?From Wanem Yumi Mas Traem Faenem Trutok?

PLANTE jyos oli talem se oli gat trutok. Mo oli wantem givim trutok ya long ol narafala. Be, oli stap givimaot ol defren “trutok” we oli mekem tingting blong ol man i fasfas. ?Olsem wanem? ?Hemia i jes wan narafala pruf se trutok i dipen long tingting blong wanwan man, mo se i no gat wan trutok we i tru olgeta? No gat.

Long buk blong Tija V. R. Ruggiero, The Art of Thinking, hem i talem se hem i sapraes blong luk we, samtaem ol waes man tu, oli talem se trutok i dipen long tingting blong wanwan man. Hem i talem se: “Sipos evri man i mekemap prapa trutok blong hem, ale bambae i no gat wan tingting blong wan man we i moa gud long tingting blong narafala. Evriwan oli sem mak nomo. Mo sipos evri tingting oli sem mak nomo, ?from wanem ol man oli stap traem blong faenem moa save long ol samting? ?From wanem oli digim graon blong traem faenem ol samting blong bifo, blong ansarem sam kwestin blong olgeta? ?From wanem oli traem faenemaot risen blong ol trabol we i kamaot long Medel Is? ?From wanem oli traem faenem wan rod blong winim kansa? ?From wanem oli wantem faenemaot moa long saed blong ol sta? Olgeta wok ya oli stret blong mekem nomo, sipos i gat sam save long saed ya we i moa gud bitim sam narafala save, mo sipos trutok i wan samting we i defren mo i no kamaot long tingting blong wanwan man.”

Blong talem stret, i no gat wan man we i rili bilif se i no gat trutok. Long saed blong ol trufala samting, olsem meresin, matematik, no ol loa we ol trufala samting oli folem, olgeta man wetem olgeta we oli bilif strong long relativism tu, oli bilif se i gat sam samting we oli tru. ?Hu i save go long wan plen sipos hem i no bilivim se win mo ol samting long skae we oli gat paoa long plen, oli folem ol loa we oli rili tru? I gat ol trutok we yumi save pruvum. Oli stap raonabaot long yumi evri ples, mo laef blong yumi i dipen long ol trutok ya.

Praes Blong Relativism

Ol fasin blong man oli soemaot moa olsem wanem tingting ya blong relativism i rong. Tingting ya i spolem ol fasin blong man bigwan. The Encyclopedia Americana i talem se: “I gat bigfala kwestin i kamaot, se i rili gat rod blong man i kasem save, no faenem trutok, no no gat . . . Be, samting we yumi suagud long hem se, taem ol man oli sakemaot trutok mo save, olsem se oli wan drim mo oli save spolem man, ale, laef blong ol man i godaon, i kam nogud.”

Maet yu yu luksave finis se laef blong ol man i stap kam nogud. Wan eksampel: Ol tijing blong Baebol long saed blong ol stret fasin, oli talem klia se rabis fasin long saed blong seks i rong. Be ol man oli no moa tingbaot ol tijing ya olsem ol trutok. Fasin blong jajem wanem i stret from laef blong wanwan man, i no from ol loa​—hemia se “mekem disisen folem samting we i stret long yu”—​hem i tingting blong plante man tede. ?I gat wan man we i save talem se laef blong ol man i no kam nogud from tingting ya long saed blong relativism? Ol trabol we oli kam antap long olgeta ples blong wol, olsem ol sik we oli kamaot from fasin blong slip olbaot, ol famle we oli seraot, mo ol yangfala we oli gat bel bifo we oli mared, olgeta samting ya oli pruvum se laef blong ol man i stap kam nogud.

?Wanem Ya Trutok?

Ale, yumi lego ol doti wora blong relativism, nao yumi lukluk smoltaem long samting we Baebol i tokbaot olsem klin wora blong trutok. (Jon 4:14; Revelesen 22:17) Long Baebol, “trutok” i no olsem wan tingting we i no klia, we i no isi blong kasem save long hem, mo we ol man we oli gat bigfala waes blong wol ya oli stap rao long hem nomo.

Taem Jisas i talem se risen from wanem hem i laef i blong talemaot trutok, hem i stap tokbaot wan samting we ol man Jyu we oli strong long bilif, oli bin tinghae long hem long plante handred yia finis. Longtaem finis, long ol tabu hanraet blong ol man Jyu, oli bin ridim “trutok” olsem wan samting we i klia, i no olsem wan samting we i hadwok blong kasem save long hem. Long Baebol, wod ya “trutok” i kamaot long Hibru tok ya “ʼemethʹ.” Hem i minim samting we i strong mo i no save muf, moa impoten, samting we yumi save trastem.

Ol man Jyu oli gat wan gudfala risen blong tingbaot trutok long fasin ya. Oli singaotem God blong olgeta, Jeova, se “God ya blong trutok.” (Ol Sam 31:5, NW) Hemia from we Jeova i mekem evri samting we hem i talem se bambae hem i mekem. Hem i holem olgeta promes we hem i mekem. Ol profet tok we oli kamaot long hem, oli kamtru. Taem hem i talemaot ol tok panis, oli kamtru. Plante milyan man Isrel oli luk ol trufala samting ya wetem prapa ae blong olgeta. Ol man we tabu speret i pusum olgeta blong raetem Baebol, oli raetemdaon olgeta samting ya olsem ol trufala samting we oli hapen long taem bifo. Baebol i defren olgeta long ol narafala buk we ol man oli ting se oli tabu. Hem i no tokbaot ol kastom store nomo. Hem i stanap strong long ol trutok we yumi save pruvum​—long saed blong ol samting we oli hapen long ol yia bifo, ol samting blong bifo we oli faenem aninit long graon, stadi blong ol samting raonabaot long yumi, mo ol samting we oli rili kamaot long laef blong ol man. !Taswe man blong raetem Sam i talem long saed blong Jeova se: “Loa blong yu i tru olgeta. . . . Ol tok we yu yu putum oli tru olgeta. . . . Stampa blong tok blong yu, hem i trutok”!​—Ol Sam 119:​142, 151, 160.

Jisas Kraes i talemaot sem toktok blong Sam, taem hem i prea long Jeova se: “Tok blong yu, hemia trutok ya.” (Jon 17:17) Jisas i save se olgeta samting we Papa blong hem i talem, oli tru olgeta mo hem i save trastem fulwan. Jisas tu i “fulap long . . . trutok.” (Jon 1:14) Ol man blong hem oli lan tru long ol samting we oli luk. Mo oli raetemdaon se evri samting we Jisas i talem oli stretgud, oli trutok, blong olgeta man we oli kam biaen oli save ridim.a

Be, taem Jisas i talem long Paelet se hem i kam long wol ya blong talemaot trutok, hem i stap tokbaot wan spesel kaen trutok. Jisas i talem tok ya taem hem i ansa long kwestin we Paelet i askem se: “?Yu yu wan king?” (Jon 18:37) Kingdom blong God, mo wok blong Jisas olsem King, oli stampa tok, no faondesen, blong ol tijing blong Jisas taem hem i stap long wol. (Luk 4:43) Tijing ya se Kingdom bambae i mekem nem blong Jeova i tabu, bambae i leftemap hae rul blong Hem, mo bambae i givim wan laef we i hapi blong olwe long olgeta man we oli stanap strong long bilif, hemia nao “trutok” we ol trufala Kristin oli hop long hem. Wok blong Jisas blong mekem ol promes blong God oli kamtru, hem i impoten tumas. Mo olgeta profet tok blong God oli kam “Amen,” no oli kamtru, from Jisas nomo. Taswe, hem i save talem se: “Rod ya, mi ya. Trutok ya, mi ya. Laef ya, mi ya.”​—Jon 14:6; 2 Korin 1:20; Revelesen 3:14.

Fasin blong luksave trutok olsem wan samting we yumi save trastem fulwan, hem i gat bigfala mining long olgeta Kristin tede. I minim se bilif blong olgeta long God mo hop blong olgeta long ol promes blong hem, oli stanap long ol pruf, long ol samting we oli tru.

Aksin We i Joen Wetem Trutok

Yumi no sapraes blong luk se Baebol i joenem trutok wetem aksin. (1 Samuel 12:24; 1 Jon 3:18) Ol man Jyu we oli fraetgud long God, oli no tingbaot trutok olsem wan samting we ol waes man oli storeyan long hem nomo. Hem i wan fasin blong laef. Hibru tok we i minim “trutok” i save minim tu, se “fasin blong stap tru.” Oli yusum tok ya blong tokbaot wan man we i holemstrong long ol promes blong hem. Jisas i tijim ol man blong hem blong tingbaot trutok olsem hem i tingbaot. Wetem ol strong tok, hem i jajem fasin blong ol Farisi we oli gat tu fes. Hem i soemaot olsem wanem ol gudfala toktok blong olgeta i defren olgeta long ol nogud wok blong olgeta. Hem wan i givim wan gudfala eksampel long ol narafala, taem hem i folem olgeta trutok we hem i tijim, long laef blong hem.

Olgeta man we oli folem Kraes oli mas mekem sem mak. Long tingting blong olgeta, trutok blong Baebol, nambawan gud nyus blong Kingdom blong God we Jisas Kraes i King blong hem, i no jes save nomo. Trutok ya i pusum olgeta blong tekem aksin. Hem i pulum olgeta blong mekem laef blong olgeta i laenap wetem ol trutok ya, mo blong serem wetem ol narafala man. (Skelem Jeremaea 20:9.) Samtaem, ol Kristin long faswan handred yia, oli kolem fasin blong laef we oli folem olsem ol man blong Kraes, se “trutok” no “Rod blong Trutok.”​—2 Jon 4; 3 Jon 4, 8; 2 Pita 2:2.

Eni Praes We Yumi Pem i No Sas Tumas

I tru, blong bilif long trutok blong Baebol, yumi mas pem wan praes. Faswan samting, taem yumi faenemaot trutok, samting ya i save mekem yumi harem nogud. The Encyclopedia Americana i talem se: “Plante taem, yumi no haremgud long trutok, from we hem i no sapotem ol strong tingting we yumi holem longtaem finis, no sam gyaman tingting we oli stanap long kastom.” Taem yumi luksave se ol bilif blong yumi oli no tru, samting ya i save mekem yumi harem nogud, antap moa sipos yumi bin kasem ol tijing ya long ol lida blong jyos we yumi trastem olgeta. Samfala oli talem se taem oli faenemaot trutok, i olsem we oli faenemaot se papa mama blong olgeta, we oli trastem gud tufala, tufala i rili man blong brekem loa, we tufala i stap haedem ol rabis wok blong tufala. ?Be, i moa gud blong faenemaot trutok long saed blong skul bitim we yumi laef folem ol gyaman tingting, no? ?Yu no ting se i moa gud blong save trutok bitim we ol gyaman tok oli lidim yumi?b​—Skelem Jon 8:32; Rom 3:4.

Seken samting, taem yumi laef folem ol trutok long saed blong skul, maet sam man we bifo oli fren blong yumi, oli no moa laekem yumi. Long wol blong yumi, plante man oli ‘tekemaot ol trutok ya blong God, nao oli bilif long ol gyaman toktok.’ Taswe, ol man oli tingbaot olgeta we oli folemgud ol trutok blong Baebol olsem ol man we oli narakaen. Samtaem, oli no wantem joen wetem olgeta mo oli gat rong tingting long saed blong olgeta.​—Rom 1:25; 1 Pita 4:4.

Be tufala samting ya we oli olsem praes we yumi mas pem blong kasem trutok, oli no bigfala tumas taem yumi tingbaot olsem wanem trutok i gud. Taem yumi save trutok, hem i save mekem yumi fri long ol gyaman tok, ol tingting we oli no stret, mo ol gyaman bilif we oli mekem yumi fraet. Mo taem yumi laef folem trutok, hem i givim paoa long yumi blong stanap strong tru long ol hadtaem. Yumi save trastem trutok blong God we hem i stretgud. Hem i givim wan hop long yumi. From samting ya, yumi save stanap strong tru long enikaen traem. !Taswe, aposol Pol i talem se trutok i olsem wan bigfala, strong strap, we ol soldia long taem bifo oli werem blong go faet!​—Efesas 6:​13, 14.

Buk blong Proveb long Baebol, i talem se: “Yu mas pem trutok mo yu no mas salem​—fasin waes mo fasin stretem mo fasin blong kasem dip save.” (Proveb 23:23) Sipos yumi sakemaot trutok olsem wan bilif we i dipen long tingting blong man nomo, no olsem wan samting we i no stap, ale yumi mestem wan nambawan samting long laef, we yumi save haremgud tumas long hem. Taem yumi faenem trutok, yumi faenem hop. Taem yumi save mo laekem trutok, yumi save mo laekem Man ya we i Wokem heven mo wol, mo stret Pikinini blong hem. Taem yumi laef folem trutok, laef blong yumi i gat mining mo yumi gat pis long tingting, naoia mo blong olwe.​—Proveb 2:​1-5; Sekaraea 8:19; Jon 17:3.

[Ol futnot]

[Bokis blong pija long pej 6]

?Trutok i Save Jenis Samtaem?

KWESTIN ya i kamaot long wan buk we V. R. Ruggiero i raetem, nem blong hem, The Art of Thinking. Hem i givim ansa se, trutok i no save jenis samtaem. Hem i eksplenem se: “Samtaem, maet i luk olsem we trutok i stap jenis, be taem yumi luklukgud, bambae yumi faenem se hem i no jenis.”

Hem i talem se: “Tingbaot, long saed blong man we i raetem faswan buk blong Baebol, Jenesis. Long plante handred yia, ol Kristin mo ol man Jyu tu, oli bilif se i gat wan man nomo we i raetem buk ya. Samtaem biaen, i gat kwestin i stanap long saed ya. Ale, oli no moa bilif olsem, be oli bilif se faef man oli bin raetem buk blong Jenesis. Long 1981, oli prentem wan buk we i tokbaot risal blong ol dip stadi we oli mekem blong 5 yia, long ol tok blong Jenesis. Oli talem se i gat 82 pesen jans se wan man nomo i bin raetem buk ya blong Jenesis, olsem we oli bilif long hem fastaem.

“?Trutok ya long saed blong man we i raetem buk blong Jenesis, i jenis? No gat. Bilif blong yumi nomo i jenis. . . . Trutok i no save jenis from save blong yumi, no from we yumi no gat save long wan samting.”

[Bokis blong pija long pej 7]

Dip Ona Long Trutok

“DIP ONA long trutok i no minim gyaman fasin blong no trastem ol narafala we i kamaot long taem blong yumi, ale i pusum yumi blong traem ‘faenemaot’ evri samting, wetem bilif ya se i no gat wan man no wan samting we i save talem se hem i holem trutok. Dip ona long trutok i wan fasin we i joenem strong tingting ya se i gat rod blong faenem trutok, wetem fasin blong gat tingting daon blong obei long trutok, nomata wetaem no weples hem i kamaot. Ol man we oli stap wosip long God ya blong trutok, oli mas gat wan tingting olsem, we oli rere blong harem trutok. Dip ona long trutok i mekem se oltaem wan man i mekem i stret long ol man raonabaot long hem, long ol tok blong hem mo ol wok blong hem. Olsem yumi luk, hemia nao fasin we O[lfala] T[esteman] mo N[yufala] T[esteman] oli tokbaot.”​—The New International Dictionary of New Testament Theology, Buk 3, pej 901.

[Tok blong pija long pej 7]

Save blong ol man i kam antap from ol trufala samting we oli faenemaot

[Tok blong pija long pej 8]

Trutok i joen wetem Kingdom mo ol blesing blong hem