?From Wanem Ol Gudfala Man Oli Safa?
YIA hem i 1914, mo ol kantri oli joen long faswan bigfala faet blong wol. Kwiktaem, sik ya taefus i kamaot long wan kalabus long Sebia. Be hemia stat nomo. Nogud sik ya i kasem ol narafala man afsaed long kalabus tu mo i kilim 150,000 man i ded long sikis manis nomo. Long taem blong faet ya mo biaen, taem smol faet i kamaot long Rasia, tri milyan man oli ded from sik ya taefus. Yes, long olgeta ya we oli kasem sik i gat ol gudfala man mo ol gudfala memba blong famle blong olgeta.
Hemia i wan eksampel nomo long trabol we man i stap kasem. Maet yu wan yu safa from we ol fren blong yu oli kasem ol sik, ol akseden, mo ol trabol we oli olsem. Maet yu yu harem nogud taem wan gudfala man i harem i soa from wan sik we i no gat meresin blong hem. Maet tingting blong yu i foldaon bigwan taem wan gudfala man—maet wan strongman blong wok we i gat pikinini—i ded long wan akseden. Soasore long wan fren maet i mekem hat blong yu i hevi tumas.
Plante man oli harem se wan man we i stap mekem i gud long ol man i no mas safa long laef blong hem. Sam man oli ting se fasin blong man i safa i soemaot se man olsem hem i wan man blong mekem rabis fasin. Hemia tingting blong tri man we oli laef samwe long 3,600 yia finis. Olgeta oli laef long taem blong gudfala man ya Job. I gud yumi gobak long taem blong olgeta blong lukaotem wan ansa long kwestin ya, ?From wanem ol gudfala man oli stap safa?
Ol Trabol Blong Job
Taem ol tri man ya we oli talem se oli fren blong Job oli go visitim hem, hem i stap safa tumas from soa mo sik ya we hem i kasem. Hem i harem soasore tumas from ol ten pikinini blong hem we oli ded mo hem i lusum olgeta samting we hem i gat. Ol man we oli stap tinghae long Job oli daonem hem. Waef blong hem tu i no givhan long hem, hem i askem strong long Job blong i tok nogud long God blong hem i ded.—Job 1:1 kasem 2:13; 19:13-19.
Long seven dei mo long seven naet, ol man we oli go luk Job oli stap kwaet blong lukluk trabol blong hem. Nao wan long olgeta i talem se maet Job i kasem panis from we hem i mekem fasin we i no stret. Man ya Elifas, i se: “Plis, traem tingbaot, ?I gat wan stret man we i ded finis? ?Mo wetaem wan stret man i bin lus olsem finis? Long saed blong ol samting we mi stap lukluk, olgeta we oli stap mekem ol nogud plan blong spolem man mo olgeta we oli stap mekem trabol bambae oli kasem nogud frut from. God bambae i yusum paoa blong hem blong kilim olgeta i ded, mo long kros blong hem bambae oli finis.”—Job 4:7-9.
Taswe, Elifas i talem se God i panisim Job from ol sin blong hem. Tede, sam man oli talem se ol trabol we oli kasem ol man, God nao i stap mekem blong panisim ol man we oli stap mekem i no stret. Be Jeova i no panisim Job from ol rabis fasin we hem i mekem. Yumi luksave samting ya from we biaen God i talem long Elifas se: “Mi mi kros tumas long yu mo tufala fren blong yu, from we yufala i no stap tokbaot mi long fasin we i tru, olsem man blong mi Job i stap mekem.”—Job 42:7.
I No Fol Blong God
Tede plante milyan man—yes plante gudfala man tu—oli puaman mo kolosap oli no moa gat samting blong kakae. Sam long olgeta wanwan oli harem nogud mo oli talem se trabol ya blong olgeta i kamaot long God. Be i no fol blong God we kakae i sot. Hem nao i stap givim ol kakae long olgeta man long wol.—Ol Sam 65:9.
Fasin blong man i tingbaot hem wan nomo, griri fasin, mo ol narafala samting olsem maet oli mekem se kakae i no save kasem ol man we oli hanggri. Faet i wan long ol samting we i mekem kakae i sot. Eksampel, buk ya The World Book Encyclopedia i talem se: “Faet i save mekem kakae i sot, sipos plante man blong wokem garen oli lego garen blong olgeta mo oli go joen long ol ami, kakae i save sot from. Samtaem, ol ami nomo oli mekem kakae i sot blong mekem se ol enemi oli hanggri mo lusum faet. Ol ami oli spolem ol kakae we ol man oli putumgud i stap finis, ol garen mo oli blokem rod we enemi i stap kasem kakae long hem. Long Biafra oli blokem kakae i kam long kantri long taem blong faet long Naejiria (1967-70). Hanggri i kamaot from, mo bitim wan milyan man long Biafra oli hanggri.”
Mo tu sam man oli talem se i fol blong God long taem blong Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol, taem plante gudfala man oli stap trabol mo oli ded. Be, ol man oli brekem ol loa blong God taem oli no laekem narafala man mo oli stap mekem faet agens long ol narafala man. Taem ol man oli askem Jisas Kraes se wanem loa blong God we i “nambawan” moa, Jisas i ansa se: “Loa ya we i nambawan blong folem, hemia we i talem se ‘Yufala man Isrel, yufala i lesingud. [Jeova] we i God blong yumi, hem nomo i [Jeova]. Mo yu mas laekem Hae God ya we i God blong yu long olgeta tingting blong yu, mo long olgeta laef blong yu, mo long olgeta maen blong yu, mo long olgeta paoa blong yu.’ Mo namba tu long ol loa ya i talem se ‘Yu mas laekem ol man we oli stap raonabaot long yu, yu mas mekem i gud long olgeta, olsem we yu stap mekem i gud long yu.’ I no gat sam narafala loa we i hae moa long tufala ya.”—Mak 12:28-31.
Taem ol man oli brekem ol loa ya blong God, oli joen long faet we i kilim plante man, ?i stret blong talem se hemia i fol blong God taem trabol i kamaot from? Sipos wan papa mama i talem long ol pikinini blong tufala se oli no mas faet long olgeta be oli no lesin long gudfala advaes blong hem, ?bambae i fol blong papa mama sipos ol pikinini oli karem kil long bodi blong olgeta? Papa ya i no save gat fol from, sem mak long God, hem i no save gat fol from ol trabol we ol man oli stap kasem taem oli no lesin long ol loa blong hem.
Nating se trabol i save kamaot taem ol man oli no obei long ol loa blong Jeova, Baebol i no soemaot se God nao i stap mekem ol trabol blong panisim ol rabis man. Taem tufala faswan man tufala i sin, tufala i lusum spesel blesing blong God mo lusum ples ya we i save blokem ol trabol blong oli no kasem tufala. I gat samtaem nomo we Jeova i stap mekem sam samting blong mekem plan blong hem i kamtru, be sipos no olgeta samting we oli stap kamaot long ol man long evri dei oli folem rul ya long Baebol se: “Ol man we oli spid oli no winim resis. Ol man we oli strong oli no winim faet. Ol man we oli waes oli no kasem kakae. Ol man we oli gat hed oli no rij. Ol man we oli gat save, man i no tinghae long olgeta. From we ol taem mo ol samting we man i no save long hem, oli hapen long evriwan.”—Eklesiastis 9:11.
Ol Gud Man Mo Ol Nogud Man Oli Stap Safa
Ol gud man mo ol nogud man oli stap safa from we oli kasem sin mo oli no stretgud olgeta. (Rom 5:12) Eksampel, ol stret man mo ol rabis man olgeta evriwan oli stap harem i soa from ol sik. Trufala Kristin Timote hem i harem nogud from hem i “stap sik oltaem.” (1 Timote 5:23) Taem Pol i stap tokbaot trabol blong hem we “i stap stikim” hem, ating hem i stap tokbaot wan sik long saed long bodi blong hem. (2 Korin 12:7-9) God i no tekemaot ol sik we ol man blong hem oli stap kasem no mekem se bodi blong olgeta i no save kasem sik.
Ol man we oli fasgud long God oli save safa tu sipos oli no skelemgud no oli no folem advaes blong Baebol samtaem. Blong makem samting ya: Wan man we i no obei long God mo i mared long wan man we i no bilif maet hem i save kasem trabol long mared laef blong hem be hem i no save kasem trabol ya sipos hem i folem advaes ya. (Dutronome 7:3, 4; 1 Korin 7:39) Sipos wan Kristin i no kakaegud mo hem i no spel inaf, maet hem i save sik from we hem i stap spolem bodi blong hem.
Man i save trabol long filing blong hem sipos hem i foldaon long ol slak fasin blong hem mo hem i mekem ol fasin we i no stret. King Deved i mekem nogud wetem Batsiba mo samting ya i mekem se hem i trabol bigwan. (Ol Sam 51) Taem hem i stap traem blong haedem sin blong hem, hem i harem nogud tumas from tingting blong hem i foldaon. Hem i talem se: “Taem mi mi no talemaot ol sin blong mi long yu [Jeova], mi slak we mi slak, from we evri dei nomo, mi stap krae kasem tudak. . . . Paoa blong mi i lus olgeta, olsem wora we bigsan i bonem, nao i drae olgeta.” (Ol Sam 32:3, 4) Fasin ya we Deved i harem nogud long sin i tekemaot paoa blong hem olsem wan tri we i lusum wora blong hem long taem blong draetaem no long taem blong hot taem. Hem i trabol long tingting mo long bodi blong hem. Be Ol Sam 32 i soemaot se trabol olsem i save finis sipos wan man i tanem tingting mo i talemaot sin blong hem mo kasem fasin fogif blong God.—Proveb 28:13.
Ol nogud man plante taem oli safa from we oli stap ronem wan laef we i bitim mak, be i no olsem wan panis we God i mekem. Bodi blong Bigfala Herod i fulap long ol sik from ol rabis fasin blong hem. Kolosap we hem i ded, Herod i “harem nogud tumas long bodi blong hem,” Josephus man blong raetem histri long Isrel i talem olsem. “Hem i wantem tumas blong stap skrasem hem wan, ol gat blong hem oli gat soa long hem, mo samting blong hem i gat sik mo i rotin. Hem i go long hot wora long Kaleroa blong traem mekem se hem i save pulum win gud mo blong mekem bodi blong hem i no moa seksek, be i no save winim. . . . Herod i harem nogud tumas mekem se hem i traem blong kilim hem wan i ded wetem naef, be kasen brata blong hem i blokem hem.”—Josephus: The Essential Writings, Paul L. Maier i tanem mo i raetem long buk ya.
Fasin blong stap obei long loa blong God i blokem ol samting olsem nogud sik long saed blong seks. ?Be, from wanem ol gudfala man we oli traehad blong mekem God i glad oli safa plante?
From Wanem Ol Gudfala Man Oli Safa
Faswan risen from wanem ol gudfala man oli safa se olgeta oli stret man. Yumi luk samting ya long store blong Josef, pikinini blong olfala Jekob. Taem waef blong Potifa i gohed blong askem Josef blong hem i slip wetem hem, Josef i talem se: “Sipos mi mi kam slip wetem yu, bambae mi mekem i no stret long hem [Potifa], mo mi mekem sin long God tu.” (Jenesis 39:9) Samting ya i mekem se oli putum Josef long kalabus from nating nomo, mo hem i safa from we hem i stret man.
?Be from wanem God i letem ol man blong hem blong oli harem nogud? Ansa i stap long kwestin we rabis enjel ya Devel Setan i askem. Kwestin ya hem i long saed blong fasin fasgud long God. ?Olsem wanem yumi save samting ya? From we yumi luksave samting ya long store blong stret man ya Job, we yumi bin tokbaot finis.
Long wan miting blong ol enjel pikinini blong God long heven, Jeova i askem Setan i se: “?Yu yu mekem we hat blong yu i tingtinggud long man blong wok blong mi, Job? I no gat wan narafala man long wol we i olsem hem. Hem i no gat rong long hem mo hem i stret nomo. Hem i fraet gud long God mo hem i tanem baksaed long ol rabis fasin.” Ansa blong Devel Setan i soemaot se i gat wan kwestin long saed blong ol man sipos oli save holemstrong long saed blong Jeova taem oli kasem traem. Setan i talem se Job i mekem wok blong God from we hem i kasem plante samting long saed blong bodi we hem i stap haremgud long hem mo Job i no mekem samting ya from we hem i laekem God. Nao Setan i talem se: “Be naoia, i gud yu no moa mekem olsem. Plis, yu pusum han blong yu, yu tajem ol samting we [Job] i gat, nao yu luk sipos hem bambae i no tok nogud long nem blong yu, stret long fes blong yu.” Jeova i ansa se: “!Yu luk! Ol samting we hem i gat, naoia i stap long han blong yu. !Be wan samting nomo, yu no save tajem hem!”—Job 1:6-12.
Nating se Setan i mekem olgeta samting we hem i save mekem blong traem Job, Job i holemtaet long stret fasin mo hem i pruvum se hem i mekem wok blong Jeova from we hem i laekem hem. Yes, Job i talem long ol man we oli tok nogud long hem, i se: “Mi mi no save talem se yufala i stret man. !Mi mi no save gat tingting olsem! Go kasem taem we bambae mi ded, be mi mi no save lusum stret fasin blong mi samtaem.” (Job 27:5) Yes, fasin blong ol man olsem we oli holemstrong long bilif oltaem oli rere blong safa from stret fasin. (1 Pita 4:14-16) Baebol i tokbaot plante man we oli no letem lav blong olgeta long God i foldaon mo oli mekem ol stret fasin long laef blong olgeta blong ona long God mo oli pruvum se tok blong Setan i gyaman, se hem i save pulum olgeta man oli tanem baksaed long Jeova. Evriwan we oli stap safa from we oli stap holemstrong bilif blong olgeta long God oli save haremgud se oli stap pruvum se Devel Setan i man blong gyaman, mo olgeta oli stap mekem hat blong Jeova i glad.—Proveb 27:11.
God i no fogetem ol trabol we ol man blong hem oli stap kasem. Deved, man blong raetem Ol Sam i se: “[Jeova] i stap givhan long olgeta we oli stap long trabol, mo i stap leftemap olgeta we oli foldaon.” (Ol Sam 145:14) Olgeta we oli givim laef blong olgeta finis long Jeova maet oli no strong inaf blong agensem ol trabol blong laef mo ol trabol we ol man oli stap ronem olgeta. Be God i stap givim paoa long olgeta mo i stap holem olgeta i stap sef mo i givim waes we oli nidim blong stanap strong longtaem long trabol blong olgeta. (Ol Sam 121:1-3; Jemes 1:5, 6) Sipos ol man blong ronem ol man blong Jeova oli kilim ded sam blong olgeta, olgeta oli gat hop long laef bakegen long ded we God i givim. (Jon 5:28, 29; Ol Wok 24:15) Nating se hem i mas mekem samfala oli laef bakegen long ded, be God i save mekem se olgeta ya we oli stap kasem trabol from we oli laekem hem oli haremgud bakegen. Hem i finisim ol trabol blong Job mo biaen hem i blesem bigwan stret man ya, Job. Mo yumi save bilif se Jeova bambae i no livim ol man blong hem tede.—Job 42:12-16; Ol Sam 94:14.
!I No Longtaem—Bambae i No Moa Gat Trabol!
Taswe, olgeta man oli stap kasem trabol from we oli no stretgud olgeta mo oli stap laef long medel blong ol rabis fasin blong wol ya. Ol stret man oli save tingbaot tu se oli save safa from we oli stap holemstrong bilif blong olgeta long Jeova. (2 Timote 3:12) Be oli save glad, from we i no longtaem God bambae i ravemaot wora blong ae, i finisim ded, krae no bodi we i soa. From samting ya, aposol Jon i raetem se:
“Nao mi luk nyufala heven wetem nyufala wol, tufala i stap. Heven mo wol we tufala i stap fastaem, tufala i lus finis, mo i no moa gat solwora i stap. Nao mi luk bigfala taon ya we i tabu, we hemia nyufala Jerusalem ya. Hem i kamaot long God, i aot long heven i kam, nao hem i flas gud, i olsem woman we bambae i mared, we oli flasem hem gud blong i go long man blong hem. Nao mi harem wan tok we i kamaot long bigfala jea blong God, we i singaot bigfala, i talem se ‘!Yu luk! Naoia God i mekem ples blong hem wetem ol man. Hem bambae i stap oltaem wetem olgeta, nao olgeta bambae oli man blong hem. God bambae i kampani wetem olgeta, mo hem bambae i God blong olgeta. Hem bambae i ravemaot wora blong ae blong olgeta. Nao bambae i no moa gat man i ded mo man we i krae from ded. Bambae i no moa gat man i krae, mo man i harem nogud long bodi blong hem. Ol samting ya blong bifo oli lus olgeta.’ Nao man ya we i stap sidaon long bigfala jea blong hem, hem i talem se ‘!Yu luk! Mi mi stap mekem olgeta nyufala samting.’ Nao hem i talem long mi bakegen, i se ‘Yu raetem tok ya, from we tok blong mi i tru, mo ol man oli save bilif long hem.’ ”—Revelesen 21:1-5.
Sem mak, aposol Pita i talem se: “Be [Jeova] God i promes finis blong putum nyufala skae mo nyufala wol, we stret fasin nomo bambae i stap long hem. Mo yumi stap wet blong ol nyufala samting ya.” (2 Pita 3:13) !Ol gudfala promes oli stap fored long yumi! Laef long wan paradaes long wol i save kam olsem wan jans blong yu blong haremgud long hem. (Luk 23:43) Taswe, yu no mas letem ol trabol we man i stap kasem tede oli mekem yu yu harem nogud tumas. Be, yu lukluk i go long fyuja wetem klia tingting. Putum hop blong yu mo tras blong yu long nyufala wol blong God we i no longtaem bambae i kamtru. Folem rod we Jeova God i laekem, mo yu save laef foreva long wan wol we i no gat trabol long hem.
[Tok Blong Pija Long Pej 4]
Nating se Job i harem nogud, hem i stap wokbaot long rod we God i laekem
[Tok Blong Pija Long Pej 7]
Yu save laef long wan wol we i no gat trabol long hem
[Foto Credit Line blong pija long pej 3]
Collier’s Photographic History of the European War