Sam Nyus Blong Wol

Trak We i Wok Wetem Batri Mo Ol Samting Raonabaot Long Yumi

Kampani blong wokem ol trak long Jemani i mekem wan stadi blong faenemaot sipos ol trak we oli wok wetem batri oli sakem plante doti long win olsem ol trak we oli nidim bensin. Nyuspepa ya Süddeutsche Zeitung i talem se oli mekem stadi ya long 100 man blong draevem trak we oli ron 1.3 milyan kilomita stat long 1992 go kasem 1996. Oli faenemaot se i gat plante samting we oli moagud long saed blong ol trak we oli wok wetem batri, nating se oli no save ron longtaem tumas bifo we batri i finis: Oli no mekem tumas noes, mo oli no sakem doti i go long win. Be, maet i gat wan bigfala problem we i winim ol gudfala poen ya. Taem oli jajem batri bakegen, oli yusum moa paoa, i bitim we ol trak oli nidim blong ron long bensin. Oli yusum 1.5 kasem 4 taem antap long ol narafala trak, i dipen long hamas kilomita man i ron long trak blong hem. Oli mas wokem paoa ya samples, mo sam rod we oli yusum, oli save mekem se ol trak we oli ron wetem batri oli “spolem win moa i bitim ol trak we oli yusum bensin,” nyuspepa ya i talem.

Lukaot: Kolobas i Stap Krosem Rod

Diani Bus, kolosap long solwora long saot blong Kenya, i wan ples we i gat plante kolobas mangke yet. I no gat plante ples olsem long Is Afrika. Problem se, i hadwok long ol anamol ya blong krosem bigfala rod we i go long solwora, from we fulap trak i stap ron long hem. Swara, wan nyuspepa blong Sosaeti blong Ol Wael Anamol long Is Afrika, i tokbaot wan stadi we i soem se, evri manis, ol trak oli kilim i ded 12 mangke long rod ya. Sam man we oli stap long ples ya, oli mekem wan grup blong traem winim trabol ya. Oli talem long ol man blong lukaot moa, taem oli draevem trak. Mo tu, i no longtaem i pas, oli yusum rop blong bildim wan brij, we i pas longwe antap long rod ya. Oli haremgud taem oli luk we sam mangke oli yusum brij ya, mekem se oli gat plan blong bildim sam moa olsem.

Woning: Ol Telefon Oli Save Mekem Trabol

Ol telefon oli save mekem trabol sipos man i yusum olgeta taem hem i stap draevem trak. Wan stadi we New England Journal of Medicine i tokbaot, i talem se namba blong ol man we oli gat wan aksiden long trak taem oli stap yusum telefon, i fo taem antap long ol narafala man we oli stap lukaotgud taem oli draev. Hemia i min se i denja blong draevem trak mo yusum telefon long semtaem, i olsem we man i draevem trak taem hem i gat 0.1 pesen alkol long blad blong hem. I sem mak long ol telefon we man i no nidim blong holem long han blong hem. Ol man blong stadi long bisnes ya, oli talem se ol telefon oli no stampa blong ol aksiden, be oli joen nomo wetem ol aksiden, olsem taem i gat rao i kamaot long telefon, mekem se man i no moa lukaotgud long fasin blong hem blong draev. Antap long hemia, 39 pesen blong ol man we oli gat wan aksiden, oli yusum ol telefon long trak, blong singaot wan man i kam halpem olgeta. Advaes we i kamaot long saed ya, se ol man we oli gat telefon long trak blong olgeta, oli mas yusum nomo taem oli nidim blong toktok wetem narafala, mo tu, oli no mas toktok blong longtaem. Sam kantri olsem Brasil, Isrel, mo Swiselan, oli putumap ol loa finis blong blokem ol man blong yusum telefon long trak.

Trik Long Saed Blong Tabak

Nyuspepa ya, The Christian Century, i askem se: “?Yu bin tingbaot from wanem ol kampani blong tabak oli no yusum paoa blong olgeta long politik, blong pulum Gavman blong letem olgeta oli jenisim no tekemaot woning we i stap long ol paket blong sigaret [long Yunaeted Stet]? Ansa i isi nomo: Woning ya long saed blong denja blong smok sigaret i mekem se ol man oli no save putum ol kampani blong tabak long kot. Maet wan yangfala i stat smok taem hem i gat 12 yia, mo hem i ded from kansa blong waet leva taem hem i gat 45 yia. Be sipos hem i wantem putum kampani blong tabak we i pulum hem blong smok i go long kot, kampani ya i save talem se: ‘Mifala i givim woning long yu finis se ol sigaret oli denja.’ ” Nyufala trik we ol kampani blong tabak oli yusum naoia, hemia blong pulum ol man blong smok siga. Blong mekem olsem, oli yusum ol naesfala man mo woman we oli plei long sinema, blong talemaot no raetem se oli agri mo laekem blong smok siga. Be, ol siga oli sakem moa doti long win i bitim ol sigaret, mo oli karem bigfala denja long helt tu. Dokta Neil Schachter, blong Klinik blong Maon Sinae long Nyu Yok, i talem se: “Fasin blong smok siga i no mekem wan woman i naes nating, i mekem nomo we hem i save kasem wan sik we hem i ded from, mo i karemaot paoa mo helt we hem i nidim blong gat wan gudfala laef.”

Krangke Fasin Long Yia 2000

Nyuspepa ya, Newsweek, i talem se: “Yia 1900 i statem Wan Handred Yia blong Faet, mo biaen, oli kam Ol Yia Blong Nyuklia Paoa. Be i luk olsem se handred yia ya bambae oli finis olsem Ol Yia Blong Pleplei. Ol man oli blokem finis olgeta hotel raon long wol” blong mekem ol bigbigfala lafet long Nyu Yia 2000. Be, wan rao i stap gohed se nyu yia ya bambae i stat weples fastaem. U. S. News & World Report i talem se: “Rao ya i stat long kantri blong Kiribati. Bifo, laen we i makem en blong wan dei mo stat blong narafala dei i ron tru long medel blong ol aelan ya. Hemia i min se, taem hem i Sande long is Kiribati, long semtaem, hem i Mande long wes Kiribati.” Kantri ya i winim problem ya long Janewari 1, 1995, taem oli seftem laen ya i go long narasaed blong aelan long is, Karolin. Hemia i min se Kiribati nao i faswan kantri blong luk wan nyufala dei. Be, sam narafala kantri, olsem Tonga mo Nyu Silan, oli wantem se olgeta oli “faswan.” Royal Grenij Obsevatri i talem se kwestin ya i blong nating nomo. Ripot i talem se: “San i saen long Saot Pol stat long Septemba go kasem Maj, taswe yia 2000 bambae i stat fastaem long ples we i saot moa long Wol.” Be, Obsevatri i talem se samting ya bambae i kamaot long Janewari 1, 2001 nomo, i no long yia 2000.

Talemaot Fastaem Se Graon Bambae i Seksek

I no longtaem i pas, wan grup blong man long olgeta ples blong wol we oli gat bigfala save long saed blong ol etkwek, oli mekem miting long London blong tokbaot ol rod blong sayens blong talemaot se graon bambae i seksek. ?Wanem tingting blong olgeta? Tija Robert Geller blong Yunivesiti blong Tokyo, i talem long buk ya, Eos, se: “Blong bitim 100 yia nao, plante sayentis we oli stadi long Graon, oli bin ting se i mas gat sam samting we man i save luk mo we oli soemaot klia se [wan bigfala etkwek] i stap kam. Mo taem oli luk ol samting ya, oli save givim woning long ol man.” Be, naoia, oli mas jenisim tingting blong olgeta bigwan, from we “i luk olsem se i no gat rod blong save fastaem long ol wanwan etkwek we bambae oli kamaot.” Nating se i no gat rod blong save klia, be long ol ples we i gat plante ripot finis blong ol etkwek, ol sayentis oli save talemaot wetaem oli ting se graon bambae i seksek, mo bambae i bigwan olsem wanem. Eksampel, U.S. Jiolojikal Sevei i wokem wan nyufala map we i soemaot ol ples we graon i save seksek bigwan long Yunaeted Stet long ol 50 yia we bambae oli kam. Folem ol save ya, gavman i talem se bitim 70 pesen blong ol man long Kalifonia oli laef long ol ples we oli denja.

Gras i Kakae Ol Bom

Buk ya, New Scientist, i talem se, wan gras we ol man oli karemaot suga long rus blong hem, mo wan gras we i stap gru long wora, oli naf blong pulumaot paoa blong ol bom we oli stap yet long graon mo wora long sam ples, mo brekemdaon paoa blong olgeta long fasin we i sef. Ol sayentis long Raes Yunivesiti long Huston, Teksas, oli givim TNT long gras ya periwinkel mo parot feta, we oli stap gru long wora. Long wan wik nomo, oli no moa save faenem wan pis blong ol paoa ya blong bom i stap long ol gras ya, mo taem oli bonem olgeta oli no faerap tu. Ol man blong stadi long Yunivesiti blong Merilan, oli faenemaot tu se ol sel mo ol narafala samting insaed long gras we oli yusum rus blong hem blong kasem suga, oli save kakae mo brekemdaon nitroglyserin. Tufala grup ya blong sayentis oli putum meresin long ol gras ya blong meksua se i no gat sam bebet we oli givhan long olgeta. Buk ya i talem se: “Naoia, i sas tumas mo i denja tumas blong traem klinim ol ples we ol man oli bin sakem ol olfala bom long olgeta, blong bambae yumi yusum graon ya blong bildim ol haos. Be samting ya i save jenis sipos yumi planem gras ya we i no sas nating, blong kakae ol bom long graon mo wora, mo brekemdaon paoa blong olgeta long fasin we i sef.” Oli nidim blong mekem samting ya kwiktaem, from we “fasin we ol man oli folem naoia blong sakem ol olfala bom long solwora, bambae i finis i no longtaem.”

Danis We i Denja

Ripot blong The Times long London i talem se, sam danis we bifo oli kwaet mo slou, naoia oli jenis oli kam olsem “wan spot we i wael, we evriwan i traem winim ol narafala long hem, mo winim plante mane tu.” Ol man blong mekem ol danis ya oli stap kam wan denja, from oli spid tumas, bangem ol narafala, mo oli kikim leg blong olgeta i go antap tumas we oli kilim ol narafala man blong danis. Wan bigman blong jajem ol danis, Harry Smith-Hampshire, i talem se, samting we i moa nogud se, samfala “oli minim nomo” blong givim kil long narafala. The Times i talem se, ol man blong danis long ol kompetisin, oli stap karem “fasin blong ol man blong plei futbol mo boksing long ol stad.” From we danis i save kam wan spot long Olympik i no longtaem, ol jaj mo tija blong danis oli putumap “ol stret rul” blong folem long spot ya.