?I Gud Blong Gat Kaon?

“YU NEVA mas spenem mane blong yu bifo yu kasem.” Tede, plante man oli folem fasin blong laef we oli gat kaon. Taswe, ?advaes ya blong Thomas Jefferson, we hem i presiden blong Yunaeted Stet bifo, i stret long taem blong yumi, no no gat?

Long plante kantri, pei blong ol man i daon moa long praes blong evri samting. Mo mane we oli gat, i no naf blong pem ol samting we oli nidim, taswe oli no save sevem mane long bang. Mo tu, trabol long saed blong mane we i kamaot long kantri blong ol wanwan man, i save jenisim tingting blong olgeta long ol samting we oli impoten. I impoten blong no stilim mane long eni fasin. Ol fasin blong no pem takis, mo no pem ol kaon, oli kamaot plante. From samting ya, i hadwok blong mekem i stret oltaem, we tingting blong yumi i no jajem yumi long wan samting. Yumi luksave from wanem ol man oli stap tokbaot trabol long saed blong mane oltaem. Ol nyuspepa, buk, mo televisin, oli karem plante advaes olsem wanem blong sevem mo kasem mane. Ol man oli stap traem blong luksave olsem wanem blong stretem ol trabol blong olgeta long saed blong mane. Be, i stret nomo we yu tingbaot olsem wanem yu save gat naf mane blong pem ol samting we yu mo famle blong yu i nidim.—1 Timote 5:8.

Smol namba blong man nomo, oli no gat trabol long saed blong mane. Taswe, ?yu save mekem wanem blong blokem ol hadtaem long saed blong mane insaed long famle blong yu? I gat wan impoten samting we yumi no mas fogetem.

Blokem Fasin Blong Gat Tumas Kaon

?From wanem samfala oli gat plante kaon? Plante taem, i no from we oli kasem trabol, olsem sik. Maet oli wantem tumas blong gat plante sas samting. Be tu, maet i no rong blong gat samkaen kaon. Eksampel, maet i moa gud blong pembak mane long bang sloslou blong pem wan haos, bitim we yumi pem ren. No maet yumi mas mekem sem samting blong pem wan trak. Ol man oli wantem se famle blong olgeta i hapi. Oli wantem mekemgud wok blong olgeta olsem ol hasban mo papa. Ating oli harem se famle blong olgeta i gat raet blong haremgud long plante samting olsem ol narafala.

I tru, maet i isi blong wantem gat kaon, blong pem samting we yumi wantem be yumi no nidim. Taem yu kasem wan nyufala samting, yu haremgud, no? ?Hu i no laekem blong gat wan naes nyufala dres, sus, no maet wan nyufala trak? ?Mo hu i no wantem wan haos we i moa naes? !Be, lukaot! Toktok blong ol bisnesman i save pulum yumi. Oli winim plante mane long ol man we oli pem ol samting we oli no nidim mo we oli no gat naf mane blong pem.

Rimemba, tu, se taem yu gat plante kaon blong pem long en blong evri manis, samting ya i save mekem wari i kamaot insaed long famle. Rao i save kamaot from, mo evriwan oli save harem nogud. Henrik Ibsen, wan man we i stap raetem ol tok blong ol sinema, i talem stret taem hem i se: “Famle i no moa hapi mo naes, taem hem i stanap long fasin blong askem mane long narafala mo blong gat kaon.” Sipos yu no stap pem ol kaon blong yu long stret taem blong olgeta, yu save spolem gudnem blong yu. I isi blong spenem mane we yu askem long bang, be i hadwok blong pembak wetem intres. From samting ya, plante man oli luk se samting we oli pem i no karem glad ya we oli ting se bambae oli kasem long hem.

Naoia, ol gavman oli folem bigwan fasin ya blong gat ol kaon. Samting ya i mekem se intres we oli mas pem i kam antap tu. Maet plante oli mekem fasin ya, ?be from wanem yu yu wantem folem ol kantri we oli gat plante tumas kaon? Plante tumas kaon oli no mekem ol man oli kam rij, be oli mekem fasin pua mo fasin blong harem nogud i kam antap. Wan waes tok blong ol man Denmak i talem se: “I hadwok blong pem bred we yumi kakae finis.”

I gud se, wari we i kamaot from tumas kaon i save godaon bigwan, taem yu lanem blong spenem mane long waes fasin. Taswe, yu mas tekem taem blong mekem wan gudfala plan long saed blong ol samting we yu wantem pem. Olsemia nao, i no gat samting we i pulum yu blong askem mane long narafala. Long ol kantri we praes blong evri samting i stap go antap bitim mak, i gat rod tu blong sevem mane—lukaot ol samting we oli katem praes blong olgeta, mo pem ol samting we yu nidim nomo. Samting ya i min se yu no mas pem ol samting we praes blong olgeta i bitim mane we yu yu gat. Yu mas rere blong wet no blong livim nomo.

Traem askem long yu wan: ?Bambae mi mekem i had long famle blong mi sipos mi gat kaon? ?Olsem wanem long gudnem blong mi sipos mi no save pembak mane we mi karem? !Maet yu mas wet longtaem bifo we ol man oli trastem yu bakegen! Long saed ya, i gat ol advaes we i wokgud mo i stret, i stap. I gud blong lukluk long Baebol, blong luk sipos hem i save halpem yu mo famle blong yu blong winim trabol ya long saed blong ol kaon.

?Baebol i Save Halpem Yu?

Samting we i impoten se, Baebol i save halpem yumi evriwan blong wokem fasin blong trastem Jeova fulwan. I tru tumas se yumi nidim help, long taem ya we ‘laef long wol ya i kam strong tumas.’ (2 Timote 3:1) Yumi kasem advaes ya se: “I nogud yufala i mekem fasin ya we yufala i laekem mane tumas. Sipos yufala i gat wanem samting, be yufala i mas harem gud long hem. From we God i talem finis se ‘Bambae mi mi no save livim yu yu stap yu wan. Bambae mi mi no save lego yu samtaem.’ From samting ya, yumi save mekem tingting blong yumi i strong blong talem se ‘Hae God i stap givhan long mi, mi mi no save fraet. ?Wanem samting bambae ol man oli save mekem long mi?’” (Hibrus 13:5, 6) !I impoten tumas blong wokem strong bilif long God olsem Man we i save Givim ol samting we yumi nidim!

Baebol i no talem long ol wanwan man wanem samting oli mas mekem blong winim mane. Be hem i givim advaes we i save lidim yumi. Jisas Kraes i talem long ol man we oli stap lesin long hem se fastaem oli mas lukaot long ol samting long saed blong speret. Hem i se: “Olgeta we oli luksave se oli nidim ol samting long saed blong speret, oli save harem gud.” (Matyu 5:3, NW) Yumi kasem advaes tu blong traem putum ol mak, olsem: “Yufala i mas traehad oltaem blong mekem kwaet laef, we yufala i stap lukaot long ol bisnes blong yufala nomo. Mo yufala i mas hadwok long han blong yufala, blong kasem kakae blong yufala. Hemia i olsem nomo we mifala i talem finis long yufala. Long fasin ya, olgeta we oli no bilif long Jisas, be bambae oli luk yufala olsem we yufala i stret man nomo. Mo yufala bambae i no moa luk long ol narafala man, blong kasem ol samting we yufala i sot long hem.” (1 Tesalonaeka 4:11, 12) Blong mekem wan kwaet laef mo blong gat pis long tingting, ?yu agri se yumi mas pem ol samting nomo we mane blong yumi i naf blong pem?

Tok blong God i save halpem yumi blong jenisim tingting blong yumi. Man we i raetem Proveb i soem wan tingting we i stret, taem hem i askem long God se: “Mekem se mi no pua mo mi no rij tu. I gud mi mi solemdaon kwiktaem ol kakae we oli mekemrere from mi, blong bambae mi no haremgud long hem mo tanem baksaed long yu mo talem se: ‘?Hu ya Jeova?’ mo blong bambae mi no kam pua mo afta mi save stil mo spolem nem blong God blong mi.” (Proveb 30:8, 9) Taswe, yu no mas sem sipos yu mas daonem fasin blong pem ol samting, maet blong smoltaem nomo. Yu neva mas mekem glad blong yu i stanap long ol sas samting, olsem plante man oli mekem. Oli skelem olgeta wetem ol narafala, mo oli wari tumas long ol rij samting.—Matyu 6:31-33.

Mo tu, Baebol i save halpem yu blong wokem ol gudfala fasin. Lanem blong yusum mane blong yu long waes fasin, be no bitim mak we yu no wantem yusum mane blong yu nating. Haremgud long ol samting we mane blong yu i naf blong pem. Sipos yu yu wan yangfala, yu no mas ting se kwiktaem nomo, yu save gat ol samting we ol bigman oli bin wok plante yia blong kasem. Lukaot blong no foldaon long trap blong wantem plante tumas sas samting. Baebol i givim woning, i no long saed blong mane, be “fasin blong laekem mane tumas,” i se: “Ol man ya we oli wantem kam rijman, be oltaem ol samting blong traem yumi oli stap mekem olgeta oli folfoldaon. Ol samting we oli wantem, we oli krangke, mo we oli stap spolem olgeta, oli olsem trap blong kasem olgeta. Nao fasin ya blong wantem evri samting, hem i save pulum olgeta oli kamdaon olgeta, we laef blong olgeta i kam nogud olgeta. Fasin blong laekem mane tumas, hem i stampa blong olgeta fasin nogud. Mo i gat sam man we oli strong blong folem fasin ya, we oli gowe finis long fasin blong bilif. Nao oli stap mekem ol samting we olgeta tu oli harem nogud tumas from.” (1 Timote 6:9, 10) !I impoten tumas we yu luksave olsem wanem ol samting we yu rili nidim oli defren long ol samting we yu wantem nomo!

Be, ?yu yu harem se pei blong yu i daon tumas? Yes, i had blong haremgud taem yu sot long plante samting. Be, yu mas rere blong livim sam samting we yu no rili nidim. Samting ya i moa gud bitim we yu karem mane long narafala, we i save mekem ol kaon blong yu oli hevi tumas, mo mekem se yu lusum plante mane tu. Mekem wan gudfala plan, mo yusumgud mane blong yu. Maet yu kasem sam gudfala advaes long wan fren we i gat plante ekspiryens long saed ya. ?Bambae i givhan long yu sipos yu lanem wan narafala wok? Tingbaot: Fasin blong folem ol rul blong Baebol, putum ol samting long saed blong speret long fasples long laef, mo trastem Jeova fulwan, oli impoten tumas—nomata wanem trabol i kamaot long laef blong yu.—Filipae 4:11-13.

Yes, maet i nogud blong gat kaon. Samfala oli talem se: “Wan man we i gat kaon i fas long wan net.” Wari blong ol kaon i save spolem famle, helt mo ol gudfala fasin long saed blong speret. Ol kaon oli save mekem man we i sot long mane i kam puaman stret. Proveb 22:7 i talem se: “Man we i rij hem i rul antap long olgeta we oli pua, mo man we i karem mane long narafala i man blong wok blong hemia we i givim mane long hem.” Taswe, yu mas ronwe long fasin ya blong gat kaon taem yu no nidim. Rul we aposol Pol i talem long ol Kristin bifo, i save givhan long yumi tu, i se: “I nogud yufala i gat kaon long sam man. Be i gat wan samting i stap we yufala i mas mekem, we i olsem kaon blong yufala. Hemia we yufala i mas laeklaekem yufala. Sipos wan man i stap laekem tumas ol man we oli stap raonabaot long hem, man ya, hem i folem evriwan blong Loa ya we God i givim.”—Rom 13:8.

Nating se wanem trabol i kamaot long kantri blong yu long saed blong mane, putum tingting blong yu i stap strong long nyufala wol blong God long fyuja. I no longtaem, bambae ol man oli no moa seraot long tu grup, ol man we oli givim mane, mo ol man we oli karem mane. Aninit long Kingdom blong God, bambae i no gat wan puaman. Promes ya blong Jeova bambae i kamtru se: “Hem bambae i stap sevem ol puaman we oli stap singaot i go long hem, mo bambae i stap givhan long olgeta we oli sot long ol samting, we oli no gat man blong lukaot long olgeta. Hem bambae i gat sore long ol puaman, mo long olgeta we oli no strong, hem bambae i stap sevem laef blong olgeta we oli sot long ol samting.” (Ol Sam 72:12, 13) Long taem ya, bambae ol man long wol oli no nidim blong hadwok blong stap laef. Bambae oli “haremgud, from we oli stap long pis, mo oli gat plante samting.”—Ol Sam 37:11.

[Tok Blong Pija Long Pej 12]

Thomas Jefferson

[Credit Line]

Painting by Gilbert Stuart. Courtesy Bowdoin College Museum of Art/Dictionary of American Portraits/Dover

[Tok Blong Pija Long Pej 13]

Ol bigfala kaon oli save mekem trabol i kamaot insaed long mared