Stret fasin i Givim Gudnem Long Wan Nesen

!AFTA we ren i foldaon blong plante dei, yumi glad tumas taem yumi wekap mo luk san i saenaot long skae we i no gat klaod nating! Graon i kasem wora, mo olgeta tri mo gras oli save grugud. Jeova God i yusum wan pijatok olsem blong tokbaot ol blesing we oli save kamaot taem man i rul long stret fasin. Hem i talem long King Deved se: ‘Taem man we i rul long ol man i gat stret fasin, mo hem i rul wetem fasin blong fraetgud long God, taem ya i olsem delaet long moning, taem san i jes girap, wan moning we i no gat klaod nating. From laet, mo from ren, i gat gras i stap gru long graon.’​—2 Samuel 23:​3, 4.

Olgeta tok ya blong God oli kamtru long taem blong gudfala rul blong King Solomon, pikinini blong Deved. Baebol i tokbaot taem ya se: ‘Juda mo Isrel oli stap sefgud, olgeta man oli stap sidaon aninit long rop blong mekem waen long frut blong hem mo aninit long prapa figtri blong olgeta, stat long Dan go kasem Bereseba, long olgeta dei we Solomon i rul.’​—1 King 4:25.

Isrel blong bifo hem i spesel nesen we God i jusum. God i givim ol loa blong hem long olgeta, mo i talem long olgeta se sipos oli obei long voes blong hem, bambae hem i leftemap olgeta “antap long ol narafala kantri long wol.” (Dutronome 28:1) Stret fasin blong Jeova i givim gudnem long ol man Isrel, i no from we olgeta nao oli gat stret fasin, no gat. Ol loa we God i givim long olgeta oli hae moa long ol loa blong ol nesen raonabaot long olgeta. Olgeta evriwan long nesen ya oli gat sin olsem ol man blong ol narafala nesen raonabaot. Taswe, hae Loa blong Jeova nao mo strongfala tingting blong folem loa ya, i mekem se oli kam hae moa long ol narafala nesen. Taem oli obei long ol loa blong Jeova, hem i kaengud long olgeta mo i blesem olgeta. Samting ya i kamaot long Solomon taem hem i stap rul. Taswe hem i talem se: “Stretfasin i save givim gudnem long wan nesen,” be hem i givim woning tu se, “sin i wan samting we i blong sem nomo long ol nesen.”​—Proveb 14:34.

Sore tumas, plante taem nesen blong Isrel i brekem loa blong God, taswe oli no moa stap olsem wan nesen we i gat gudnem. Oli kam olsem samting blong sem nomo from we ol nesen raonabaot long olgeta oli no moa tinghae long olgeta. Biaen, samting ya i mekem se God i sakemaot olgeta blong olwe mo i jusumaot wan nyufala nesen long saed blong speret.​—Matyu 21:43.

Isrel Long Saed Blong Speret

Long wan miting we Kristin hed kampani long Jerusalem i mekem, Jemes, we i wan man Jyu, i talem toktok we tabu speret i pusum hem blong talem, se God i “lukluk i go long ol narafala nesen blong tekemaot wan kampani blong olgeta, blong oli holem nem blong hem.” (Ol Wok 15:​14, NW) Aposol Pol i singaotem nyufala Kristin nesen ya se, “Isrel blong God.” (Galesia 6:16) Pita i tokbaot risen from wanem God i singaotem olgeta, hem i raetem se: ‘Yufala i “wan laen we God i jusumaot, wan kampani blong pris mo king, wan tabu nesen, wan grup we i blong God nomo, blong yufala i save talemaot ol gudfala fasin” blong hemia we i singaot yufala i aot long tudak, i kam long nambawan laet blong hem.’ (1 Pita 2:9) Olsem ol man we God i jusumaot, oli mas saenaot olsem ol laet blong wol ya. Stret fasin blong Jeova bambae i leftemap olgeta antap long ol narafala.​—Filipae 2:15.

Yumi save talem se fasin ya blong jusumaot olgeta man Isrel long saed blong speret, i olsem fasin blong digim graon blong faenem ol sas ston ya we oli kolem daemon. Taem oli digim graon we i gat ol daemon long hem, maet oli faenem 1 karat [200 miligram] blong daemon nomo long 3 tan blong graon. Wan rod we oli yusum bifo blong seraotem ol daemon long graon, hemia blong meksem graon ya wetem wora, ale, mekem graon mo wora ya i ron i godaon long wan tebel we oli putum gris long hem. From we wora i no save go insaed long ol daemon, oli stap fas long gris long tebel ya, be wora i karemaot ol narafala doti. Taem oli mekem olsem, ol daemon ya oli no saen yet. Be biaen, taem oli katemgud mo saenem olgeta, oli saenaot olsem laet.

Olsem ol daemon ya we wora i no save go insaed long olgeta, mo we oli seraot long ol doti raonabaot long olgeta, ol man blong Jeova tu oli seraot long wol ya. (Jon 17:16) Fastaem, taem oli kam kolosap long laet, maet oli no saengud. Be Tok blong Jeova mo speret blong hem, oli wokem wan nyufala fasin long olgeta, nao oli saenaot olsem laet long wol ya. Stret fasin blong Jeova nao, i no stret fasin blong olgeta nomo, we i leftemap olgeta mo i mekem olgeta oli soemaot nambawan laet blong trutok blong Kingdom.

Be, long en blong faswan handred yia K.T., apostasia i kam insaed long kongregesen mo i spolem plante man. Ol man we oli talem se oli Kristin, oli joen tumas wetem ol nesen blong wol ya, nao fasin blong olgeta i kam sem mak nomo long ol man blong wol raonabaot long olgeta.

Tede, Jeova i blesem bakegen wan smol grup blong ol man Isrel long saed blong speret. Olgeta ya oli no joen long wol ya mo oli karemaot evri ‘samting long bodi mo tingting, we i stap mekem olgeta oli doti long fes blong God.’ (2 Korin 7:1) From we oli stap klin mo stret long fes blong Jeova, oli leftemap stret fasin blong hem. Samting ya i leftemap olgeta antap long ol narafala nesen blong wol, nao oli kasem spesel blesing blong God. From strong tingting blong olgeta blong talemaot gud nyus blong Kingdom, oli pulum wan bigfala hif blong man long olgeta ples blong wol, oli kam long Jeova, mo olgeta ya tu oli kam olsem ol man blong hem.​—Revelesen 7:​9, 10.

Wol i Luksave Se Oli Defren

Samtaem, ol gavman blong wol ya oli toktokgud long saed blong ol fasin we ol man blong God oli soemaot. Wan taem, wan polis we i mekem gad long Pretoria So Graon, long Saot Afrika, i tokbaot gudfala fasin blong ol Wetnes blong Jeova we oli kam long ol defren kantri blong wol evri yia, blong joen long ol asembli we oli mekem long stad ya. Wan samting we hem i talem se: “Olgeta evriwan oli gat kaen fasin, oli toktokgud long ol narafala, hemia ol fasin we oli soemaot long ol dei we oli jes pas. Samting ya i soemaot klia nambawan fasin we ol memba blong grup blong yufala oli gat, mo se oli olsem wan hapi famle nomo.”

I no long ol bigfala asembli nomo we ol man blong Jeova oli save soemaot ol stret fasin we nesen blong hem i gat, be long laef blong olgeta evri dei tu. Wan eksampel, branj ofis blong Watch Tower Society long Saot Afrika i kasem wan leta blong wan woman long Joanesbeg. Woman ya i talem se: “Las wik taem mi aot long haos long trak blong mi, mi fogetem paos blong mi antap long trak, nao paos ya i foldaon long rod we oli kolem Jan Smuts. Wan man long jyos blong yufala, nem blong hem M. R​—​—, i pikimap paos ya wetem olgeta samting we oli stap insaed long hem, nao hem i telefon i kam long mi blong givimbak paos ya long mi. . . . Mi talem bigfala tangkyu from stret fasin ya we smol man nomo oli stap soemaot tede. Mi leftemap jyos blong yufala from we yufala i stanemap ol stretfala rul olsem, we yufala i stap folem.”

Yes, from we ol man blong Jeova oli folem ol stretfala rul blong hem, oli stap defren long ol man blong wol ya. From we olgeta ya oli soemaot ol stretfasin blong Jeova, samting ya i pulum ol man we oli gat gudhat blong kam long Kristin kongregesen. Ol man oli laekem blong kam kolosap long wan samting we i klin mo i stret. Wan eksampel, wan man i bin kam long wan miting blong ol Wetnes blong Jeova long Surik, Swiselan, mo i talem se hem i wantem joen long kongregesen. Hem i eksplenem se kongregesen i bin sakemaot sista blong hem from we hem i bin mekem nogud fasin long saed blong seks. Nao hem i talem se hem i wantem joen long wan jyos olsem, from we oli no “agri nating long ol rabis fasin.” Buk ya New Catholic Encyclopedia i talem tu se ol man oli save we ol Wetnes blong Jeova oli “wan grup blong man long wol we oli gat nambawan fasin.”

Stret fasin i save leftemap wan man, be sin i save sakem doti long gudnem we wan man i gat. Samting ya i tru moa sipos ol man raonabaot oli save long bigfala sin we hem i mekem. Samtaem Kristin kongregesen i mas karem bigfala sem from we wan memba blong hem i mekem wan bigfala sin. Yumi kasem save se, ol memba blong kongregesen we oli holemtaet bilif, oli save mekem gudnem blong kongregesen i stap klin sipos oli soemaot se oli bin stretem man ya we i mekem rong long fasin we oli soem sore long hem, hemia folem ol rul blong Baebol. Sipos wan man i mekem sin mo hem i no wantem tanem tingting blong hem from sin ya, hem i no moa save joen wetem kongregesen​—bambae oli sakemaot hem.​—1 Korin 5:​9-13.

?From Wanem Oli Sakemaot Sam Man Long Kongregesen?

Nating se evri yia oli sakemaot plante taosen man long Kristin kongregesen, hemia i jes wan smol namba nomo long olgeta faef milyan Wetnes long wol. ?From wanem oli mas mekem wan strongfala disisen olsem agensem sam man long Kristin kongregesen? Kaen rong we ol man ya oli mekem i wan samting we i save pulum olgeta blong mekem disisen ya. Be, samting we i moa impoten hemia sipos wan man olsem i rili tanem tingting blong hem from bigfala rong we hem i mekem. Hem i mas rili sore, mo hem i mas toktok wetem Jeova long prea we i kamaot stret long hat blong hem blong askem hem blong fogivim sin we hem i mekem agensem Hem. Biaen hem i mas go luk ol man we oli lukaot long kongregesen blong askem olgeta blong halpem hem. Sipos hem i mekem ol samting ya, bambae oli givhan long hem blong kasem blesing blong God bakegen, mo blong stap insaed long kongregesen.​—Proveb 28:13; Jemes 5:​14, 15.

Taem wan pikinini we i gat wan gudfala, klin fasin fren wetem papa blong hem i mekem wan samting we papa blong hem i harem nogud tumas from, tufala i mas kwik blong mekem gudfala fasin fren blong tufala i stanap bakegen. Long sem fasin, taem yumi givim laef blong yumi long Jeova, yumi statem wan gudfala fasin fren wetem hem we i sas tumas. Taswe, taem yumi mekem Papa ya blong yumi long heven i harem nogud, yumi mas kwik blong faenem wan rod blong frengud bakegen wetem hem.

Yumi glad tumas se samfala we kongregesen i bin sakemaot olgeta, oli folem fasin blong yangfala boe we i lusum rod. Long parabol ya, Jeova i olsem wan Papa we i gat lav. Hem i rere blong welkamem wan sinman we i tanem tingting blong hem from sin, i jenisim fasin blong hem, mo i askem God blong fogivim hem. (Luk 15:​11-24) Trufala fasin blong tanem tingting from sin, we i kamaot long hat, mo blong lego ol fasin we oli nogud, hem i wan rod blong kasem blesing blong Jeova bakegen mo kambak insaed long Kristin kongregesen. Sam man we oli tanem tingting blong olgeta from sin we oli bin mekem, oli harem se rong blong olgeta i olsem wan hevi samting blong karem. From samting ya, oli tanem tingting blong olgeta mo oli rere blong folem stret rod blong kambak bakegen long Kristin kongregesen we i gat lav insaed long hem. Long rod ya, oli luksave mining blong ol tok blong Jeova long Aesea 57:15.

Setan i no wantem we ol man oli gobak long Jeova we i gat lav, blong hem i keagud long olgeta. Taswe, hem i wantem we oli ting se i no gat rod blong God i fogivim ol sin blong olgeta. Be, ransom sakrifaes blong Jisas Kraes i stretgud blong kavremap sin blong eniman we i tanem tingting blong hem​—yes, hem i naf blong kavremap sin blong “olgeta man long wol.” (1 Jon 2:​1, 2) I gat wan sin we ransom sakrifaes blong Jisas i no save kavremap, hemia sin agensem tabu speret blong God. Man i mekem sin ya taem hem i rebel agensem wok blong speret blong God, olsem Judas Iskariot mo plante tija blong loa mo Farisi taem oli mekem bigfala sin.​—Matyu 12:​24, 31, 32; 23:​13, 33; Jon 17:12.

Leftemap Stret Fasin Blong Jeova

Stat long 1919, taem smol kampani blong Isrel long saed blong speret oli kasem blesing blong Jeova bakegen, sloslou oli kam hae moa long wol ya raonabaot long olgeta. Hemia i no from we prapa fasin blong olgeta i gud tumas, be from we oli glad blong obei long ol loa mo rul blong Jeova. From samting ya, plante milyan “narafala sipsip” blong Kraes oli kam joen wetem Isrel ya long saed blong speret, olsem ol trufala fren. (Jon 10:16) Ol man ya oli stap presem mo givim ona long Jeova long fored blong ol man blong wol ya we oli stap longwe tumas long ol stretfala rul blong God. I olsem nyuspepa ya Personality, long Saot Afrika, i talem se: “I luk olsem we ol Wetnes blong Jeova oli fulap long ol gudfala fasin nomo, mo oli no gat wan nogud fasin nating long olgeta.”

Blong holemtaet gudnem long wol ya we bighaf blong ol man oli no obei long God, ol wanwan memba blong Kristin kongregesen oli mas gat wan laef we i klin mo stret long fored blong Jeova. Long Baebol, ol samting we oli klin oli olsem pijatok blong soem ogenaesesen blong Jeova long heven. Hem i olsem wan naesfala woman we i werem san olsem klos blong hem mo we mun i stap aninit long leg blong hem. (Revelesen 12:1) Baebol i tokbaot Nyufala Jerusalem olsem wan taon we i tabu, mo we i naes tumas. (Revelesen 21:2) Ol memba blong woman blong Kraes we oli holemtaet bilif, oli kasem ol ‘gudfala klos we oli klingud, oli saen.’ (Revelesen 19:8) Olgeta man blong bigfala kampani tu, “oli werem waet klos.” (Revelesen 7:9) Olgeta man we oli laekem stret fasin, oli wantem joen long wan klin ogenaesesen. Defren olgeta, ogenaesesen blong Setan i doti. Wan woman blong rod i olsem pijatok we i minim olgeta gyaman skul blong hem, mo Baebol i talem se olgeta we oli stap afsaed long tabu taon ya blong God, oli no klin, oli doti.​—Revelesen 17:1; 22:15.

Promes i go long ol man blong stret fasin se bambae oli kasem laef we i no save finis. Olgeta man we oli joen olsem wan grup blong leftemap stret fasin blong Jeova, oli gat hop ya blong stap laef taem rabis wol ya i lus. Promes blong God long Proveb 1:​33 i talem se: “Man we i stap lesin long mi . . . bambae hem i stap sef mo bambae hem i stap kwaet, i no save fraet long bigfala trabol.”

!Bambae ol man oli glad tumas taem Bigfala Solomon, Jisas Kraes, i rul antap long nyufala wol wetem stret fasin, mo wetem fasin fraet long Jeova! (2 Pita 3:13) Bambae hem i olsem delaet long moning taem san i jes girap, yes, wan moning we i no gat klaod nating long skae. Olgeta man blong wol bambae oli harem se oli stap sef, olsem we oli stap sidaon aninit long rop we oli mekem waen long frut blong hem mo aninit long figtri blong olgeta. Ol man blong stret fasin bambae oli mekem wol ya i kam wan naesfala ples, mo bambae oli stap long hem olsem stret ples blong olgeta blong leftemap nem blong God blong yumi, Jeova, blong olwe.​—Maeka 4:​3, 4; lukluk tu Aesea 65:​17-19, 25.

[Futnot]

[Foto Credit Line blong pija long pej 26]

Garo Nalbandian