Ol Lafet Blong Mared We Oli Givim Ona Long Jeova

Haf we i kam biaen i tokbaot ol Kristin mared. Fastaem, oli raetem hem long Itiopia, long lanwis Amarik, blong givim advaes long plante man we oli kam ol Wetnes blong Jeova i no longtaem i pas. Haf ya i tokbaot sam kastom mo fasin blong ol manples we maet oli no sem mak long ples blong yu. Ating bambae yu faenem se ol defren kastom mo fasin oli pulum intres blong yu. Long semtaem, haf ya i tokbaot sam advaes blong Baebol we i stretgud, mo bambae yu luk se yu save folem ol advaes ya, nating se ol kastom blong mared oli defren long ples blong yu.

“OL KRISTIN Lafet Blong Mared We Oli Karem Glad.” Hemia stampa tok blong wan gudfala haf we yumi bin stadi long hem long Wajtaoa (Engglis) blong Epril 15, 1984. Stampa tok blong nekis haf long semfala Wajtaoa, hemia “Faenem Fasin Glad We i Stret, Long Ol Lafet Blong Mared.” (Olgeta we oli stap tingbaot blong mared oli save faenem sam moa advaes we i waes long ol buk ya ?Olsem Wanem Blong Mekem Famle Blong Yu i Hapi? japta 2, mo Your Youth​—Getting the Best Out Of It, japta 19 mo 20.)a Plante man oli kam ol Wetnes blong Jeova afta we Wajtaoa ya i kamaot. Taswe, i gud we yumi tingtingbak long sam poen we oli stret long ples blong yumi. Mo tu, bambae yumi lukluk ol narafala poen we oli save halpem yumi blong mekem ol lafet blong mared we oli givim ona long Jeova, Man we i Stanemap fasin blong mared.

Faswan kwestin we yumi save tingbaot se, ?Wetaem nao i stret blong mekem wan mared? ?I stret blong jusum taem blong yia we kastom i talem se ol man oli mas mekem ol mared? Ol manples oli bilif se sipos oli mared long wan narafala taem blong yia, bambae mared ya i no save stanap strong. Hemia wan gyaman bilif we i no stanap long wan strong faondesen. Plante hasban mo waef we oli glad mo oli joengud blong mekem wosip long Jeova, oli no mared long taem we i stret folem kastom. Yumi no bilif long laki. (Aesea 65:11; Kolosi 2:8) Bambae yumi no halpem ol famle we oli gat defren bilif blong luksave wanem ya trutok mo wanem ol gyaman bilif, sipos yumi jusum wan dei blong mared folem ol gyaman bilif blong olgeta. Samting we i stret nomo se, ol Kristin oli save mared long eni manis blong yia.

Sam samtaem, i gat wan tok blong mared, afta we tufala i saen long gavman ofis. Long taem olsem, i waes blong no letem plante dei i pas bitwin long tufala samting ya. Sipos man mo woman, tufala i wantem se i gat wan tok blong mared long Haos Kingdom, oli mas go luk ol elda blong kongregesenb longtaem bifo we oli mared, blong askem sipos oli save yusum Haos Kingdom ya. Ol elda bambae oli mekem sua se ol plan long saed blong tok ya blong mared, oli no agensem voes blong hat blong olgeta. Oli mas agri long wan stret taem blong mekem tok ya blong mared, we i no spolem eni wok blong kongregesen. Brata we oli jusum blong mekem tok ya i mas go luk tufala bifo long tok ya blong mared, blong givim sam advaes we i save givhan long tufala. Hem i mas mekem sua se i no gat wan samting long saed blong loa no long saed blong fasin blong tufala, we i save blokem tufala ya blong mared. Hem i mas sua tu se, hem i agri long ol plan blong lafet we bambae i kam biaen long tok blong mared. Tok ya i save gohed blong haf haoa, mo brata i mas mekem long fasin we i soem se mared i impoten, mo we i makemgud ol samting long saed blong speret. Tok blong mared i moa impoten i bitim lafet we i kam biaen.

Wan Kristin lafet blong mared i wan gudfala jans blong soemaot se yumi “no man blong wol ya.” (Jon 17:14; Jemes 1:​27) Ol man oli mas makem se i gat oda long olgeta samting we yumi mekem. Samting ya i minim se bambae yumi kam long stret taem, yumi no mas mekem ol man we yumi singaotem olgeta, oli stap wet long yumi. Sipos yumi mekem oli wet, maet yumi stap spolem taem we oli mas yusum long ol wok blong kongregesen. Woman we bambae i mared i mas tingbaot samting ya, from we maet ol famle blong hem we oli no stap long trutok oli pulum hem blong kam let, blong mekem se ol man oli luk hem olsem we hem i impoten moa. Be, sipos wan Kristin sista we i bigman long saed blong speret i kam long stret taem, !hem i soemaot se ol gudfala fasin long saed blong speret, olsem tingting daon mo fasin blong tingbaot ol narafala, oli impoten long tingting blong hem! Mo tu, taem oli singaot wan man blong kam tekem foto long mared ya, i impoten we hem i mekem stret fasin. I stret we oli askem long hem blong putum wan kot, nektae, mo gudfala traoses, mo blong no blokem tok blong mared taem hem i tekem ol foto. Hem i no mas tekem ol foto long taem blong prea. Gudfala oda we yumi folem, bambae i givim ona long Jeova mo bambae i givim wan gudfala wetnes tu. Yumi no mas traem folem ol kastom blong ol mared blong wol, we oli save haedem trufala mining blong mared.

I no lafet blong mared we bambae i mekem se mared ya i stanap strong. Baebol i no agensem ol glad taem olsem. Be taem ol trufala Kristin oli hivap olsem blong mekem lafet, fasin blong olgeta i mas defren long fasin blong ol man blong wol. Ol man blong wol oli bitim mak long plante samting, oli drong, oli kakae tumas, oli lesin long ol rabis myusek, oli mekem ol danis we oli save pulum filing blong man, mo oli faet. Baebol i talem se “mekem lafet blong mekem nogud,” hemia wan rabis fasin we bodi blong man nomo i wantem. (Galesia 5:​21) I moa isi blong lukaot long wan grup we i no bigwan tumas. I no gat nid blong stanemap wan haos tapolen, blong folem kastom we ol narafala man oli stap folem. Sipos samfala oli wantem stanemap wan haos tapolen from we oli nidim moa ples no from we i gat ren, hemia bisnes blong olgeta nomo.

Long ol mared we oli kamaot finis, yumi luk se wan gudfala rod blong katem namba blong ol man we oli kam long mared ya, hemia blong givimaot ol pepa blong singaot olgeta oli kam. I moa waes blong singaotem ol man wanwan i bitim we yu singaotem wan ful kongregesen. Yumi ol Kristin man we oli gat oda, taswe yumi mas respektem se ol man we oli kasem pepa nomo oli gat raet blong go long mared ya. Mo tu, fasin blong givimaot ol pepa blong singaot man i kam, bambae i blokem eni man we kongregesen i putumaot hem. Olsem nao, bambae ol narafala brata mo sista long lafet ya oli no save harem nogud. Sipos wan man olsem i kam, maet plante long olgeta oli gobak long haos. (1 Korin 5:​9-​11) Sipos tufala we bambae oli mared, oli singaotem sam famle mo fren blong tufala we oli gat defren bilif, i sua se bambae tufala i no singaot plante. Oli tingbaot ‘olgeta ya we oli bilif long Kraes, nao oli ol brata blong olgeta,’ olsem we oli moa impoten. (Galesia 6:​10) Samfala oli singaotem ol fren blong wol mo ol famle we oli gat defren bilif, blong oli kam long tok blong mared nomo, be i no long lafet blong mared. ?From wanem? From we i bin gat sam famle blong wol we oli bin mekem ol krangke fasin long sam lafet blong mared, nao plante brata mo sista oli bin harem se oli mas aot long ol lafet ya. Sam man mo woman we oli mared, oli mekem wan smol kakae nomo wetem sam memba blong famle mo sam Kristin fren.

Folem Jon 2:​8, 9, i waes blong jusum wan man blong “bos long lafet.” Man we i mared bambae i jusum wan Kristin we hem i save trastemgud hem, mo Kristin ya bambae i mekem sua se i gat oda long lafet ya mo se ol man oli folem ol gudfala fasin. Sipos ol fren oli karem ol presen, oli no mas mekem “flas tumas long ol samting” ya. (1 Jon 2:16) I save gat ol myusek we i mekem ol man oli haremgud, i no nidim ol singsing we tok blong olgeta i no stret, bigfala noes mo myusek we i wael. Plante oli ting se i gud sipos wan elda i lesin long myusek ya bifo we oli mekem lafet. Ol danis oli save kam wan trap, from we stampa blong plante danis we ol manples oli stap mekem long ol mared, hemia ol danis we oli singaot ol god blong olgeta blong givim plante pikinini. Mo tu, plante danis oli pulum filing long saed blong seks. ‘Taem blong katem kek mo dring alkol ya sampen,’ sam samtaem i save kam olsem wan saen long ol man blong wol blong no moa blokem ol nogud fasin. Plante Kristin man mo woman oli jusum blong no gat alkol nating long lafet blong mared blong olgeta. Long rod ya, oli blokem ol trabol we i save kamaot from.

Yumi wantem ona long Jeova, taswe bambae yumi no traem mekem flas blong pulum ol narafala blong lukluk yumi. Sam buk blong wol tu oli tok agensem fasin blong flas bitim mak we plante man oli mekem. !I no waes nating sipos wan man mo woman oli gat bigfala kaon from we oli mekem wan mared we i flas tumas, nao blong plante yia, oli mas stap sot long plante samting blong pem kaon blong wan dei ya nomo! Mo tu, klos we woman i putum long dei we hem i mared, oli mas stret, oli no bitim mak, mo oli mas soemaot se woman ya i stap onagud long God. (1 Timote 2:​9, 10) Haf ya “Ol Kristin Lafet Blong Mared Oli Mas Soemaot Stret Tingting” (Wajtaoa, Engglis, blong Janewari 15, 1969) i talem ol gudfala tok ya long saed blong ol klos:

“Taem blong mared i wan spesel taem, taswe ol man oli wantem se oli luk glad mo naes. Be samting ya i no minim se man mo woman we tufala i mared oli mas putum ol spesel kaen klos. I gud blong tingbaot fasin blong ol manples, mane we tufala i mas pem, mo ol samting we tufala i laekem. . . . ?Bambae i soem stret tingting sipos tufala i pem spesel klos we oli sas tumas, mo we i mekem i hevi long tufala ya no long ol narafala long saed blong mane? . . . Sam woman oli bin glad blong yusum bakegen ol klos we wan gudfala fren no famle i bin putum finis, long dei blong mared blong hem. Sam narafala oli haremgud blong somap klos blong mared blong olgeta. Long rod ya, oli gat wan moa klos we oli save putum bakegen biaen. Be, i stret nomo we man mo woman tufala i putum ol naesfala klos taem tufala i mared . . . Sam narafala, nating se oli gat naf mane blong mekem wan flas mared, maet oli jusum blong mekem wan ‘smol mared,’ from we long taem blong yumi, laef i strong tumas.”

Sem mak nao long olgeta we oli stanap wetem man mo woman we i mared, long fored blong ol narafala man. I no nidim se hemia i wan bigfala grup. Olgeta ya tu, oli no mas putum ol klos we oli flas bitim mak, mo mekem ol fasin blong pulum ol narafala blong lukluk olgeta nomo. Wan man we kongregesen i putumaot hem, i gat raet blong kam long Haos Kingdom blong lesin long tok blong mared, be Wajtaoa (Engglis) blong Epril 15, 1984, i talem se: “I no stret blong yusum wan man no woman we kongregesen i putumaot hem olsem wan wetnes we i saen long wan mared. Mo tu, i no stret blong yusum wan we i mekem ol rabis fasin long laef blong hem, we oli agensem ol rul blong Baebol fulwan.”

Jisas i bin go long wan mared. Be yumi save se bambae hem i no agri long kastom ya we plante man oli folem, taem oli draevem ol trak we oli mekem tumas noes oli goraon long taon. Sam draeva oli bin kasem faen long polis from we oli saonem wesil blong trak tumas. (Lukluk Matyu 22:21.) Long olgeta samting ya, ol Kristin oli mas soemaot waes olsem ol man we oli no bitim mak long ol fasin blong olgeta. Oli no mas traem mekem flas mo folem ol fasin blong ol man blong wol.​—Proveb 11:2.

?Be olsem wanem taem ol man raonabaot long yumi, ol man blong wol we yumi wok wetem olgeta, ol famle mo fren blong yumi we oli stap farawe, oli singaot yumi blong go long mared blong olgeta? Olgeta Kristin wanwan oli mas mekem prapa disisen blong olgeta long saed ya. I gud blong rimemba se taem we yumi gat i wan sas samting. Yumi nidim taem blong mekem wok blong prij, stadi wanwan, mo mekem ol narafala wok insaed long famle mo kongregesen. (Efesas 5:​15, 16) Long wiken, yumi gat ol miting mo wok blong talemaot gud nyus we yumi no mas mestem. (Hibrus 10:24, 25) Plante mared oli kamaot long taem blong asembli mo long taem blong mekem spesel wok we i joen wetem Lodsapa. Yumi no mas letem wan samting i blokem yumi blong mekem wan spesel traehad blong kam long Lodsapa, olsem ol narafala brata blong yumi raonabaot long wol oli mekem. Bifo we yumi save trutok, yumi spenem plante taem wetem ol man blong wol, mo maet yumi bin joen wetem olgeta blong mekem sam samting we oli no givim ona long God. (1 Pita 4:​3, 4) Naoia, ol narafala samting oli impoten moa long yumi. I isi nomo blong sanem wan kad long wan man mo woman blong wol we tufala i mared blong wisim glad long tufala, no blong go luk tufala blong smoltaem, long wan narafala dei. Samfala oli mekem olsem mo oli tekem jans ya blong givim wetnes, ale oli soemaot sam vas blong Baebol we oli stret long olgeta we oli jes mared.

Wan lafet blong mared we i soemaot ol fasin long saed blong speret i bitim ol fasin blong wol, bambae i givim trufala ona long Jeova. Ol Kristin bambae oli haremgud long mared ya sipos oli lukaotgud blong no bitim mak long fasin blong olgeta mo no folem ol gyaman bilif blong wol, sipos oli no letem mared ya i blokem ol wok long saed blong speret we oli mekem oltaem, mo sipos oli no mekem flas. Antap moa, bambae oli save luklukbak long mared ya wetem wan gudfala tingting we i no stikim olgeta, mo gat ol gudfala memori blong hem. Sipos ol Kristin lafet blong mared blong yumi oli soemaot waes mo stret tingting, samting ya bambae i givim wan gudfala wetnes long ol man we oli luk mared ya, we hat blong olgeta i stret.

[Ol futnot]

[Tok blong pija long pej 26]

Ol Kristin man oli no folem olgeta kastom blong ples blong olgeta long saed blong mared