Han Blong Jehova i Neva Sot

1. Taem Moses i lidim ol man Isrel oli aot long Ijip, ?olsem wanem hem i soemaot se hem i trastem Jehova?

BUK blong Hibru i tokbaot plante man we oli gat strong bilif, mo Moses i wan long olgeta. (Hib. 3:​2-5; 11:​23-25) Hem i soemaot bilif taem hem i lidim ol man Isrel oli aot long Ijip, mo i no letem Fero mo ami blong hem i mekem hem i fraet. Hem i trastem Jehova, taswe hem i lidim ol man Isrel i gotru long Red Si, mo biaen long draeples. (Hib. 11:​27-29) Sloslo plante man Isrel oli no moa trastem Jehova se hem i naf blong lukaot gud long olgeta, be Moses i gohed blong trastem Jehova. I stret nomo we Moses i trastem Jehova, from we biaen Jehova i mekem merikel blong givim kakae mo wota long ol man Isrel taem oli stap long draeples.a—Eks. 15:​22-25; Sam 78:​23-25.

2. ?From wanem God askem long Moses se: “Yu ting se han blong Jehova i sot”? (Namba 11:​21-23)

² Nating se Moses i gat strong bilif, be samwe wan yia afta we Jehova i tekemaot ol man Isrel long Ijip i go long draeples, Moses i stat blong tingting se olsem wanem Jehova bambae i givim mit we i naf long olgeta evriwan. Ale, Jehova i askem long Moses se: “?Yu ting se han blong Jehova i sot?” (Ridim Namba 11:​21-23.) Tok ya “han blong Jehova,” i minim tabu spirit o paoa we Jehova i yusum blong mekem samting we hem i wantem i kamtru. Taem Jehova i askem kwestin ya long Moses, hemia i olsem we hem i askem long Moses se: ‘?Yu no ting se mi naf blong mekem samting we mi talem se bambae mi mekem?’

3. ?From wanem i gud yumi tokbaot stori blong Moses mo ol man Isrel?

³ ?Samtaem yu yu stap tingbaot sipos Jehova i naf blong givim samting we yu mo famle blong yu i nidim? Nating sipos yu stap tingbaot samting ya o nogat, be i gud yumi tokbaot from wanem Moses mo ol man Isrel oli no moa trastem Jehova se hem i naf blong givim samting we oli nidim. Mo tu, bambae yumi tokbaot sam vas blong Baebol we bambae i halpem yumi blong trastem se han blong Jehova i neva sot.

OL LESEN WE YUMI LANEM LONG MOSES MO OL MAN ISREL

4. ?From wanem ol man Isrel oli no moa trastem se Jehova i naf blong givim samting we oli nidim?

⁴ ?From wanem ol man Isrel oli no moa trastem se Jehova i naf blong givim samting we oli nidim? Taem ol man Isrel oli aot long Ijip mo oli stap wokbaot i go long Promes Lan, i gat plante “narafala man” tu oli stap wetem olgeta long draeples. (Eks. 12:38; Dut. 8:15) Ol narafala man ya we oli no laen blong Isrel oli taed blong kakae mana mo oli stat blong komplen, nao plante man Isrel tu oli stat blong komplen. (Nam. 11:​4-6) Oli mekem olsem from oli stap tingbaot ol kakae we oli bin stap kakae long Ijip. Ol man ya oli stap komplen tumas long Moses, taswe hem i ting se hem nao i mas givim mit long olgeta evriwan.—Nam. 11:​13, 14.

5-6. ?Yumi save lanem wanem long samting we i hapen long ol man Isrel?

⁵ Ol narafala man ya we oli no laen blong Isrel, oli no glad long ol samting we Jehova i givim long olgeta. Mo hemia i mekem se ol man Isrel tu oli stat blong gat sem tingting olsem olgeta. Hemia sem samting we i save hapen long yumi. Fasin blong ol man raonabaot long yumi we oli no glad long wanem we oli gat, i save mekem se yumi tu yumi no moa glad long ol samting we Jehova i stap givim long yumi. Hemia i save hapen sipos yumi stap tingtingbak long ol samting we yumi bin gat bifo, o sipos yumi jalus long ol narafala from samting we oli gat. Be bambae yumi harem gud moa sipos yumi lanem blong glad long wanem we yumi gat.

⁶ Ol man Isrel oli sud tingbaot nomo samting we Jehova i talem long olgeta, hemia se bambae oli harem gud long plante samting taem oli kasem Promes Lan. Be oli no save harem gud long ol samting ya taem oli stap wokbaot long draeples. Long sem fasin, i gud yumi tingbaot nomo ol samting we Jehova i promes blong givim long yumi long niufala wol, i bitim we yumi stap tingbaot samting we yumi no save kasem naoia. Mo tu, yumi save tingting dip long ol vas blong Baebol we i save halpem yumi blong trastem Jehova moa.

7. ?From wanem yumi sua se han blong Jehova i neva sot?

⁷ Maet yu wantem save yet from wanem God i askem Moses se: “?Yu ting se han blong Jehova i sot?” Maet Jehova i wantem halpem Moses blong i no tingbaot nomo se hem i gat bigfala paoa, be blong hem i tingbaot tu se Jehova i naf blong givhan long ol man blong hem, nomata weples oli stap long hem. God i naf blong givim plante mit long ol man Isrel, nating se oli stap long draeples. God i yusum “strong han” blong hem we “hem i pusum i kam,” blong givhan long ol man blong hem. (Sam 136:​11, 12) Taswe, taem yumi fesem hadtaem, yumi save sua se Jehova bambae i naf blong halpem yumi wanwan, nomata weples yumi stap long hem.—Sam 138:​6, 7.

8. ?Wanem i save givhan long yumi blong no mekem sem mastik olsem ol man Isrel? (Mo tu, yu luk pija.)

⁸ I no longtaem afta, Jehova i givim plante pijin ya kwel long ol man Isrel, olsem mit blong olgeta. Nating se i olsem, ol man Isrel oli no talem tangkiu long God from merikel ya. Plante long olgeta oli soemaot se oli gat griri fasin. Long wan fuldei mo fulnaet, oli pikimap plante kwel. Jehova i kros tumas long olgeta we oli “tingbaot olgeta nomo nao oli wantem mit tumas,” ale hem i panisim olgeta. (Nam. 11:​31-34) Stori ya i tijim yumi se yumi tu yumi mas lukaot gud blong yumi no kam griri. Nating se yumi rij o yumi pua, be i impoten blong hivimap ‘ol gudgudfala samting blong yumi long heven,’ hemia i min se yumi traehad blong fren gud wetem Jehova mo Jisas. (Mat. 6:​19, 20; Luk 16:9) Taem yumi mekem olsem, yumi sua se Jehova bambae i givim samting we yumi nidim.

9. ?Yumi save sua se Jehova bambae i mekem wanem?

⁹ Tede tu, Jehova i rere nomo blong pusum han blong hem i kam blong halpem ol man blong hem. ?Be hemia i min se bambae yumi neva sot long mane o kakae?b Si, yumi save fesem ol hadtaem olsem. Be Jehova bambae i neva lego yumi. Oltaem bambae hem i givim paoa long yumi blong yumi naf blong stanap strong long eni hadtaem we yumi fesem. Naoia bambae yumi tokbaot tu samting we i save mekem yumi wari, (1) yumi sot long mane mo (2) yumi stap wari from taem ya we bambae yumi kam olfala. Mo tu, bambae yumi tokbaot olsem wanem blong soemaot se yumi trastem Jehova, se bambae hem i givim samting we yumi nidim.

YUMI SOT LONG MANE

10. ?Wanem i save mekem se yumi sot long mane?

¹⁰ Taem en blong rabis sistem blong wol ya i stap kam klosap, yumi save se bambae yumi fesem plante moa problem long saed blong mane. Problem blong politik, ol faet, ol disasta, o ol pandemik i save mekem se yumi lusum wok blong yumi, ol samting we yumi gat o haos blong yumi, mo maet i kam had moa blong pem ol samting we yumi nidim. Maet yumi mas faenem wan niufala wok long ples we yumi stap long hem, o yumi wetem famle blong yumi i mas muv go long wan narafala ples blong yumi save givim samting we oli nidim. Long taem olsem, ?wanem i save halpem yumi blong mekem ol desisen we i soemaot se yumi trastem Jehova?

11. ?Wanem i save givhan long yu taem yu sot long mane? (Luk 12:​29-31)

¹¹ Wan impoten samting we i save givhan long yu, hemia blong talemaot ol wari blong yu long Jehova. (Prov. 16:3) I gud yu askem hem blong i givim waes long yu blong yu save mekem ol gudfala desisen, mo mekem tingting blong yu i kwaet, blong yu no “wari bitim mak.” (Ridim Luk 12:​29-31.) Gohed blong askem hem blong i halpem yu blong glad long wanem we yu gat. (1 Tim. 6:​7, 8) Mekem risej long ol buk blong yumi, blong faenem ol advaes we i save givhan long yu taem yu sot blong mane. Plante man oli talem se ol video mo ol atikol we i stap long jw.org, i givhan bigwan long olgeta taem oli fesem problem blong mane.

12. ?Wanem ol kwestin we i save halpem wan Kristin blong mekem wan gudfala desisen we i save givhan long famle blong hem?

¹² Samfala oli jusum wan wok we i mekem se oli mas stap longwe long famle blong olgeta, be biaen oli luksave se hemia i no wan waes desisen. Taem yu stap jusum wan wok, i nogud yu tingbaot nomo mane we yu save kasem, be i gud yu tingbaot sipos wok ya bambae i givhan long yu mo famle blong yu blong stap klosap long Jehova o nogat. (Luk 14:28) I gud yu tingbaot se: ‘?Sipos mi aot, hemia bambae i save spolem mared blong mi? ?Bambae mi naf blong go long olgeta miting, joen long wok blong prij, mo spenem taem wetem ol brata mo sista?’ Mo sipos yu gat pikinini, yu mas askem impoten kwestin ya se: ‘?Olsem wanem bambae mi save “stretem mo givim woning long olgeta folem tingting blong Jehova,” sipos mi no stap wetem olgeta?’ (Efes. 6:4) Taem yu mekem desisen, i gud yu folem tingting blong Jehova, be yu no folem tingting blong ol fren mo famle we oli no stap folem ol advaes blong Baebol.c Tony, we i laef long wes Esia, i gat janis blong kasem sam gudfala wok long wan narafala kantri we bambae i mekem se hem i save kasem bigfala pei. Nating se i olsem, afta we hem i prea mo i tokbaot samting ya wetem waef blong hem, hem i jusum blong no mekem ol wok ya. Mo famle blong hem i traehad blong mekem sam jenis long laef blong olgeta, blong oli no spenem tumas mane. Taem Tony i tingtingbak long desisen blong hem, hem i talem se: “Mi gat janis blong halpem plante man blong oli save Jehova, mo ol pikinini blong mi oli lavem Jehova tumas. Famle blong mi i lanem se taem yumi folem ol tok we i stap long Matiu 6:​33, Jehova bambae i lukaot gud long yumi.”

YUMI WARI FROM TAEM YA WE BAMBAE YUMI KAM OLFALA

13. ?Yumi save mekem wanem naoia, blong yumi save kasem ol samting we yumi nidim taem yumi kam olfala?

¹³ Wan narafala samting we i save traem fasin blong yumi blong trastem Jehova, hemia taem yumi stap wari from taem ya we bambae yumi kam olfala. Baebol i talem long yumi blong wok had, olsem nao bambae yumi save kasem ol samting we yumi nidim long fiuja. (Prov. 6:​6-11) Sipos yumi naf, i gud yumi putumgud sam mane i stap blong yumi save yusum long fiuja. Baebol i talem se mane i save protektem man long sam rod. (Pri. 7:12) Nating se i olsem, yumi no mas letem ol samting blong bodi oli kam moa impoten long laef blong yumi.

14. ?Olsem wanem Hibru 13:5 i save halpem yumi blong no wari bitim mak?

¹⁴ Long wan parabol, Jisas i soemaot se i krangke nomo we man i stap hivimap plante mane, from we “long fes blong God hem i no rij nating.” (Luk 12:​16-21) I no gat wan man i save samting we bambae i hapen tumoro. (Prov. 23:​4, 5; Jem. 4:​13-15) Mo tu, Jisas i talem se olgeta we oli wantem kam ol disaepol blong hem, oli mas rere blong “lego” ol samting we oli gat. (Luk 14:​33, fut.) Hemia nao samting we i hapen long ol Kristin long Judia. Taem oli lusum ol samting we oli gat, oli glad nomo. (Hib. 10:34) Tede tu, plante brata mo sista oli lusum ol samting we oli gat from we oli no wantem sapotem wan politik pati blong wol ya, be oli glad nomo. (Rev. 13:​16, 17) ?From wanem? Hemia from we oli trastem fulwan promes blong Jehova we i se: “Bambae mi mi neva lego yu, mo bambae mi neva livim yu yu stap yu wan.” (Ridim Hibru 13:5.) Yumi mekem bes blong yumi blong putumgud sam mane i stap, we i save givhan long yumi long fiuja. Be sipos wan trabol i hapen we yumi no tingbaot, yumi trastem se Jehova bambae i givhan long yumi.

15. ?Ol Kristin perens oli mas gat wanem tingting long ol pikinini blong olgeta? (Mo tu, yu luk pija.)

¹⁵ Long sam kalja, plante man oli wantem gat pikinini from we oli gat tingting ya se taem oli kam olfala, bambae ol pikinini oli lukaot long olgeta. Baebol i talem se ol perens oli mas givim samting we ol pikinini oli nidim. (2 Kor. 12:14) I tru, taem ol perens oli kam olfala, maet oli nidim we ol pikinini oli givhan long olgeta, mo plante ol pikinini oli glad blong mekem olsem. (1 Tim. 5:4) Be ol Kristin perens we oli trastem Jehova, oli kasemsave se bambae oli glad moa sipos ol pikinini blong olgeta oli mekem wok blong Jehova, i bitim we oli traehad blong kasem plante moa mane blong lukaot long olgeta.—3 Jon 4.

16. ?Olsem wanem ol perens oli save givhan long ol pikinini blong rere from fiuja blong olgeta? (Efesas 4:28)

¹⁶ Taem ol perens oli stap tijim ol pikinini blong olgeta blong oli rere from fiuja blong olgeta, i gud oli tijim olgeta tu blong trastem Jehova. Taem oli yangfala yet, tijim olgeta se i impoten blong wok had. (Prov. 29:21; ridim Efesas 4:28.) Mo taem oli stap kam bigwan, halpem olgeta blong oli mekem gud ol wok blong olgeta long skul. I gud ol Kristin perens oli mekem risej mo folem ol advaes blong Baebol, blong halpem ol pikinini blong olgeta blong oli mekem ol waes desisen long saed blong skul. Hemia bambae i halpem ol pikinini blong olgeta blong faenem wan wok we i save sapotem olgeta blong mekem moa long wok blong prij o kam wan paenia.

17. ?Yumi save sua long wanem?

¹⁷ Ol man blong Jehova oli save trastem se hem i naf blong givim samting we oli nidim, mo hem i wantem tumas blong mekem olsem. Taem yumi stap kam klosap long en blong sistem blong wol ya, bambae yumi nidim blong trastem Jehova moa. Nomata wanem i hapen, i gud yumi gat strong tingting blong trastem se Jehova bambae i yusum paoa blong hem blong givim samting we yumi nidim. Yumi save sua se Jehova bambae i pusum strong han blong hem i kam long yumi blong givhan long yumi, nomata weples yumi stap long hem.