?Wanem Tingting Blong God Long Saed Blong Wosip Blong Krisendom?

JISAS KRAES i talem se: “I no olgeta man evriwan we oli stap singaot mi se ‘Masta blong mi, Masta blong mi’ we bambae oli save go insaed long nyufala wol ya we God i king long hem. Man we i stap mekem ol samting we Papa blong mi long heven i wantem, hem nomo bambae i save go insaed. Long Lasdei, bambae plante man oli save singaot long mi se ‘Masta, Masta, long nem blong yu, . . . mifala i mekem plante merikel. ?Olsem wanem long mifala?’ Be bambae mi mi save talem stret long fes blong olgeta, se Neva mi mi save yufala. Yufala i man blong mekem i nogud, yufala i gowe long mi.”​—Matyu 7:​21-​23.

Long tabu Tok blong hem, Baebol, God i eksplenem klia wanem samting we hem i wantem ol man blong mekem. ?Ol jyos blong Krisendoma oli stap mekem samting we God i wantem? no ?Oli ol man we Jisas i singaotem olgeta se “man blong mekem i nogud”?

Blad i Ron

Long naet bifo we Masta i ded, kolosap nomo Pita i statem wan faet wetem grup blong ol soldia we oli kam blong holem Jisas. (Jon 18:​3, 10) Be Jisas i mekem pis i stap, mo i givim woning long Pita se: “Man we i stap tekem naef blong faet, hem bambae i ded long naef blong faet.” (Matyu 26:52) Klia woning ya i kamaot bakegen long Revelesen 13:10. ?Ol jyos blong Krisendom oli folem advaes ya? no ?Oli gat fol from ol faet we oli stap gohed naoia long plante ples blong wol?

Long Seken Bigfala Faet blong Wol, plante taosen man long Sebia mo Kroasia oli ded long faet we i gohed long nem blong ol jyos. Buk ya The New Encyclopædia Britannica, i givim ripot ya se: “Long Kroasia, ol fasis we oli stap rul long strong fasin, oli putumap wan plan we oli kolem, ‘klinim laen blong ol man,’ nao oli mekem ol fasin we i bitim ol rabis fasin blong ol Nasi. . . . Oli talem se bambae oli ronemaot wan haf blong ol man Sebia, bambae oli fosem narafala haf blong joen long Katolik jyos, mo laswan haf bambae oli kilim olgeta i ded. . . . Sam lida blong Katolik jyos oli joen long bisnes ya, mo samting ya i spolem fasin fren bitwin ol skul mo gavman afta long faet ya.” Oli fosem plante tumas man blong joen long Katolik jyos, sipos no, oli mas ded. Plante taosen narafala oli no gat jans blong jusum nating. Long sam velej, oli fosem olgeta evriwan⁠—ol man, ol woman mo ol pikinini​—blong go insaed long Otodoks jyos blong olgeta, nao oli kilim olgeta evriwan i ded. ?Olsem wanem long ami blong narafala saed, hemia ol Komunis? ?I gat sam jyos we oli sapotem olgeta tu?

Buk ya History of Yugoslavia, i talem se: “Sam pris oli faet long saed blong rebel ami.” Wan narafala buk, Yugoslavia and the New Communism, i talem se: “Insaed long ol wanwan grup blong man we oli joen blong faet, i gat ol pris blong tufala jyos ya, Sebian Otodoks mo Katolik.” Faet i gohed yet, i stap kam bigwan moa long ol Balkan Stet from ol defren tingting blong ol skul.

?Mo olsem wanem long Ruwanda? Jenerol sekretari blong Katolik Instityut blong Intenasnal Rilesen, nem blong hem Ian Linden, i tokbaot samting ya. Long nyuspepa ya, The Month, hem i talem se: “Ogenaesesen ya African Rights, i mekem wan stadi long London. Oli faenemaot wan no tu store long saed blong sam lida blong Katolik, Anglikan, mo Baptis Jyos long ples ya, we oli sapotem no oli joen wetem ol man blong velej, blong faet mo kilim ol narafala man i ded. . . . I klia nomo se i gat bigfala namba blong ol Kristin lida we oli joen long ol faet we oli kilim i ded plante man.” Sore tumas, be plante faet we oli kamaot bitwin long ol man we oli talem se oli Kristin, oli stap gohed yet long sentrol Afrika.

Fasin Blong Slip Olbaot Mo Stilim Man No Woman Blong Narafala

Tok blong God i talem se, i gat wan stret rod nomo long saed blong seks, hemia insaed long mared. “Mared i wan fasin we yufala evriwan i mas tinghae long hem. Man i mas stap tru long woman blong hem, mo woman i mas stap tru long man blong hem. God bambae i jajem boe mo gel we tufala i slip wan ples, mo bambae i jajem man we i slip wetem woman we i no woman blong hem, mo woman we i slip wetem man we i no man blong hem.” (Hibrus 13:4) ?Ol lida blong jyos oli stap folem tijing ya blong God?

Long 1989, Anglikan Jyos blong Ostrelya i talemaot tingting blong hem long saed blong seks, long wan ripot we hem i raetem. Hem i talem se fasin blong slip tugeta bifo mared i no rong, sipos man mo woman ya tufala i rili laekem tufala mo wantem stapgud tugeta. Afta long taem ya, wan lida blong Anglikan Jyos blong Skotlan i talem se: “Jyos i no mas putum tabu long fasin blong slip wetem waef no hasban blong narafala man no woman, olsem we hem i wan sin mo hem i rong. Jyos i mas agri se fasin ya i stap kamaot from we yumi no stretgud olgeta taem yumi bon.”

Long Saot Afrika, plante lida blong jyos oli mekem bigfala toktok blong sapotem fasin blong man i slip wetem man bakegen. Wan eksampel, long 1990, wan nyuspepa blong Saot Afrika, nem blong hem You, i raetem tok blong wan bigfala lida blong Anglikan we i talem se: “Ol loa blong Baebol oli no blokem man blong olwe. . . . Mi bilif se jyos i mas jenisim tingting mo loa blong hem we i agensem ol man blong slip wetem man.”​—Skelem wetem Rom 1:​26, 27.

Buk ya 1994 Britannica Book of the Year, i talem se fasin blong seks i kam wan bigfala kwestin long ol jyos blong Amerika, antap moa, ol kwestin olsem: “?Oli save letem ol man we oli slip wetem man mo ol woman we oli slip wetem woman oli kam ol lida insaed long jyos? ?Jyos i save agri long raet blong ol man we oli stap slip wetem man? ?Jyos i save blesem ‘mared blong man wetem man’? mo ?Jyos i mas putumap sam loa blong kontrolem no agensem fasin blong laef we i joen wetem ol man we oli slip wetem man bakegen?” Plante long ol bigfala jyos oli no agensem ol lida blong skul we oli mekem toktok blong leftemap fasin blong kam fri moa long saed blong seks. Buk ya, 1995 Britannica Book of the Year, i talem se 55 bisop blong Episkopal jyos oli saenem wan pepa blong “agri wetem fasin blong man i slip wetem man, mo fasin blong putumap olgeta olsem lida blong jyos.”

Blong agri long fasin blong man i slip wetem narafala man, sam lida blong jyos oli talem se Jisas i neva tok agensem fasin ya. Be, ?tok ya i tru? Jisas Kraes i talem se Tok blong God hem i trutok. (Jon 17:17) Samting ya i minim se hem i agri wetem tingting blong God long saed blong fasin blong man we i slip wetem man, olsem Levitikas 18⁠:22 i talem, se: “Yu no mas slip wetem wan man long sem fasin we yu stap slip wetem wan woman. Hem i wan samting we i rabis tumas.” Antap moa, Jisas i tokbaot fasin blong slip olbaot mo fasin blong slip wetem woman no man blong narafala, olsem ol ‘rabis fasin we oli kamaot long insaed blong man mo we oli mekem man i doti long fes blong God.’ (Mak 7⁠:​21-23) Grik tok blong talem fasin blong slip olbaot, i no minim nomo fasin blong slip wetem man no woman blong narafala. Hem i minim enikaen fasin blong seks we i defren long stret rod blong seks insaed long mared, taswe, tok ya i minim fasin blong man i slip wetem man tu. (Jud 7) Mo tu, Jisas Kraes i givim woning long ol man blong hem, se oli no mas agri wetem eni man we i talem se hem i wan Kristin tija, be i stap tingbaot fasin blong slip olbaot olsem we i oraet nomo.​—Revelesen 1:1; 2:​14, 20.

Taem ol lida blong skul oli mekem bigfala toktok blong sapotem fasin blong putumap ol man we oli slip wetem man mo ol woman we oli slip wetem woman olsem ol lida blong jyos, ?samting ya i mekem wanem long ol memba blong jyos, antap moa, ol yangfala? Hemia i olsem wan rod blong pulum olgeta blong traem ol nogud fasin long saed blong seks we oli no folem stret rod blong mared. Defren olgeta, Tok blong God i talem long ol Kristin blong ‘ronwe long fasin blong slip olbaot.’ (1 Korin 6:​18) Sipos wan man blong bilif i mekem wan sin olsem, ol brata blong hem long saed blong speret oli traem givhan long hem, blong pulum hem blong kambak long stret rod, nao God i save agri long hem bakegen. (Jemes 5:​16, 19, 20) ?Olsem wanem sipos man ya i no wantem se oli givhan long hem? Baebol i talem se sipos ol man olsem oli no tanem tingting blong olgeta from sin we oli mekem, bambae ‘oli no save go insaed samtaem long Kingdom blong God.’​—1 Korin 6:​9, 10.

“Oli Tij Se Ol Man Oli No Save Mared”

From we “i gat tumas man we oli stap mekem nogud,” Baebol i talem se i ‘moagud oli mared, i winim fasin ya we oltaem oli stap wantem woman tumas.’ (1 Korin 7:​2, 9) Nating se waes advaes ya i stap, sam skul oli fosem ol lida blong olgeta blong stap olsem nomo, we oli no mared. Long buk ya The Vatican Papers, Nino Lo Bello i eksplenem se: “Be sipos wan pris, man we i stap tren blong kam pris, no sista long jyos, i mekem nogud long saed blong seks, samting ya i no minim se oli brekem promes blong no mared we oli bin mekem. . . . Sipos oli talemaot klia sin ya we oli bin mekem long saed blong seks, bambae jyos i save fogivim olgeta. Be sipos wan pris i mared, Jyos i no save agri long mared blong hem.” ?Tijing ya i karem gudfala frut no rabis frut?​—Matyu 7:​15-​19.

Ating plante pris oli gat wan laef we i klin, be plante oli no gat laef olsem. Buk ya 1992 Britannica Book of the Year i tokbaot “wan ripot we i soemaot se kot i fosem Katolik Jyos blong pem $300 milyan dola (samwe 30 bilyan vatu) blong stretem trabol we sam lida blong olgeta oli mekem, from ol nogud fasin long saed blong seks.” Biaen, semfala buk ya we i kamaot long 1994, i talem se: “Taem sam pris oli ded from sik ya AIDS, samting ya i soem klia se i gat plante pris we oli man blong slip wetem man bakegen, mo i soem tu se i gat wan bigfala namba blong . . . . man we oli slip wetem man we oli wantem kam pris.” Taswe, yumi no sapraes we Baebol i tokbaot tijing ya se “ol man oli no save mared” olsem ‘wan tijing blong ol devel.’ (1 Timote 4:​1-3) Peter de Rosa i raetem long buk blong hem, Vicars of Christ, se: “Long tingting blong samfala man blong raetem histri, ating [ol pris we oli no gat raet blong mared] oli bin spolem ol gudfala fasin moa bitim olgeta narafala grup long ol kantri blong Wes, mo i bitim ol woman blong rod tu. . . . Plante taem, [fasin ya] i spolem gudnem blong trufala Kristin bilif. . . . From we Jyos i fosem ol lida blong skul blong no mared, oltaem samting ya i mekem se bighaf blong ol lida ya oli gat tu fes. . . . Wan pris i save mekem nogud wan taosen taem, be loa blong Jyos i talem se hem i no gat raet blong mared.”

Taem yumi save tingting blong God long saed blong wosip blong Bal, i no hadwok blong luksave tingting blong hem long saed blong ol jyos blong Krisendom we oli seseraot. Laswan buk blong Baebol i putum wan nem long olgeta gyaman wosip, se ‘Bigfala Babilon, mama blong olgeta woman blong rod, mo stampa blong olgeta fasin we oli nogud olgeta.’ Baebol i ademap se: “Hem i kasem panis from we oli faenem we blad blong ol profet mo blad blong ol man blong God i stap long hem. Yes, oli faenem we blad blong olgeta man we ol man oli kilim olgeta, be i stap long ples ya Babilon.”​—Revelesen 17:5; 18:24.

Taswe, God i pusum olgeta man we oli wantem wosip long hem long trufala fasin, blong mekem olsem se: “Ol man blong mi, yufala i kam. Yufala i kamaot long hem. I nogud yufala i stap joen wetem hem long ol sin ya we hem i stap mekem, mo i nogud we bambae yufala i joen wetem hem blong panis wetem hem. . . . Bambae olgeta trabol blong hem oli kasem hem long wan dei nomo. Bambae hem i gat sik, bambae i harem nogud, i krae, bambae i gat hadtaem blong kasem kakae, mo bambae faea i kakae hem, from we Hae God ya we i Masta blong yumi, we bambae i jajem hem, hem i gat strong paoa.”​—Revelesen 18:​4, 8.

Naoia wan kwestin i stanap se: Afta we wan man i kamaot long ol gyaman skul, ?bambae hem i mas mekem wanem? ?God i save agri long wanem kaen wosip?

[Futnot]

[Bokis/Foto blong pija long pej 5]

Wosip Blong Aedol

Ol man we oli mekem wosip long Bal, oli yusum aedol. Ol man Isrel oli traem joenem wosip blong Jeova wetem wosip blong Bal. Oli karem ol aedol i kam insaed long haos prea blong Jeova. Tingting blong God long saed blong wosip blong ol aedol i kam klia, taem hem i spolem Jerusalem mo haos prea blong hem.

Plante jyos blong Krisendom oli fulap long ol aedol, olsem ol kros, ol pija, mo ol aedol blong Meri. Antap moa, plante man we oli go long jyos oli lanem se oli mas bodaon, nildaon, no mekem saen blong kros long fored blong ol aedol ya. Defren olgeta, ol trufala Kristin oli kasem oda ya blong ‘ronwe long fasin blong wosip long aedol.’ (1 Korin 10:14) Oli no yusum wan aedol no wan narafala samting blong mekem wosip long God.​—Jon 4:​24.

[Credit Line]

Musée du Louvre, Paris

[Bokis blong pija long pej 7]

“Wan Lida Blong Jyos i No Mas Gat Poen Long Hem”

TOK YA i kamaot long Taetas 1:7, long Today’s English Version Baebol. Long King James Version Baebol, long sem vas ya, yumi ridim se: “Wan bisop i no mas gat fol long fes blong God.” Tok ya “bisop” i kamaot long wan Grik tok we i minim “man blong lukaot long kongregesen.”b Taswe, ol man we oli gat wok blong lidim trufala Kristin kongregesen, oli mas mekem laef blong olgeta i laenap wetem ol stampa rul blong Baebol. Sipos oli no mekem olsem, kongregesen i mas tekemaot olgeta long wok blong olgeta, from we oli no moa ‘soemaot gudfala eksampel long ol sipsip.’ (1 Pita 5:​2, 3) ?Olsem wanem long ol jyos blong Krisendom tede? ?Oli ting se samting ya i impoten?

Long buk ya, I Care About Your Marriage, Dr. Everett Worthington i tokbaot wan stadi we oli mekem long 100 pasta long Vijinia, Yunaeted Stet. Bitim 40 pesen blong olgeta oli talem stret se oli bin mekem sam fasin we oli no stret long saed blong seks wetem wan woman we i no waef blong olgeta. Plante oli bin stilim waef blong narafala man.

Buk ya Christianity Today, i talem se: “Long ten yia we oli jes pas, jyos i sapraes plante taem long sam bigfala lida blong hem we oli talemaot klia sam nogud fasin we oli bin mekem long saed blong seks.” Haf ya blong buk ya, “?From Wanem i No Stret Blong Putumap Ol Pasta Bakegen We Oli Bin Slip Wetem Woman Blong Narafala Man?” i no agri wetem fasin blong Krisendom blong putumbak ol lida blong jyos kwiktaem long wok blong olgeta, afta we oli bin mekem “sin long saed blong seks.”

[Futnot]