Nambawan ripot from Rasia

Oli Prij Wan Handred Yia Mo Glad i Kam Nao

“BLONG Rejistarem Raet blong Hedkwota blong olgeta ogenaesesen blong skul ya ‘Ol Wetnes blong Jeova long Rasia.’”

Ol tok ya oli fas tok blong leta we foto blong hem i stap long pej ya, we oli raetem long lanwis blong ol man Rasia. Ol tok ya oli olsem wan ansa long plante prea. Long Moskou, wan haeman blong Ministri blong Jastis blong R.S.F.S.R., (Russian Soviet Federated Socialist Republic) hemia Rasia, i saenem pepa ya. I min se long Rasia, gavman i givim raet long ogenaesesen blong ol Wetnes blong Jeova blong stap long kantri ya. Olsem nao, afta wan handred yia long histri blong bigfala kantri ya, wan impoten samting i hapen.

Wan Stat We i Smol Nomo

?Olsem wanem? ?Wan handred yia? Yes. Faswan man we yumi save se hem i bin talemaot gud nyus long kantri ya, hemia Charles Taze Russell. Hem i mekem visit ya long 1891. Long Wajtaoa (Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence) blong Septemba 1891, hem i talem se taem hem i mekem trep blong hem long Yurop, hem i wokbaot i go kasem Kisinev, long Rasia. Long ples ya, hem i faenem wan man, nem blong hem Joseph Rabinowitch. Man ya i bilif long Kraes mo hem i traem prij long ol famle we oli man Jyu long ples ya. Russell i storebaot visit blong hem wetem Rabinowitch, mo hem i tokbaot ol dip mo ol gudfala toktok we oli mekem long saed blong Kingdom.

Ol Man Oli Harem Gud Nyus Bakegen

Biaen long visit blong Russell, yumi no save plante samting long wanem i bin hapen long wok blong prij long kantri ya, we naoia ol man oli kolem U.S.S.R. (Rasia) Be samting ya i no min se i no gat wan samting we i hapen. Long 1927, tri kongregesen oli sanem ol ripot long miting blong Memoriol i go long Sosaete. Be i luk olsem we bifo we Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol i faerap, wok blong prij i no spid. Biaen long wo ya, plante nesen oli seraot long Yurop. Nao plante man we bifo oli sitisen long wan kantri, naoia oli mas sitisen long narafala kantri. Olsem ya nao, plante man we oli talemaot Kingdom oli go insaed long Rasia.

Taswe long Febuwari 1, 1946, Wajtaoa i talem se: “Bitim wan taosen pablisa oli prij fastaem long is blong Polan long lanwis blong ol man Ukren. Nao ol man oli tekem olgeta oli go stap longwe insaed long kantri blong Rasia. . . . Mo tu, i sem mak long ples Bessarabia, we i haf blong Rumenia bifo, be Rasia i tekem ples ya i blong hem. Nao plante handred brata we oli stap long ples ya, oli kam man Rasia. Mo oli stap gohed blong mekem disaepol long ol nesen.”

Mo tu, long taem blong Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol, plante man Rasia oli harem nogud tumas long ol rabis kalabus blong ol man Nasi. Be long ples ya, sam man Rasia oli kasem plante blesing tu. Wan ripot i tokbaot plante yang woman Rasia lelebet we oli stap kalabus long Ravensbruk. Long ples ya, oli faenem ol Wetnes blong Jeova. Oli lanem trutok, oli jenisim laef blong olgeta, nao oli tekem baptaes. Samting ya i hapen tu long sam narafala kalabus olsem ya. Taem wo i finis, ol nyufala Wetnes ya we oli jes tekem baptaes, oli aot long kalabus, oli gofri. Oli gobak long Rasia, nao oli karem gud nyus blong Kingdom wetem olgeta. Long fasin ya, Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol i mekem namba blong ol pablisa blong Kingdom i gru kwiktaem long teritori blong Rasia. Long 1946, ating 1,600 pablisa oli stap prij long kantri ya.

Oli Stap Prij Long Kalabus

Biaen bakegen, ol kalabus oli olsem wan nambawan rod blong talemaot gud nyus long evri ples long Rasia. Biaen long wo, ol haeman blong gavman oli mestem. Oli ting se ol Wetnes blong Jeova oli wantem spolem gavman blong olgeta, nao oli putum plante long kalabus. Be samting ya i no blokem ol Wetnes. No gat. Oli gohed, oli prij. Oli no save stop from we oli rili bilif se mesej blong Kingdom blong God i beswan nyus we ol man oli save harem. Taswe, kalabus i kam teritori blong plante Wetnes. Nao fulap man blong kalabus oli lesin long olgeta, mo oli lanem trutok. Long 1957, wan ripot i talem se: “Tede long Rasia, long ol samting we mifala i save long saed blong trutok, ating kolosap stret haf (40%) blong ol man we oli kasem trutok, oli kasem taem oli stap long kalabus no oli wok kalabus.”

?Be olsem wanem nao? ?Ol Wetnes oli kam slak from we gavman i putum olgeta long kalabus? !No gat! Long 1964, wan ripot i talem se: “Long ol kalabus ya, i gat sam Wetnes blong Jeova we oli kalabus tu tri taem finis. Gavman i bin letem olgeta i gofri, be oli gohed blong talemaot mesej, nao oli gobak long kalabus bakegen.” Ripot ya i talem se ol Wetnes oli faenem plante nogud man long ol kalabus ya. Ale, ol man ya oli lanem trutok, oli jenisim laef blong olgeta, mo oli tekem baptaes bifo we oli gofri.

Oli No Moa Strong Tumas Long Olgeta

Samwe long 1965, ol haeman oli no moa mekem i strong tumas long ol Wetnes. Oli save nao se ol man blong Jeova oli no wantem spolem ol loa mo gavman. I tru se loa i no givim raet yet long ol kwaet Kristin ya blong oli save mekem wok blong ol. Be, wanwan taem nomo polis i holem olgeta, no i lukaotem olgeta long haos blong ol. Yes, gavman i no moa strong long olgeta olsem bifo. Ol Wetnes oli tangkyu long olgeta from. Oli wantem tumas gohed long Kristin laef mo wok blong olgeta, long kwaet fasin mo long pis. Yes, oli traehad tumas blong mekem olsem.​—Rom 12:​17-19; 1 Timote 2:​1, 2.

Gavman i bin sanem plante Wetnes oli go stap long Saebiria, i olsem we oli kalabus long ples ya. Be long 1966, gavman i letem olgeta oli gofri, mo oli save go stap long wanem ples blong Rasia we oli wantem. Olsem nao, afta plante yia we oli stap long Saebiria, plante Wetnes oli gobak long ples blong olgeta. Be sam long olgeta ya oli jus blong stap long Saebiria nomo. Mo sam we fastaem oli gobak long ples blong ol, biaen oli kambak long Saebiria. Olsem nao, gavman i bin sanem wan yangfala gel wetem famle blong hem, oli go wok kalabus long Saebiria. Taem gavman i letem olgeta oli gofri, hem i gobak wetem papa mama blong hem long wes blong Rasia. Be hem i stap smoltaem nomo long ples ya. Hem i laekem tumas ol man blong Saebiria from we oli gat tingting daon mo oli welkamemgud ol man. Ale, hem i livim famle blong hem mo hem i kambak long is blong Rasia blong prij long ol man we oli laekem trutok.

Hemia nao wan store we i kamaot long taem ya, we plante narafala store oli sem mak nomo long hem. Wan brata i muf i go long narafala taon. Samtaem biaen, hem i faenemaot tu narafala Wetnes. Trifala ya oli prea blong askem help, nao kwiktaem oli faenem wan yang woman Gris we skul blong hem i Otodoks. Kwiktaem nomo, hem i folem trutok mo i lidim ol brata oli go long tu narafala woman we oli intres. Hemia mama mo yangfala sista blong hem. Ripot i finis olsemia: “Tede, i gat fote man we oli joen wetem ol brata ya. Tate long olgeta ya oli lanem trutok long ol sikis manis we oli jes pas nomo.”

Be long taem ya, gavman i no givim raet yet long ol Wetnes blong Jeova. Samting ya i blokem olgeta. Taswe oli mas lukaot gud taem oli mekem miting mo oli go prij. Oli no gat raet blong prij long ol haos wanwan. Oli mas haed blong prij from we maet oli save go long kalabus. Nating se oli kasem ol trabol ya, be ol Kristin blong Rasia oli fasgud long God. Yes, oli gohed blong mekem wok blong hem mo blong obei long ol loa long kantri blong ol. (Luk 20:25) Wan Wetnes i soemaot tingting blong olgeta. Hem i talem se: “Nating se mifala i kasem ol traem ya, be mifala i glad blong gohed strong mo blong fasgud long Jeova God. Tru, i nambawan blong presem God oltaem, blong bambae Jeova i save givim laef we i no save finis long yumi tru long Jisas Kraes.” !Tru ya, ol Wetnes blong Rasia oli bin soemaot nambawan rod long yumi, oli gohed strong long trutok mo oli fasgud long God!

!Loa i Givim Raet Long Olgeta!

Long 1988, ol samting oli stat jenis long ol kantri we oli joen wetem Rasia. Ol gavman ya oli letem ol man ples oli kam moa fri. Mo ol kantri we bifo oli blokem wok blong ol Wetnes blong Jeova, oli stat blong jenisim fasin blong olgeta. Ol kantri olsem Polan, Hangari, Rumenia, mo sam narafala, oli givim raet long ol tru Kristin ya blong mekem wok blong ol. Naoia, olgeta oli no moa save fraet we gavman i holem olgeta. !Tru ya, ol trifala yia we oli jes pas long is blong Yurop, oli nambawan! !Ol brata long ples ya oli fri! !Nao oli holem jans ya blong talemaot mesej blong pis blong Kingdom long ol ples! !Mo ol Wetnes blong Jeova we oli stap long ol narafala ples long wol, oli harem gud wetem olgeta tu!

Long taem ya tu, ol Wetnes blong Rasia oli kam moa fri. Long 1989 plante taosen long olgeta oli kam long ol asembli long Polan. Sam oli kam long Pasifik kos blong Esia, wan ples we i longwe tumas long Polan. Mo tu long 1990, bakegen, 17,454 Wetnes blong Rasia oli joen long asembli blong Waso. !Taem olgeta ya oli gobak long ples blong ol, oli tingbaot ol nambawan samting we oli bin luk! Long Rasia, taem oli joen blong mekem miting, oli smol namba nomo. !Be long asembli ya, oli kampani wetem plante taosen man! !Oli neva luk samting olsem bifo!

Taem oli gobak long Rasia, lelebet lelebet kantri ya i kam moa fri. Nao ol Wetnes raonabaot long wol oli wajem samting ya mo oli wantem save tumas: ?Wetaem bambae ol Wetnes blong Jeova oli save fri long Rasia? !Samting ya i hapen long 1991​—wan handred yia stret biaen long faswan visit blong Charles Taze Russell long Rasia! Long Maj 27, 1991, gavman i rejistarem “Hedkwota blong olgeta Ogenaesesen blong Skul ya Ol Wetnes Blong Jeova long Rasia,” long wan pepa we Minista blong Jastis blong R.S.F.S.R. blong Moskou i saenem. ?Ol Wetnes oli fri olsem wanem naoia?

Loa we i rejistarem ogenaesesen ya, i talem se: “Ogenaesesen blong Skul ya i wok blong talemaot nem blong Jeova God mo ol gudfala samting we bambae hem i mekem long ol man, tru long Kingdom blong Jisas Kraes we i stap long heven.”

?Olsem wanem oli save mekem samting ya? Hemia nao sam rod we oli putum long lis: Oli save prij long open ples, oli save visitim ol man long haos blong ol, oli save tijim ol trutok blong Baebol long ol man we oli wantem lesin. Oli save mekem fri Baebol stadi wetem ol man mo oli save yusum ol buk blong mekem ol stadi ya. Oli save faenem rod blong karem ol Baebol oli kam long Rasia, mo tu oli save transletem Baebol, nao oli save wokem, prentem mo seremaot olgeta.

Pepa blong gavman i makem tu se ogenaesesen blong ol Wetnes i stap aninit long Hed-Kampani. Gavman i agri tu se i gat ol kongregesen wetem ol kampani blong elda blong lidim olgeta, i gat seven memba blong Presiden-Komiti [Brenj-Komiti] long kantri ya, mo i gat ol seket mo distrik elda.

Olsem ya nao, sem mak long plante narafala kantri, ol Wetnes blong Jeova oli fri blong mekem wok blong prij long Rasia. !Traem tingbaot glad blong faef long ol seven memba blong Presiden-Komiti wetem faef man moa we oli elda longtaem finis long sam kongregesen! !Olgeta oli gat nambawan blesing blong saenem pepa blong gavman mo blong luk saen blong Hedman blong Rejistarem ol Pablik Asosiesen mo Skul i stap long pepa ya! I stret nomo se long taem ya, tufala man ya, Milton Henschel mo Theodore Jaracz, we tufala i memba blong Hed-Kampani blong ol Wetnes blong Jeova, tufala i wetnes long nambawan samting ya. Long olgeta narafala grup we Rasia i givim raet long ol, ol Wetnes blong Jeova oli faswan we oli kasem pepa we i rejistarem olgeta. !Hemia nao wan bigfala presen blong ol brata blong Rasia we oli fasgud long Jeova mo oli wet long hem long plante yia finis!

Ol Wetnes blong Jeova long evri ples, oli tangkyu long ol haeman blong gavman blong Rasia we oli givim raet ya. Oli talem wan spesel tangkyu long Jeova, long ful hat blong olgeta, from we ol brata blong ol long Rasia oli fri. Oli stap harem gud wetem ol Wetnes blong Rasia mo blong ol narafala kantri blong is blong Yurop we oli fri blong mekem wok blong Jeova. Bambae Jeova i blesem olgeta bigwan sipos oli yusum fasin fri ya fulwan, blong presem tabu nem blong hem.

[Tok Blong Pija Long Pej 9]

Kremlin long Moskou

[Tok Blong Pija Long Pej 10]

Long 1990, ol deleget blong Rasia long wan asembli afsaed long Rasia