blong talemaot sipos man i pasem tes ya no nogat, i winim we oli talem stret long fes blong hem.

Ol Pig Oli Go Long Taon

Ol man pig we oli wael, oli stap haed oltaem long bus. Be niuspepa blong Jemani (Die Woche) i talem se naoia ol wael pig ya oli faenemaot se i gat plante kakae long ol bigfala taon, mo se oli save haed long ol taon blong ol man oli no kam kilim olgeta. Sam woman pig we oli wael, oli bonem ol pikinini blong olgeta stret long taon blong Berlin. Ol hanggri pig ya oli no wokbaot nomo long ol ples we i gat tri mo long ol ples blong spel. Oli spolem yad blong ol man, mo kakae ol flaoa blong olgeta tu. Ol man pig ya oli save hevi olsem 350 kilo. Plante man oli fraet long olgeta, oli klaemap ol tri blong ronwe long olgeta, mo haed long ol haos blong pablik telefon. Ol pig ya oli bin mekem plante aksiden oli kamaot long ol trak. Samfala oli faenem ol pig ya long yad blong olgeta taem oli finis wok nao oli kambak long haos. Wan man i askem se: “?Olsem wanem mi save go insaed long haos taem i gat 20 wael pig oli stap stanap fored long doa?”

Ol Skul Pikinini Oli Wari Tumas

Niuspepa blong taon ya Mumbai long India (Asian Age) i talem se ol eksam long en blong yia oli mekem ol skul pikinini oli wari tumas. Plante tumas wok jes bifo long ol eksam wetem tumas toktok we i pusum olgeta blong kasem hae mak, i hevi tumas long samfala. Long taem blong ol eksam, ol yangfala we oli go pas long dokta we i lukluk long trabol long tingting blong man, namba blong olgeta i dabol. Sam papa mama oli blokem ol yangfala fulwan long ol pleplei, from we oli wantem se oli winim eksam blong olgeta. Wan dokta we i stadi long tingting blong man, V. K. Mundra, i talem se: “Ol papa mama oli putum tumas wari long ol pikinini blong olgeta. Mo tu, ol yangfala ya oli wantem winim ol narafala yangfala long klas.” Hem i gohed se plante papa mama “oli no kasem save se sipos oli givhan long yangfala blong spel long tingting blong hem, samting ya bambae i mekem hem i haremgud, nao hem i save stadi moa.” Dokta Harish Shetty i talem se naoia, wari blong ol eksam “i stap kasem ol smol pikinini tu, long klas wan kasem seven.”

Ol Yangfala Oli Mared

I no longtaem i pas, oli mekem wan stadi long India long saed blong Helt Blong Famle. Oli faenemaot se klosap 36 pesen blong ol yangfala we oli mared finis, oli gat 13 kasem 16 yia nomo. Niuspepa blong Mumbai, (Asian Age) i talem se 64 pesen blong ol gel we oli gat 17 kasem 19 yia, oli karem wan pikinini finis, sipos no, oli gat bel. Oli se, ol mama we oli gat 15 kasem 19 yia, namba blong olgeta we oli ded from trabol we oli kasem taem oli gat bel, i tu taem antap long ol gel we oli gat 20 kasem 24 yia. Mo tu, ol yangfala we oli gat 15 kasem 24 yia be oli gat wan sik blong seks finis, namba blong olgeta i dabol long ol yia we oli jes pas. Ol man blong hae save oli talem se trabol ya i kamaot from se ol yangfala ya oli no gat naf save, mo tu, ol save we oli kasem long saed blong seks from ol buk mo ol fren blong olgeta, i no stret.

Jenisim Wan Sik Wetem Narawan

Buk ya The Economist, i talem se: “Toti yia bifo, tri long evri faef man long Ijip oli gat wan sik we i kamaot long ol snel we oli laef long wota, nem blong sik ya bilharzia. Oli wokem wan meresin, nao oli blokem sik ya bigwan. Be, naoia, oli faenemaot se stik meresin ya we oli bin yusum, “i mekem se plante milian man oli save kasem sik ya hepataetas C. Naoia, sik ya i kam olsem nambawan sik long Ijip, i tekem ples blong sik ya bilharzia.” Ol pin we oli bin yusum blong stikim man from bilharzia “oli yusum plante taem bakegen, mo oli no klinimgud. . . . Long 1988 nomo, ol sayentis oli jes faenemaot bebet blong hepataetas C insaed long blad.” Ol stadi oli soem se Ijip “i gat moa hepataetas C i bitim ol narafala ples long wol.” Samwe 11 milian man Ijip, hemia 1 long evri 6 man, oli gat sik ya long blad blong olgeta. Long 70 pesen blong ol man ya, bambae oli kasem wan strong sik long leva, mo 5 pesen blong olgeta bambae oli ded. Buk ya i talem se “i no gat wan bigfala sik olsem bifo we ol dokta nomo oli bin givim long ol man. Be wan samting i gud, hemia se sipos oli no bin stikim ol man ya, plante moa bambae oli ded from sik ya bilharzia.”

Doti Wota i Pulum Fulap Bebet Oli Kam

Long wan bigfala taon long Peru, nem blong hem Arequipa, doti wota long Chili Reva, i pulum fulap bebet oli kam. Long taon ya, i no moa gat meresin blong blokem ol bebet ya we oli kakae man. Niuspepa blong Lima (El Comercio) i talem se ol bebet ya oli kam fulap olsem, from we ol man oli sakem tumas doti long Chili Reva. Ol doti ya i kilim ol frog. Niuspepa ya i talem se “plante yia finis, ol frog nao oli bin kakae ol bebet ya.”

Waen i Strong Moa

Long Briten, polis mo ol grup we oli givimaot save long saed blong alkol, oli stap givim woning se waen naoia i strong moa, mekem se man we i dring smol nomo i save drong. Ten yia bifo, ol spesel waen mo waen we oli yusum long kakae nomo i gat 13 no 14 pesen alkol long olgeta. Be, naoia, waen we ol man oli dring evri dei, i gat 14 pesen alkol long olgeta. Plante long ol waen ya oli kam long ol kantri olsem Ostrelia, Saot Afrika, mo Jili. Long ol hot ples ya, ol grep we oli wokem waen long olgeta, oli raep gud mo oli swit tumas, mekem se waen i strong moa. Niuspepa blong London (The Sunday Times) i talemaot tok blong Mary-Ann McKibben, we hem i namba tu bos blong wan grup we i Wari Long Alkol. Woman ya i talem se: “Naoia, waen i strong moa. Samting ya i stap trikim ol man we oli dring waen, from we oli no stap tingbaot se i gat moa alkol long hem.”

?Klin Tumas?

Niuspepa blong Jemani (Westfälische Nachrichten) i tokbaot ripot blong Institiut Blong Envaeronmental Meresin mo Hospital Haejin long Freiburg Yunivesiti, se sam meresin blong kilim jem taem yumi klinim ol samting, oli blong nating nomo, mo sam oli save mekem trabol. Tija Franz Daschner we hem i bos blong Institiut ya, i talem se: “Yumi no nidim olgeta. Oli save mekem nogud long ol man we oli yusum olgeta.” Wan trabol se, i gat sam samting insaed long ol meresin ya we plante man oli nogud long hem. Ol klos we oli smel nogud, i nidim nomo blong wasem olgeta, i no nidim meresin blong kilim jem. Daschner i finisim tok blong hem olsem: “Wan gudfala sop i naf blong klinim ol samting, i no nidim strong meresin.”

Fosem Ol Yangfala Blong Folem Olgeta

Niuspepa blong London (The Guardian) i tokbaot wan stadi we gavman blong Inglan i mekem long 500 yangfala. Ol yangfala ya “oli luk ol man mo woman long televisin mo ol pija long ol buk, nao oli harem se oli mas traehad blong kam stretgud olsem olgeta ya.” Plante gel oli winim wari ya, from oli talemaot filing blong olgeta long ol fren blong olgeta. Be ol boe oli faenem i had blong tokbaot filing blong olgeta, nao oli girap oli mekem trabol mo brekem loa blong soemaot kros blong olgeta. Namba blong ol boe we oli tingting blong kilim i ded olgeta bakegen, i tri taem antap long namba blong ol gel. Hemia from we ol boe oli ting se oli gud blong nating nomo, mo tingting blong olgeta i save foldaon isi nomo. Be ol gel we oli minim nomo blong spolem olgeta bakegen no we oli gat ol sik olsem anoreksia mo bulimia from we oli no stap kakae gud, namba blong olgeta i fo taem antap long ol boe.

Ol Man Blong Plei Futbol We Oli No Gat Fiuja

Niuspepa blong Paris (Marianne) i talem se: “Bitim 90 pesen blong ol yangfala we ol tim blong futbol long Franis oli karemaot long Afrika, oli kam ol wokman we oli no gat ol stret pepa blong stap long kantri ya, mo oli no save joengud long laef blong ol man Franis tu.” Wan ripot blong gavman blong Franis i tok agensem ol man we oli wokbaot olbaot long wol blong traem faenem “ol nambawan yangfala blong plei futbol.” Plante taosen boe Afrika we 300 blong olgeta oli no gat 13 yia yet, oli bin bilivim naesfala drim ya se oli save kam jampion blong spot. Be bighaf blong olgeta oli no saenem kontrak wetem wan klab, mo long en blong bisnes ya oli no gat wan vatu nating. Niuspepa ya i talem se: “Ol buk blong ol loea oli fulap nomo long ol trabol blong ol yangfala we oli plei futbol, oli no fulap long glad blong ol jampion.”