Taem Solwota i Kam Red
MAN BLONG WEKAP! LONG FILIPIN I RAETEM STORI YA
Traem tingbaot ol man blong pulum fis we oli stap wokbaot long sanbij long eli moning, oli stap go blong rerem ol net mo bot blong olgeta. Olsem evritaem, oli hop se bambae oli kasem plante fis. Be oli sek long nogud samting we oli luk. Plante taosen fis oli stap ded, olbaot long sanbij. ?Wanem i kilim ol fis ya i ded? !RED TAED!
OL RED TAED oli stap kamaot long plante ples blong wol. Oli bin kamaot long Yunaeted Stet mo Kanada, long saed i go long Atlantik, mo long saed i go long Pasifik. Oli bin kamaot long Ostrelia, Brunae, notwes Yurop, Japan, Malesia, PNG, Filipin, mo sam narafala ples. Nating se smol man nomo oli save long ol red taed ya, be oli no wan niufala samting.
Long Filipin, faswan red taed we oli luk, hemia long provins blong Bataan long 1908. Long 1983, i gat wan red taed long Solwota blong Samar, Maqueda Bei, mo Villareal Bei. Red taed ya i posenem fulap fis mo sel. Afta long taem ya, i gat plante red taed i kamaot long ol ples klosap long solwota. Zenaida Abuso we i wok blong Grup we i Stadi long ol Red Taed long Filipin, i toktok wetem man blong Wekap! Hem i se: “Ol red taed oli no kilim ol fis nomo, be Ofis blong Fisheries and Aquatic Resources long Filipin i faenem 1,926 sel tu we red taed i posenem olgeta.” a ?Be wanem ya ol narakaen red taed ya we oli stap kilim ol fis mo sel?
?Wanem Ya Red Taed?
Tok ya “red taed” i minim se kala blong solwota i jenis long sam ples. Plante taem i jenis i kam red, be samtaem hem i kam braon no yala. The World Book Encyclopedia i talem se “maet kala ya i kavremap wan smol ples nomo we i olsem sam mita, no maet i kavremap wan bigfala ples (2,600 skwea kilometa).”
?Wanem i mekem kala blong solwota i jenis? Klosap oltaem, red taed i kamaot from ol defdefren kaen nalumlum, no from ol smosmol bebet we oli kolem dinoflagellates. Ol smosmol samting ya oli gat ol hea oli fas long olgeta, we oli yusum blong swim long solwota. I gat samwe 2,000 defdefren kaen dinoflagellates, mo 30 blong olgeta oli karem posen. Klosap oltaem, ol smosmol samting ya oli laef long solwota we i hot lelebet mo i gat plante sol long hem.
Red taed i kamaot taem ol dinoflagellates oli kam plante kwiktaem. Maet oli kam plante olsem 50 milian long wan lita wota. Ol sayentis oli no savegud from wanem samting ya i stap hapen. Be oli save se ol bebet ya oli kam plante taem sam samting oli kamaot evriwan wantaem blong jenisim solwota. Maet weta i jenis i kam defren, maet solwota i stret i no hot tumas mo i no kolkol tumas, maet i gat plante tumas kakae long solwota, san i strong, no maet ol taed blong solwota oli stret blong mekem samting ya i kamaot. Taem plante ren i foldaon, wota we i ron i save karem fulap kakae mo gudfala samting blong graon i go long solwota klosap long so. Ol gudfala samting ya i save mekem ol bebet ya oli kam plante kwiktaem. ?Wanem i kamaot from? !Red taed!
Samting we i nogud se, sam samtaem ol man nomo oli mekem narakaen samting ya i kam moa nogud. Taem oli sakem ol doti blong olgeta mo blong ol faktri i go long solwota, samting ya i save givim plante kakae long ol dinoflagellates, nao oli kam plante kwiktaem. I no longtaem, bambae oli yusum evri win we i stap long solwota, ale plante fis oli ded from oli no moa save pulum win.
Ol red taed oli kamaot long solwota we i hot lelebet mo i klosap long so. Klosap oltaem oli kamaot long en blong hot taem go kasem we ren taem i kam. Oli save stap sam aoa nomo no maet plante manis, samting ya i dipen long ples mo taem.
Ol Samting We i Ded
Bighaf blong ol red taed oli no mekem trabol, be sam oli save spolem plante samting. Sam dinoflagellates oli karem posen we i save kilim i ded ol fis mo plante laef samting long solwota. Sam red taed oli bin kilim plante fis, osta, nawita, natalae, kokias, naora, mo krab, we oli kakae ol dinoflagellates. Taem i gat wan red taed we i spolem plante samting, fulap fis oli stap flot long solwota, mo i gat ol bigfala hip fis oli stap ded olbaot long sanbij go kasem plante kilometa longwe.
Ol red taed oli mekem bigfala trabol long ol man tu. Long sam ples we ol man oli dipen long wok blong pulum fis blong oli kasem vatu, ol red taed oli spolem olgeta. Antap moa, ol red taed oli bin kilim sam man i ded.
Posen Blong Red Taed
Sam dinoflagellates oli karem wan posen we nem blong hem saxitoxin. Hemia wan kaen sol we i spolem ol smosmol string long bodi blong man we oli sanem signal i go long bren. Taswe, oli kolem samting ya se posen blong ol nev. The New Encyclopædia Britannica i talem se “posen we i kamaot long olgeta, i mekem se man i no moa save pulumgud win.” Taem posen blong red taed i aot long ol wef i go long win, ol man oli no moa save go wokbaot long sam sanbij.
?Yu yu laekem blong kakae ol sel mo fis? Ol red taed oli save posenem ol sel we oli kakae ol dinoflagellates. Wan niuspepa (Infomapper) i talem se ‘ol sel olsem osta, kokias, mo natalae, oli denja moa from we oli kasem kakae taem wota i pastru long olgeta mo tu oli holemtaet moa posen i bitim ol fis.’ Be “maet ol fis, nawita, naora, mo krab . . . oli oraet yet blong kakae.” ?From wanem? From we posen i hivap long gat blong olgeta, mo klosap oltaem ol man oli karemaot gat bifo we oli kukum.
Nating se i olsem, yumi mas lukaotgud taem yumi kakae ol samting blong solwota long ol ples we red taed i kasem, antap moa ol sel. Ol taed oli save givim wan sik we oli kolem PSP (paralytic shellfish poisoning). Sipos yu kakae samting we red taed i posenem, 30 menet biaen yu save luk ol saen blong sik ya. Lis we i stap wetem stori ya i talemaot sam long ol saen ya. Sipos yu no go luk dokta hareap, PSP i save mekem se yu hadwok blong pulum win, mo bambae yu save ded from.
Oli no faenem meresin yet blong winim posen we red taed i givim. Be sam samting we dokta i save mekem kwiktaem, oli givhan. Blong aotem posen blong red taed long bel blong man, dokta i save givim meresin we i fosem hem blong traot. Oli save pusum wan smol paep i go long maot blong man i godaon long bel, nao oli save wasemaot ol posen long bel. Sam samtaem, oli mas fosem win i go long bodi blong man blong mekem waet leva i wok. Samfala long Filipin oli ting se sipos man i dring wota blong kokonas we oli ademap braon suga long hem, samting ya i save givhan long man we i gat posen ya blong i kamgud kwik.
Rod Blong Winim
Naoia, i no gat samting we man i save mekem blong blokem ol red taed. Plante man oli ting se yumi save daonem trabol we ol red taed oli mekem sipos yumi no yusum ol meresin blong kilim bebet long garen mo meresin blong mekem garen i gru. Olsem nao, ol meresin ya bambae oli no save ron i go long solwota. Bambae i gud tu sipos ol man oli no moa sakem ol doti blong olgeta mo blong ol faktri i go long solwota. Wan narafala rod i blong klinim graon klosap long solwota blong i no gat ol samting i ron i go long solwota blong givim kakae long ol dinoflagellates.
Naoia, sam gavman oli stap lukluk gud long bisnes ya. Long Filipin, gavman i stap mekem tes long ol sel oltaem, blong luk sipos oli gud yet blong ol manples oli kakae mo blong sanem i go long narafala kantri. Be, long en blong bisnes ya, Man we i Wokem yumi nomo i naf blong tekemaot ol trabol we yumi kasem taem solwota i kam red.
[Futnot]
a Long Filipin ol red taed oli save posenem man we i kakae ol sel tu, be ol man blong stadi long saed ya, oli talem se samting ya i no stap kamaot long olgeta ples we i gat red taed.
[Bokis blong pija long pej 24]
Ol Saen Blong Red Taed Posen
1. Man i harem olsem we nil i stikstikim maot, mit raon long ol tut, mo tang blong hem, mo i olsem we oli stap bon
2. I olsem we skin long fes i ded mo nil i stap stikstikim, filing ya i kasem plante ples blong bodi
3. Hed i soa mo i raon
4. Man i tosta bitim mak mo spet i kam fulap
5. Hem i traot, mo bel i ron
6. I hadwok blong pulum win, toktok, mo swolemdaon spet blong hem
7. Ol joen oli soa, mo i harem se bodi i no hevi nating
8. Hat i pam kwik
9. Bodi i kam slak mo i no moa save stanap stret
10. Bodi i no moa save muvmuf
[Tok blong pija long pej 24, 25]
Ol smosmol samting we oli mekem red taed
Pyrodinium bahamense
Gymnodinium catenatum
Gambierdiscus toxicus
[Credit Lines]
Courtesy of Dr. Rhodora V. Azanza, University of the Philippines
Courtesy of Dr. Haruyoshi Takayama
ASEAN-Canada Cooperative Programme on Marine Science
[Tok blong pija long pej 25]
Samting we red taed i mekem
[Credit Line]
Grant Pitcher/Courtesy WHOI
[Foto Credit Line blong pija long pej 23]
Peter J. S. Franks, Scripps Institution of Oceanography
[Foto Credit Line blong pija long pej 25]
Scripps Institution of Oceanography