?Ol Sas Samting Oli Save Mekem Yu Yu Hapi?

Nating Solomon i save se mane i impoten. Hem i raetem se: “Bred i blong mekem ol wokman oli laf, mo waen i mekem man i glad long laef. Be mane i save givhan blong kasem evri samting.” (Eklesiastis 10:19) I gud tumas blong kakae wetem sam fren, be blong kasem bred mo waen, yu nidim mane. From we mane nao i rod ya blong kasem ol samting we yumi nidim, i olsem we hem i stap “givhan blong kasem evri samting.”

NATING se Solomon i rij bigwan, hem i save se ol sas samting ya oli no save givim olgeta samting we yumi nidim. Hem i luksave se wan laef we i fulap wetem ol sas samting, i no mekem glad i kamaot. Hem i raetem se: “Wan man we i laekem tumas selva bambae i no haremgud fulwan long selva, mo i sem mak long man we i laekem ol sas samting​—bambae hem i no haremgud long pei we hem i kasem.”​—Eklesiastis 5:​10.

Tingbaot sipos wan man we i rij finis, i kasem plante moa sas samting. Solomon i talem se: “Taem ol gudfala samting oli kam plante, olgeta we oli stap kakae ol gudfala samting ya oli kam plante tu.” (Eklesiastis 5:​11) Ol “gudfala samting,” hemia ol samting we man i gat. Taem ol samting ya oli kam fulap moa, i nidim plante moa man blong lukaot long olgeta. I nidim man blong fiksimap mo klinim olgeta, i nidim ol slef, ol gad blong lukaot long ol sas samting blong rijman ya, mo ol narafala man bakegen, we hem i mas pem olgeta from wok we oli mekem. Samting ya i minim se bambae hem i nidim moa mane bakegen.

Ol samting olsem oli save spolem glad blong man. Wan man Gris, nem blong hem Xenophon, we i stadi long histri mo i laef samples long ol yia tri handred B.K.T.,a i raetem sam tok long saed blong wan puaman we biaen i kam rij i se:

“?Yufala i ting . . . se sipos mi gat plante moa samting, laef blong mi bambae i hapi moa? Yufala i no luksave se ol samting ya oli no mekem mi mi glad moa blong kakae mo dring mo slip, i bitim taem we mi mi pua. I gat wan samting nomo we mi kasem from olting ya. Hemia se mi mas lukaot long plante moa samting, mi mas givim moa samting long ol narafala man, mo mi mas hadwok blong lukaot long plante moa samting i bitim wanem we mi gat fastaem. From we, naoia plante man blong wok oli dipen long mi blong kasem kakae, blong dring, blong gat klos, mo sam oli nidim dokta tu. Wan i karem nyus i kam long mi se ol wael dog oli kakae sam sipsip blong mi, no se sam buluk oli ded from we oli foldaon long wan bigfala hol, no hem i talem se wan sik i jes kasem olgeta buluk blong mi. Taswe, long tingting blong mi, i luk olsem . . . se mi gat moa trabol naoia from olgeta samting we mi gat, i bitim trabol blong mi bifo, taem mi no gat fulap samting yet.”

Wan narafala risen from wanem ol man oli ronem plante moa sas samting, hemia from we oli no luksave samting we i trikim olgeta we Jisas Kraes i talem se hem i ‘gyaman paoa blong ol sas samting.’ (Matyu 13:22) Ol sas samting ya oli gyaman nomo long ol man ya, from we oli neva mekem olgeta oli haremgud mo kasem glad we oli ting se bambae oli kasem. Ol man ya oli ting se sipos smol sas samting i no save givim wanem we oli wantem, ale, fulap moa sas samting nao bambae i mekem olsem. Taswe, oli stap traehad oltaem blong kasem moa.

Lav Blong Mane i No Lidim Man Blong Kasem Glad

From we rijman i wari tumas long ol samting we hem i gat, hem i no save spelgud long naet. Solomon i raetem se: “Man blong wok i save slipgud, nating we hem i kakae plante no smol. Be rijman we i gat plante samting i no save slipgud.”​—Eklesiastis 5:12.

Taem wan man i wari bitim mak se ol sas samting blong hem oli save lus, i gat moa samting i kamaot i bitim we hem i no slipgud. Solomon i tokbaot man ya we i griri wetem ol mane blong hem, i se: “Evri dei hem i kakae long tudak, we tingting blong hem i nogud tumas, hem i sik mo hem i kros oltaem.” (Eklesiastis 5:​17) Hem i no faenem glad from ol sas samting blong hem, be hem i kakae ‘we tingting blong hem i nogud,’ i olsem se hem i kros from we hem i mas spenem mane blong pem kakae ya. Taem tingting blong man i no stret olsemia, hem i save kasem trabol long helt blong hem. Biaen, sik i ademap moa wari long man ya we i griri, from we sik i blokem hem blong kasem plante moa sas samting.

Ating samting ya i mekem yu yu tingbaot wanem we aposol Pol i bin raetem se: “Ol man ya we oli wantem kam rijman, be oltaem ol samting blong traem yumi oli stap mekem olgeta oli folfoldaon. Ol samting we oli wantem, we oli krangke, mo we oli stap spolem olgeta, oli olsem trap blong kasem olgeta. Nao fasin ya blong wantem evri samting, hem i save pulum olgeta oli kamdaon olgeta, we laef blong olgeta i kam nogud olgeta. Fasin blong laekem mane tumas, hem i stampa blong olgeta fasin nogud. Mo i gat sam man we oli strong blong folem fasin ya . . . oli stap mekem ol samting we olgeta tu oli harem nogud tumas from.” (1 Timote 6:​9, 10) Taem ol man oli ronem mane, samting ya i pulum olgeta blong trikim narafala, gyaman, stil, slip olbaot, mo blong kilim narafala man i ded tu. Nao biaen, oli harem nogud tumas long filing, long bodi mo long saed blong speret, from we oli stap traehad tumas blong kasem mo holemtaet olgeta sas samting. ?Yu ting se hemia nao rod blong kasem glad? !No gat!

Glad Long Samting We Yumi Gat Finis

Solomon i talem moa long saed blong stret tingting we yumi mas gat long ol sas samting. Hem i raetem se: “Taem wan man i kamaot long bel blong mama blong hem, hem i neked, mo taem bambae hem i lus bakegen hem i neked tu. Mo i no gat wan samting nating long olgeta hadwok blong wan man, we hem i save karem i go wetem hem. !Luk! beswan samting we mi mi luk, we i rili naes, hemia se man i mas kakae mo dring mo haremgud long olgeta hadwok we hem i mekem aninit long san long olgeta dei blong laef blong hem we trufala God i givim long hem, from we hemia nao pei blong hem.”​—Eklesiastis 5:​15, 18.

Ol tok ya oli soemaot se, glad i no kamaot taem yumi traehad blong hivimap ol sas samting oli stap blong wan taem we maet i neva kamtru. I moagud blong haremgud long ol samting we yumi gat finis, mo blong glad from gudfala frut we i kamaot long hadwok blong yumi. Aposol Pol i talemaot semfala tingting long leta blong hem we i go long Timote, hem i se: “Taem yumi kam long wol ya, yumi no karem wan samting, mo taem yumi goaot bakegen, bambae yumi no karem wan samting bakegen. Oraet, be sipos yumi gat kakae blong yumi mo klos blong yumi, hemia i naf, yumi save harem gud nao.”​—1 Timote 6:​7, 8; skelem wetem Luk 12:16-​21.

Rod Blong Kasem Glad

Ol sas samting we Solomon i gat wetem waes we God i givim long hem, oli bigfala tumas. Be hem i talem se glad i joen wetem waes, i no wetem mane. Hem i se: “Man we i faenem waes, hem i hapi, mo man we i kasem fasin luksave, hem tu i hapi. From we i moa gud wan man i winim samting ya, i bitim we hem i winim selva. Mo i moa gud wan man i gat fasin ya, i bitim we hem i gat gol. Samting ya i moa gud i bitim ol sas ston, mo olgeta samting we yu glad long hem oli no save kasem mak blong hem. Longfala laef i stap long raethan blong hem. Long lefhan i gat ol rij samting mo ol gudfala samting. Ol rod blong hem oli rod blong haremgud, mo oli givim pis. Hem i wan tri blong laef long olgeta we oli kasem, mo olgeta we oli holemtaet long hem oli save hapi.”​—Proveb 3:​13-​18.

?From wanem waes i gud moa i bitim ol sas samting? Solomon i raetem se: “Waes i blong lukaotgud long man olsem we mane i blong lukaotgud long man. Be save i moa gud i winim mane, from we waes i save sevem laef blong man we i kasem hem.” (Eklesiastis 7:​12) I tru se, mane i save lukaotgud long man, mekem se hem i save pem samting we hem i nidim. Be, fasin waes i mekem man i sef, from we hem i givhan long man blong no mekem sam samting we oli save putum laef blong hem long denja. Trufala waes i save sevem man blong i no ded from ol krangke fasin nomo. Mo tu, trufala waes ya i save lidim hem blong kasem laef we i no save finis, from we waes ya i stanap long stretfala fasin fraet long God.

?From wanem waes we i kamaot long God i save lidim yumi blong kasem glad? From we trufala glad i kamaot long Jeova God nomo. Ol samting we oli hapen bifo finis, oli pruvum se yumi save kasem trufala glad nomo sipos yumi obei long God ya we i Hae Olgeta. Sipos yumi wantem kasem glad ya we i stap oltaem, yumi mas kam wan man we God i agri long hem. (Matyu 5:​3-​10) Sipos yumi mekem samting we yumi lanem long stadi blong yumi long Baebol, bambae yumi kasem “waes long heven.” (Jemes 3:​17) Waes ya bambae i givim glad, we neva ol sas samting oli save givim long yumi.

[Futnot]

[Tok Blong Pija Long Pej 5]

King Solomon i save wanem samting i save mekem man i glad. ?Yu yu save samting ya?