?From Wanem Oli Stap Askem Ol Man Blong Fogivim Olgeta?

TINGTING ya se ol jyos oli mas tanem tingting from ol sin blong olgeta mo jenisim fasin blong olgeta, i no wan nyufala tingting. Wan diksonari blong jyos, Religioni e miti (Ol Jyos mo Ol Gyaman Tingting), i talem se long Medel Ejes,a fasin blong ol faswan jyos blong mekem olsem we oli stretgud olgeta i pulum tingting blong plante man, mo i pulum olgeta blong mekem plante toktok se ol jyos oli mas jenisim fasin blong olgeta.

Long 1523, afta we Martin Luther i seraot long Jyos long Rom, Pop Adrian 6 i sanem wan mesej i go long ol Haeman blong Nurembeg, blong traem stretem trabol ya we i kamaot. Hem i se: “Yumi savegud se, long ol yia we oli pas, plante samting we yumi mas no laekem nating, oli bin kamaot long Tabu Ples blong Pop . . . Bambae mifala i traehad blong jenisim fastaem ol ofis blong pop long Rom, we maet oli stampa blong ol rabis samting ya we oli bin kamaot.” Be, tok ya blong talemaot fol we jyos i gat, i no stretem trabol we i kamaot long taem ya, mo i no blokem kruked fasin long ol ofis blong pop tu.

Kolosap moa long taem blong yumi, plante toktok i kamaot agensem ol jyos, from we oli no bin tok agensem ol raf fasin blong ol Nasi. Mo tu, ol man oli tok agensem ol jyos from we oli no blokem ol memba blong olgeta blong faet long ol bigfala faet blong wol. Long 1941, taem Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol i stap gohed strong, wan pris, nem blong hem Primo Mazzolari, i askem se: “?From wanem Vatikan i no tok strong agensem fasin blong Katolik jyos blong no moa folem ol impoten tijing, olsem we i tok strong bifo, mo i stap tok strong yet, long saed blong sam tijing we oli no impoten tumas?” ?Ol tijing ya oli no impoten tumas skelem wetem wanem? Pris ya i stap tokbaot fasin blong leftemap wan kantri antap long ol narafala kantri, we long taem ya, i stap spolem laef blong ol man.

I tru tumas se, long ol yia bifo kam kasem taem blong yumi, i no plante taem we ol jyos oli talemaot nogud fasin blong olgeta. Long 1832, Pop Gregory 16 i ansa long samfala we oli stap talem se Katolik Jyos i mas ‘kasem paoa bakegen,’ i se: “Tok ya se [jyos] i mas ‘kamgud mo kasem paoa bakegen’ blong i save stap sef mo gru, hem i krangke mo i nogud. I olsem we oli stap talem se jyos i save mekem sin.” ?Olsem wanem long ol sin we jyos i no save haedem from oli klia tumas? Oli yusum ol defren eskyus blong traem kavremap olgeta. Eksampel, sam man blong stadi long saed blong jyos, oli talem se jyos i tabu be i gat sin tu. Oli talem se jyos olsem wan grup hem i tabu, from we God i lukaotgud long hem blong i no mekem rong. Be, ol man wanwan oli stap mekem sin. Taswe, taem sam man blong jyos oli mekem ol rabis samting, hemia i no fol blong jyos, be i fol blong wanwan man insaed long jyos. ?Tingting ya i stret? Man we i stadi long saed blong Katolik jyos, Hans Küng, i no agri long tingting ya. Hem i raetem se: “I no tru se Jyos i stretgud olgeta, mo se hem i defren long ol man blong hem we oli sinman.” Hem i gohed moa i se: “I no gat wan Jyos we i neva mekem sin.”

Gudnem Mo Tingting Blong Joenem Olgeta Jyos

Maet yu wantem save wanem samting i hapen blong pulum ol jyos blong askem fogif. Ol Protestan mo Otodoks oli ol faswan blong talemaot se oli gat fol from “fasin seraot” blong plante skul long ol yia we oli pas. Oli talemaot samting ya long “Bilif mo Oda” miting, we ol defren jyos oli mekem tugeta long Lusan, Swiselan, long 1927. Biaen, Katolik Jyos i mekem sem mak. Stat long Vatikan 2,b plante moa haeman blong jyos, wetem sam pop tu, oli askem fogif from fasin seraot blong ol jyos blong Krisendom.c ?From wanem oli mekem olsem? I luk olsem se oli wantem we ol skul blong Krisendom oli joengud. Man we i stadi long histri blong Katolik jyos, Nicolino Sarale, i talem se Jon Pol 2 i “stap mekem ol ‘mea kulpa,’ from we hem i gat wan plan, hemia blong joenem olgeta jyos oli kam wan.”

Be, hem i no mekem fasin ya nomo from we i wantem joenem olgeta jyos oli kam wan. Tede, ol man long evri ples oli savegud ol nogud fasin we ol jyos blong Krisendom oli bin mekem long ol yia we oli pas. Man ya blong stadi long ol jyos, Hans Urs von Balthasar, i talem se: “Ol Katolik oli no save haedem ol samting ya we i bin hapen long ol yia bifo. Jyos ya we pop i joen long hem, i bin mekem, no i bin agri wetem, ol fasin we yumi no save agri nating long olgeta long taem blong yumi.” Taswe, pop i putumap wan komiti blong “lukluk long ol nogud samting we jyos i bin mekem, olsem nao . . . jyos i save askem ol man blong fogivim hem.” Taswe, i luk olsem se wan narafala samting we i pusum jyos blong talemaot ol rong blong hem, hemia from we i wantem gat gudnem bakegen wetem ol man.

Wan man blong stadi long histri, Alberto Melloni, i talem samting we i kolosap sem mak, taem hem i tokbaot fasin blong jyos blong askem fogif. Hem i raetem se: “Plante taem, samting we jyos i rili stap askem long ol man, hemia blong oli no moa tok agensem hem from ol rong we hem i bin mekem.” Yes, i luk olsem we Katolik Jyos i stap traehad blong sakemaot ol hevi sin we hem i mekem long ol yia we oli pas, blong bambae ol man oli save tinghae mo bilif long hem bakegen. Be, blong talem stret, i luk olsem we hem i wari moa blong mekem pis wetem ol man blong wol ya i bitim we hem i wantem mekem pis wetem God.

Fasin ya i pulum yumi blong tingbaot faswan king blong Isrel, nem blong hem Sol. (1 Samuel 15:​1-​12) Hem i mekem wan bigfala mastik. Taem mastik ya i kam long klia ples, fastaem hem i traem mekem olsem se hem i no gat fol from. Hem i mekem eskyus long Samuel, wan trufala profet blong God, blong traem kavremap rong ya. (1 Samuel 15:​13-​21) Long en blong bisnes ya, Samuel i fosem king ya blong luksave rong blong hem. Nao hem i talem long Samuel se: “Mi mi mekem sin, from we mi no folemgud oda blong Jeova.” (1 Samuel 15:​24, 25) Yes, hem i talemaot rong blong hem. Be nekis tok we hem i talem long Samuel i soemaot wanem samting we i moa impoten long tingting blong hem. Hem i se: “Mi mi sin. Be plis, leftemap mi long fored blong ol olfala blong mi mo long fored blong ol man Isrel.” (1 Samuel 15:​30) I klia se, Sol i wari moa long haenem we hem i gat long Isrel, i bitim we hem i traehad blong stretem rong blong hem long fored blong God. Fasin ya i mekem se God i no fogivim Sol. ?Yu ting se semkaen fasin olsem Sol we ol jyos oli stap soem, bambae i pulum God blong fogivim olgeta?

Samfala Oli No Agri

Samfala oli no agri se ol jyos oli nidim blong askem ol man blong fogivim olgeta. Eksampel, sam Katolik oli harem nogud taem pop i askem fogif from fasin slef we jyos i stampa blong hem, mo taem hem i givim gudnem bakegen long ol man olsem Hus mo Calvin, we jyos i bin sakemaot olgeta from oli “lego ol tijing blong jyos.” Ol ripot we oli kamaot long Vatikan, oli talem se sam kadinol we oli mekem wan miting wetem pop long Jun 1994, oli tok agensem wan leta we oli bin kasem. Leta ya i tokbaot fasin blong “skelemgud ol samting we oli stikim tingting blong yumi,” hemia ol sin we Katolik Jyos i bin mekem long taosen yia we i pas. Taswe, taem pop i wantem putum semfala toktok ya long wan leta we i go long olgeta bisop blong jyos, wan kadinol blong Itali, Giacomo Biffi, i sanem wan leta i go long ol haeman blong jyos long eria blong hem, i se: “Jyos i no gat sin.” Be, hem i talem tu se: “I tru se, sipos yumi askem fogif from ol mastik we jyos i mekem long ol handred yia we oli pas . . . maet ol man oli laekem jyos moa.”

Man blong raetem ol store long saed blong Vatikan, Luigi Accattoli, i talem se: “Fasin blong talemaot ol sin, i mekem moa rao i kamaot insaed long Katolik Jyos i bitim ol narafala samting. Sipos pop i talemaot rong blong ol misinari, be i gat sam gudfala misinari we oli mas harem nogud long tok blong hem.” Mo tu, wan Katolik we i raetem ol store long nyuspepa, i talem se: “Sipos pop i rili tingting nogud long ol samting we Jyos i mekem long ol yia bifo, i had blong kasem save olsem wanem hem i save talem naoia se, semfala Jyos ya i nambawan long ‘fasin blong respektem raet blong ol man,’ mo se jyos ya nomo i ‘mama mo tija’ we i save lidim ol man oli go long wan nambawan fyuja long taosen yia we i kam.”

Baebol i givim woning agensem fasin blong mekem olsem we yumi harem nogud long sin blong yumi, jes from we yumi fraet se maet wan man i faenemaot sin ya, nao bambae yumi sem from. Fasin olsem i no save lidim wan man blong jenisim nogud fasin blong hem blong longtaem. (Skelem wetem 2 Korin 7:​8-​11.) Fasin blong tanem tingting from sin we God i agri long hem, i joen wetem ‘frut blong soemaot se man i tanem tingting’​—⁠hemia se, pruf blong soemaot se man ya i rili tanem tingting blong hem tru.​—Luk 3:8.

Baebol i talem se, hemia we i talemaot rong blong hem mo i tanem tingting blong hem from, i mas lego nogud fasin ya, mo no moa mekem. (Proveb 28:13) ?Hemia nao samting we i kamaot long ol jyos? Tingbaot, nating se Katolik Jyos mo sam narafala jyos oli talemaot se oli bin mekem rong, be ?wanem i kamaot i no longtaem i pas, long ol faet long medel blong Afrika mo Is Yurop, we bigfala namba blong ol “Kristin” oli joen long olgeta? ?Ol jyos oli pulum ol man blong gat pis? ?Ol lida blong ol jyos oli joen wetem wan tingting blong tok agensem ol rabis samting we ol memba blong olgeta oli stap mekem? No gat. !Defren olgeta, sam lida blong jyos tu oli joen long ol faet ya we oli kilim fulap man i ded!

Jajmen Blong God

Taem Kadinol Biffi i tokbaot ol mea kulpa we pop i stap mekem bakegen mo bakegen, hem i askem wetem fasin blong jikim nomo, se: “Long saed blong ol sin long ol yia we oli pas, ?from wanem yumi no wet nomo go kasem taem we God bambae i jajem sin blong olgeta man long wol?” I tru, jajmen blong olgeta man i stap kolosap nomo. Jeova God i savegud ol nogud samting we ol jyos oli bin mekem long ol yia we oli pas. I no longtaem, bambae hem i givim panis long olgeta we oli gat fol from. (Revelesen 18:​4-8) Go kasem taem ya, ?i gat wan rod blong wosip long God we i no mekem blad blong plante man i ron, i no kilim narafala man from we i no laekem nating fasin blong hem, mo i no joen long ol rabis samting we ol jyos blong Krisendom oli stap talem sore from? Yes i gat.

?Olsem wanem blong faenem fasin blong wosip ya? Yumi mas folem rul we Jisas Kraes i bin talem, se: “Bambae yufala i save makem ol man ya long frut we i kamaot long laef blong olgeta.” Ol samting we ol jyos oli bin mekem long ol yia we oli pas, we plante jyos oli wantem se ol man oli fogetem nomo, oli givhan long yumi blong luksave ol man we Jisas i kolem olgeta se “ol gyaman profet.” Antap long samting ya, oli givhan long yumi blong luksave ol man we oli stap “karem gudfala frut.” (Matyu 7:​15-​20) ?Hu ya olgeta ya? Mifala i askem long yu blong faenemaot samting ya yu wan, from wan stadi blong Baebol we yu save mekem wetem ol Wetnes blong Jeova. Bambae yu luksave hu nao ol man tede we oli stap traehad blong folem Baebol, i bitim we oli tingbaot blong traem holem haenem mo paoa long wol ya.​—Ol Wok 17:11.

[Ol futnot]

[Tok Blong Pija Long Pej 5]

Hemia wan long ol rabis samting we ol jyos oli stap talem sore from

[Credit Line]

The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck