Wan Kwestin

?Wanem tingting blong ol Wetnes blong Jeova long saed blong pem ol samting we ol man oli stilim?

Ol Kristin oli no mas pem ol samting we ol man oli stilim sipos oli kasem save long hem.

Fasin blong stil hem i rong. Loa blong God long ol man Isrel i talemaot klia nomo, i se: “Bambae yufala i no stil.” (Eksodas 20:15; Levitikas 19:11) Sipos oli kasem wan stilman, hem i mas pembak tu taem, fo taem, no faef taem antap long samting we hem i stilim, i dipen long taem mo ples we samting ya i kamaot long hem.

Longtaem finis i kam, ol stilman oli traem blong salem ol samting we oli stilim blong oli kasem mane kwiktaem long hem mo ol man oli no save faenemaot blong kasem olgeta. From samting ya oltaem oli salem olting we oli stilim long praes we i daon, olsem nao plante man oli laekem tumas blong pem ol samting ya. Ating hemia fasin we Eksodas 22:1 i stap tokbaot, i se: “Sipos wan man i stilim buluk no sipsip blong narafala man, nao i go kilim i ded, no i go salemaot long narafala man, nao yufala i faenemaot hem, bambae hem i mas jenisim buluk ya long faef narafala buluk bakegen. No sipos i sipsip, i mas jenisim long fo narafala sipsip.”

Rabae Abraham Chill i luksave ol loa olsem, nao hem i talem se: “I no stret blong pem no tekem olting we narafala man i stilim, nating sipos i no klia se hem i stilim. Wan man i no mas pem wan nani long wan man blong lukaot sipsip, from we maet man blong lukaot sipsip ya i salem nani be masta blong hem i no save mo maet hem i wantem holem mane blong hem.”​—The Mitzvot—​The Commandments and Their Rationale.

Be, loa blong God i no blokem man blong ‘pem wan nani long wan man blong lukaot sipsip’ from we maet man i ting se man blong lukaot sipsip ya bambae i holem mane blong masta, taswe hem i salem nani ya. Be, ol man blong Jeova oli no mas pem olting we oli salem olsem (nani no narafala samting) taem oli luksave se hem i no blong man we i salem no man ya i stilim samting ya. Loa blong God i soemaot se God i respektem raet blong man blong holem wan samting olsem we i blong Hem nomo, be wan stilman i no respektem samting blong narafala man. Wan man we i pem olting we hem i save se ol man oli stilim, maet hem i no save gat fol from, be samting ya we hem i pem ating neva i save gobak long prapa man blong hem.​—Proveb 16:19; lukluk 1 Tesalonaeka 4:6.

Yumi evriwan i save se ol man blong pem ol samting​—olsem ol woman mo ol kampani we oli stap pem ol samting​—oli stap lukaot olting we praes blong olgeta oli daon. Ol woman oli stap lukaot blong pem ol samting we praes blong olgeta oli daon, oli wet gogo oli luk se praes blong olting oli godaon, no oli stap pem plante samting wantaem long maket no long ol stoa we oli putum smol praes from we oli kasem olting blong olgeta long praes we i smol nomo. (Proveb 31:14) Be, fasin olsem i mas gat mak blong hem. Ol man blong God long taem blong Nehemaea oli no wantem pem ol samting long Sabat, nating se long dei ya praes blong olting i godaon. (Nehemaea 10:31; lukluk Emos 8:​4-6.) Samting ya i sem mak wetem ol Kristin. From we oli no laekem fasin blong stil, oli save bos long tingting blong olgeta, oli no pem ol samting we praes blong olgeta i godaon sipos oli luksave se ol man oli stilim ol samting ya.

Plante man oli stap salem olting we ol man oli stilim. Sipos wan man i talem wan praes long fasin haed mo praes ya i daon olgeta i klia nomo se maet man ya i kasem samting ya we hem i wantem salem long kruked fasin. Loa blong plante kantri tu i agri se man i mas gat stret tingting long saed ya. Wan buk blong loa i talem se:

“Man we i pem samting we narafala man i stilim, i no nid blong save hu i stilim no weples hem i stilim, no olsem wanem hem i stilim, be hem i rong sipos hem i save nomo se wan man i stilim samting ya. . . . Sam kot oli talem olsem: Sipos man we i waes mo i lukaotgud i luksave se samting we hem i pem, wan man i stilim, hemia i pruvum se hem i save se hem i mekem i no stret.”

Hemia gud risen from wanem wan Kristin i no mas pem ol samting we ol man oli stilim. Sipos hem i pem ol samting olsem hem i olsem man blong brekem loa. Plante man oli no wari taem oli brekem loa sipos ol man oli no save faenem olgeta. Be samting ya i no tru long ol Kristin we oli wantem “ona long gavman.” From we oli stap obei long loa, samting ya i blokem olgeta blong oli no pas long kot olsem ol man blong brekem loa, mo i givhan long olgeta blong oli gat gudfala voes blong hat long fored blong Jeova.​—Rom 13:​1, 4, 5.

Fren blong God Ebraham i givim wan gudfala eksampel long saed blong voes blong hat we i klin. Long taem blong hem fo man blong rul we oli kam long is oli winim ol king long ples we Lot i stap long hem long wan faet, nao oli stilim plante samting. Ebraham i ronem ol enemi ya mo i tekembak ol samting ya we oli stilim. King blong Sodom i talem long Ebraham, i se: “Olgeta samting ya blong mi we yu tekemaot bakegen long ol fo king ya, yu holem oli blong yu,” olsem wan presen. Be, Ebraham i givimbak ol samting ya long ol stret man blong hem, mo i se: “Mi no save holem wan samting nating we i blong yu. . . . Nao bambae yu yu no save talem samtaem, se ‘Mi nao mi mekem Ebram ya i kam rijman.’”​—Jenesis 14:​1-24.

Ol Kristin oli no intres blong kasem plante samting long ol man we oli stil. Jeremaea i talem se: “Olsem pijin ya we i stap hivimap ol samting we hem i no putum blong mekem hem i rij, be i no long stret fasin.” (Jeremaea 17:11) Taswe, ol Kristin oli waes blong no brekem ol loa blong Sisa long saed blong ol samting we ol man oli stilim, be i impoten moa se oli wantem holem stret fasin blong God mo oli no wantem joen nating long ol fasin blong stil we oli no stret. Deved i talem se: “Smol samting nomo we wan gud man nomo i gat, i moa gud, i winim olgeta samting we ol man nogud oli gat.”​—Ol Sam 37:16.