?Kasem Moa Edukesen No Inaf?

?MAN i nidim hamas edukesen blong kasem naf mane blong sapotem laef blong hem? Ansa blong kwestin ya i no sem mak long olgeta kantri. Long plante kantri, i luk olsem se level blong skul we man i nidim blong sapotem hem, i hae moa bitim sam yia bifo. Long sam kantri, ol yia blong skul we loa i askem oli no givim naf save long man.

I klia nomo se hemia nao risen from wanem plante yangfala we oli kamaot long skul finis, oli no stat wok, be oli gobak long skul. Tru ya, i luk olsem se i save gat plante gudfala samting i kamaot from. The New York Times i tokbaot wan ripot blong ‘Economic Policy Institute’ we i soem se “stat long 1979 kasem 1987, ol wokman we oli gat pepa blong haeskul nomo, pei blong olgeta i godaon 7.4 pesen. Be ol boe we oli kamaot long kolej, pei blong olgeta i go antap 7 pesen.”

Olgeta we oli kamaot long kolej, oli kasem pepa we i givim jans long olgeta blong faenem wok. William B. Johnston, wan man blong mekem dip stadi plante yia finis long ‘Hudson Institute,’ i talem se: “Long kantri ya, stefeket blong kolej, no pruf we i soem se man i bin go long kolej, i kam olsem bigfala samting blong givim wok long man.”

Be tu, yumi mas save se i had long plante yangfala we oli kamaot long kolej blong faenem wok, mo tu oli save lusum wok blong olgeta. Karl we i gat 22 yia i talem se: “Bighaf blong ol fren blong mi we oli kasem stefeket semtaem wetem mi, oli no gat wok.” Jim, we i gat 55 yia, i kasem wan hae mak we i givim ona long hem, wetem stefeket, long wan bigfala yunivesiti. Be long Febuwari 1992, hem i lusum wok blong hem. Stefeket blong hem i no blokem hem blong i no lusum wok, mo i no halpem hem blong faenem wok we i save holem oltaem. Hem i talem se: “Yu faenemaot se faondesen blong yu i olsem sanbij nomo.”

Olsem Jim, plante yangfala we oli kasem stefeket long kolej, oli faenem se oli stap stret long ples ya we U.S.News & World Report i kolem “pegatri blong olgeta we oli wok long ofis”—oli yang tumas blong ritae, be ol narafala kampani oli no save givim wok long olgeta from oli olfala tumas.

From samting ya, nating se kolej i save givim sam gudfala samting, be i klia se hem i no wan rod blong winim olgeta trabol. Mo i no gat rod ya nomo. Herbert Kohl i raetem long buk ya, The Question Is College se: “Plante man oli gat save blong mekem wok nating se oli no go long kolej, mo i gat plante gudfala wok we oli no nidim stefeket blong kolej blong mekem.” Eksampel, wan kampani i tekem ol wokman we oli no go long kolej, blong mekem wok we plante taem, olgeta we oli gat stefeket blong kolej oli stap mekem. Kampani ya i no intres long ol stefeket, be i lukaot olgeta we oli soem se oli save mekem gud wok ya we oli givim. Wan man blong kampani ya i talem se: “Taem mifala i faenem wan man olsem, mifala i save se mifala i save tijim [hem] blong gat gudhan long wan spesel wok.”

Yes, plante man oli kasem naf mane blong sapotem laef blong olgeta wanwan mo famle blong olgeta, nating se oli no gat wan stefeket blong kolej. Sam long ol man ya oli bin tekem sam kos long ol skul blong lanem wan spesel wok, ol trening skul, no wan lokol kolej. Samting ya i no tekem tumas taem mo mane.a Sam narafala oli lanem blong gat gudhan long wan wok no mekem wan wok we ol man oli nidim, be oli no kasem wan spesel trening nating. From we oli soem se ol man oli save dipen long wok blong olgeta, oli kasem naf wok oltaem.

Wan Stret Tingting

I tru, i no gat wan level blong edukesen—olsem kolej no wan narafala fasin blong kasem moa edukesen—we i save mekem se man i sua blong gat wan wok. Mo tu, Baebol i talem samting we i stret nomo se, ‘wol ya wetem ol fasin blong hem, oli stap jenis.’ (1 Korin 7:31) Wok we ol man oli nidim yumi blong mekem tede, maet tumora oli no moa nidim.

Olsem nao, man we i stap tingting blong kasem moa edukesen, hem i mas skelemgud ol gudfala saed mo ol nogud saed blong hem. ‘?Mi mi gat naf mane blong pem edukesen ya? ?Wanem ol fasin we oli stap kamaot long skul ya, mo wanem fasin blong ol man we bambae mi mas joen wetem olgeta? ?Bambae ol kos ya oli givim trening we mi save yusum long laef blong mi, we i save mekem se mi kasem naf mane blong sapotem mi? ?Bambae i halpem mi blong sapotem wan famle sipos bambae mi mared?’ Ol papa mama we oli gat fasin blong intres gud long ol pikinini blong olgeta, oli save givim sam gudfala advaes long ol yangfala, stret olsem Baebol i talem long olgeta blong mekem. (Dutronome 4:10; 6:4-9; 11:18-21; Proveb 4:1, 2) Sipos yu stap tingbaot moa mane we bambae yu kasem from moa edukesen, no wan narafala samting we edukesen i save givim, ol tok blong Jisas oli stret nomo se: “?Hu man long yufala we i wantem wokem wan bigfala haos we i hae, be i no sidaon fastaem blong kaontem praes blong olgeta samting blong hem, blong luk we mane blong hem bambae i naf no i no naf?”—Luk 14:28.

Tru ya, disisen ya blong kasem moa edukesen no no gat, i wan disisen we man i mas skelemgud. Oltaem wan Kristin i mas tingbaot ol tok blong Jisas long Matyu 6:33, se: “Fastaem yufala i mas lukaot [kingdom mo stret fasin blong Papa blong yufala long heven]. Nao biaen hem i save givim olgeta samting ya tu long yufala.” Ol trufala Kristin we oli skul moa, oli no daonem ol narafala Kristin we oli no kasem bigfala edukesen, mo oli no mekem olsem we oli hae moa long olgeta. Mo bakegen, ol Kristin we oli no gat bigfala edukesen oli no seraot long olgeta we oli gat moa edukesen, mo oli no tanem baksaed long olgeta from we oli ting se tingting blong olgeta i antap tumas. No gat. Aposol Pol i raetem se: “?Weswe yu stap traem jajem ol man blong wok blong narafala man? Yu yu no gat raet blong mekem olsem. Masta blong olgeta nomo i save talem we olgeta oli mekem i gud no oli mekem i nogud. Be olgeta ya bambae oli save mekem i gud, from we Masta ya blong yumi i save givim paoa long olgeta blong oli mekem olsem.”—Rom 14:4.

Jisas i soemaot stret tingting ya. Hem i no lukluk daon long olgeta we oli ‘no gat nem, mo oli no skulgud.’ Be tu, hem i jusum Pol we i skulgud, blong mekem bigfala wok blong talemaot gud nyus. (Ol Wok 4:13; 9:10-16) Long tufala saed, edukesen i mas stap long stret ples blong hem, olsem haf we i kam biaen bambae i soem.

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 5]

Fasin Blong Kasem Moa Edukesen

Long saed blong ol Wetnes blong Jeova mo Kristin fultaem minista wok, Wajtaoa blong Novemba 1, 1992 i talem se: “Long plante kantri, level blong skul we man i nidim blong kasem naf mane long wok, i hae moa bitim sam yia bifo. . . . I hadwok blong faenem wok we i save givim gudfala pei long man, sipos hem i finis nomo long klas we loa i talem se ol pikinini oli mas kasem long skul . . .

“?‘Gudfala pei’ i minim wanem? . . . Maet yumi save talem se pei blong olgeta “i naf,” no “oli save glad long hem,” sipos oli save laef long fasin we i gud lelebet long mane we oli kasem, mo oli gat taem mo paoa i stap blong mekem Kristin minista wok blong olgeta.”

Taswe Wajtaoa ya i talem se: “I no gat ol strong rul se man i mas go skul moa no hem i no mas go.”