Sam Nyus Blong Wol

AIDS mo Esia

Nating se namba blong ol man we oli gat AIDS i godaon smol long sam kantri long Wes, sik ya i stap kam antap bitim mak long plante ples long Esia. Ripot long buk ya Asiaweek i talem se, long India, “long ol yia jes afta 1990, namba blong ol man we oli gat AIDS i go antap 71 taem.” Long 1990, Taelan i stap olsem namba 57 blong olgeta kantri blong wol long saed blong namba blong man we oli gat AIDS, be long 1995, hem i namba 5. Fastaem, Kambodia i namba 173, be i jenis i go long namba 59. Long Filipin, long ol semfala yia ya, namba blong ol man wetem AIDS i go antap 131 pesen. Plante man oli luksave se bisnes ya blong pem ol pikinini blong mekem rabis fasin long saed blong seks wetem ol turis, i wan risen we i mekem se namba ya i go antap tumas long plante kantri. Be Asiaweek i talem se, sam man blong politik we kantri blong olgeta “i dipen bigwan long mane blong ol turis . . . oli no wantem mekem wan samting” blong stopem rabis fasin ya.

Sik We Bodi i Nogud Long Sam Samting Long Jemani

Wan stadi blong Jeman Fedral Asosiesen blong Ol Helt Insurens Plan blong Ol Kampani, i soem se 1 man long evri 4 long Jemani we oli gat bitim 14 yia, oli kasem sik we bodi blong olgeta i nogud long sam samting. Plante man oli sni oltaem. Samting ya i kamaot long kolosap sikis milyan man long kantri ya. Buk ya Süddeutsche Zeitung i talem se, samwe long 2.3 milyan man oli nogud long san, mo bitim 2 milyan oli nogud long hea blong anamol. Bitim 40 pesen blong ol man ya oli dring meresin from sik blong olgeta, mo 10 pesen oli talem se sik ya i spolem bigwan laef blong olgeta evri dei. Stadi ya i soem tu se ol man we oli mekem “ol wok olsem, wokem bred, wokem ol samting long wud, ol nes, mo ol dokta, oli kasem sik ya moa.”

Wasem Han Blong Yu

Nyuspepa blong Itali, Corriere della Sera, i talem se: “Fasin blong wasem han, hemia beswan rod, we i moa isi, mo i no sas, blong blokem sik we i save kasem plante man kwiktaem nomo.” Nating se i olsem, “3 long evri 10 man long Itali oli no wasem han blong olgeta afta we oli yusum tolet, nating se bambae oli kakae jes biaen.” Ol stadi long ol narafala kantri oli soemaot semfala samting ya. Man ya Enrico Magliano, we i stadi long saed blong ol jem, i talem se: “Han blong yumi i save putum jem i go long kakae, mo samting ya i save pasem sik i go long plante man kwiktaem.” ?Olsem wanem blong blokem samting ya? Buk ya i talem se, yusum sop mo hot wora blong wasem han blong yu, mo klinim sel fingga tu, blong haf menet (i nidim haf menet blong kilim ol jem). Mo tu, yu mas rabem tufala han blong yu tugeta, blong 10 kasem 15 seken. Rinsem han mo mekem i draegud, stat antap i godaon kasem ol fingga.

Mekem i Nogud Long Pikinini Mo Fasin Blong Bodi Blong Faetem Sik

Ol man blong stadi long Mie Yunivesiti long Japan, oli talem se taem papa mama i gohed longtaem blong mekem i nogud long pikinini mo kilim hem tumas, bodi blong pikinini i no moa strong blong blokem sik, ale i isi blong hem i kasem olkaen sik. Yunivesiti ya i stadi long bodi blong 50 pikinini we oli gat wan manis kasem naen yia. Ol pikinini ya oli ded taem wan string blong blad i brok long hed blong olgeta, no wan narafala samting i hapen, from we papa mama blong olgeta i kilim olgeta tumas. Nyuspepa ya Mainichi Daily News i talem se, ol taemas glan long bodi, “we oli bos long fasin blong bodi blong blokem sik, oli kam smol gogo oli haf nomo blong stret saes blong olgeta.” Sipos papa mama oli gohed longtaem blong mekem i nogud long pikinini, ol glan ya bambae oli kam smol moa yet. Nyuspepa ya i talem se, “glan blong wan pikinini we papa mama i bin kilim hem nogud blong bitim sikis manis, i kam 16 taem moa smol long glan blong pikinini we i no kasem raf fasin ya.” Ol man blong stadi oli luk semfala problem ya long sam pikinini we papa mama i spolem tingting blong olgeta tumas, no we tufala i no givim gudfala kakae long olgeta blong mekem bodi i strong.

Jaena i Joen Wetem Mesopotamia

Longtaem finis, ol man oli tingting se ol faswan man Jaena oli stat long Vali blong Hwan He long Jaena, mo se kastom blong ol narafala kantri oli no bin gat paoa long olgeta. Be, ol man blong digim graon blong faenem ol samting blong bifo, oli faenem wan samting we i mekem se oli no moa sua long tingting ya. Franis buk ya, Courrier International, i talem se long wan ples kolosap long Jeng-tu, long Sejwan Distrik blong Jaena, ol man blong digim graon oli faenem sam ston we i luk olsem se oli haf blong wan olfala haos prea we ol stonwol oli raonem hem. Ol man ya oli talem se haos ya mo fasin we ol man oli folem blong wokem hem, i kolosap sem mak long ol haefala haos prea we ol man long Mesopotamia bifo oli bildim. Tija Ichiro Kominami, blong Yunivesiti blong Kyoto, i talem se “ating [Sejwan] i stampa ples blong ol faswan man Jaena we kastom blong olgeta i joen kolosap wetem ol Indus mo ol man Mesopotamia.”

Plante Man Oli Ded From Hepataetas B

Wol Helt Ogenaesesen i kaontem se bitim wan milyan man oli ded evri yia from hepataetas B. Dokta blong ol pikinini, Jagdish Chinnappa, i talem se kolosap 150,000 long ol man ya oli blong India. Nyuspepa ya, The Times of India, i tokbaot miting blong wan bigfala kampani we i wokem ol meresin long olgeta ples blong wol. Long miting ya, dokta ya i eksplenem se long India, “i gat 35 kasem 40 milyan man we oli stap karem jem ya HBV [jem blong hepataetas B], hemia 10 pesen blong olgeta man long wol we oli gat jem ya.” Nyuspepa ya i talem tu se, “jem blong Hepataetas B i stampa blong sik blong leva long stret haf blong ol man we oli gat sik ya, mo stampa blong kansa blong leva long 8 long evri 10 man we oli kasem sik ya.”

Doti Win Insaed Long Haos

Wan stadi we Tata Eneji Risej Institut (TERI) i mekem long Nyu Deli, India, i soem se 2.2 milyan man India oli ded evri yia from ol sik we oli kamaot long doti win. Nyuspepa ya The Indian Express i talem se folem stadi ya, doti win insaed long haos i wan bigfala problem. Ol woman we oli pua mo oli stap long ol haos we oli nogud, oli stap long moa denja, from we oli kuk long faea blong jakol, wud, no sitsit blong buluk. Ol man we oli gat bigfala save long bisnes ya, oli talem se, nating we ol man oli stap traehad blong blokem fasin ya blong sakem doti long win olbaot long wol, be oli no stap mekem plante samting blong daonem problem ya insaed long haos. Daerekta blong TERI, R. K. Pachauri, i talem se: “Hemia wan bigfala trabol we i stap haed, mo i luk olsem se i no gat rod blong winim kwiktaem.”

Ol Faet From Wora

Long faswan Miting blong Ol Man Blong Wol Long Saed Blong Wora, we oli mekem long Marakej, Moroko, long Maj 1997, ol man oli talemaot ol tok we i mekem yumi wari long saed blong wora saplae blong wol long fyuja. Ol trabol olsem fasin blong sakem doti long wora, draetaem, mo namba blong ol man i kam antap kwiktaem tumas, i mekem se yumi nidim plante moa wora. Franis nyuspepa ya Le Monde i talem se, “nid blong wora i stap kam antap tu taem kwik moa i bitim namba blong ol man long wol.” Wol Ogenaesesen blong Weta i talem se long yia 2025, bitim 60 pesen blong ol man long wol bambae oli laef long ol ples we i no gat naf wora. Sam man blong stadi long bisnes ya, oli talem se sipos yumi no faenem wan rod blong winim trabol ya, wora bambae i kam stampa blong ol faet long ol yia 2000. Nyuspepa ya Le Monde i talem se, “Yunaeted Nesen i makemaot finis 300 ples we faet i save kamaot.”

Raf Fasin Long Veneswela

Nyuspepa ya El Universal, i talem se i gat 20 milyan man long Veneswela, mo evri manis, 400 man oli ded from we narafala man i kilim olgeta. Wan grup i mekem stadi we i soem se stampa risen from wanem raf fasin i stap kam antap bigwan, i no from we ol man oli pua, be from fasin we ol man oli gruap long hem. Wan store long nyuspepa ya, nem blong hem, “Fasin Pua i No Stampa Blong Stronghed Fasin,” i soem se stampa blong raf fasin long Veneswela, hemia se ol man oli neva lanem blong tinghae long ol gudfala fasin, mo ol papa mama oli no tijimgud ol pikinini blong olgeta long haos. Blong traem winim trabol ya, ol man blong hae save oli talem se i gud blong tijim ol papa mama olsem wanem blong mekemgud wok blong olgeta, mo traem pulum ol man blong tingbaot famle blong olgeta moa.”

Leftemap Fasin Blong Laef We i Gud Long Helt

Long World Health Report 1997, Wol Helt Ogenaesesen (WHO) i givim woning se ol man oli fesem “wan bigfala trabol bitim mak long saed blong fasin blong safa.” Evri yia, 24 milyan man oli ded from kansa mo sik blong hat, wetem ol narafala problem blong helt, mo oli mekem laef i strong tumas blong plante handred milyan narafala. Long ol 25 yia we oli kam, namba blong ol man we oli kasem kansa i save dabol long bighaf blong ol kantri. Sik blong hat mo sik we haf bodi blong man i ded, we oli kilim fulap man long ol rij kantri, bambae oli kasem plante man long ol pua kantri tu. Blong traem blokem trabol ya, WHO i wantem se long olgeta ples blong wol, “ol man oli traehad moa mo oli gohed oltaem” blong leftemap fasin blong laef we i gud long helt. Oli wantem tu we ol man oli traem blokem ol samting we oli spolem helt, olsem ol kakae we i nogud long bodi, fasin blong smok, man i fatfat tumas mo i no wokbaot naf, hemia ol samting we oli stampa blong plante sik we man i save ded from.