Ol Man We Oli Leftemap Tabak Oli Lego Ol Balun We Oli Fulap Long Hot Win Nomo

LONG ol yia 1940, London i wan taon we ol ami blong narafala kantri oli raonem hem. Ol plen blong faet blong Jemani mo ol bom we oli stap flae olsem plen, oli spolemgud ples ya mo mekem ol man oli fraet tumas. Sipos evri samting i no bin kam nogud olsem, maet ol man oli laf long wan narakaen samting we oli luk.

Ol longfala rop oli fasem plante taosen bigfala balun we oli flot long skae antap. Risen blong olgeta, i blong traem blokem ol plen blong faet blong oli no save flae kolosap long graon mo sakem ol bom. Mo oli hop tu, se bambae oli stopem sam bom we oli flae long skae olsem plen. Putum ol balun antap olsem wan samting blong blokem ol plen, hemia i wan gudfala plan. Be i no gat bigfala frut i kamaot from.

Ol kampani blong sigaret tu, oli faenem se ol enemi oli raonem olgeta. Ol bigbigfala kampani ya blong tabak, we bifo i no gat samting i save spolem olgeta from we oli strong tumas long saed blong politik mo mane, naoia oli stap kasem fasin agens long evri saed.

Ol dokta oli stap raetem plante pej blong ol pruf we oli faenem long ol stadi blong olgeta, blong soem se tabak i spolem helt. Ol haeman long saed blong helt, oli wokem ol plan mo traem blong kontrolem ol samting, blong mekem i gud long olgeta nomo. Ol papa mama oli kros, oli talem se ol kampani blong tabak oli stap gyaman long ol pikinini blong olgeta. Sam man blong gavman we oli gat strong tingting, oli mekem ol loa blong ronemaot smok blong sigaret long ol ofis, ol ples blong kakae, ol kamp blong ami, mo ol plen. Long plante kantri, oli putum tabu long ol pablisiti blong sigaret long televisin mo radyo. Long Yunaeted Stet, sam ful stet oli mekem sam kampani blong tabak oli pas long kot, blong fosem olgeta blong pem plante milyan dola we i olsem praes blong fiksimap helt blong ol man. Ol loea tu oli stap joen long faet ya.

Taswe, blong traem faetem ol man ya we oli agensem olgeta, ol kampani blong tabak oli lego sam balun blong olgeta nomo. Be, i luk olsem we ol balun ya oli fulap long hot win nomo.

Long yia we i jes pas, ol man Yunaeted Stet, oli lukluk klia, taem ol man blong gavman we oli mekem ol loa, mo ol haeman long gavman long saed blong helt, oli girap mo tekem sam strong aksin agensem ol kampani blong tabak. Long Epril 1994, long wan miting blong wan grup blong ol man blong gavman blong Yunaeted Stet, wetem ol bos blong seven bigfala kampani blong tabak long Amerika, i gat ol pruf i kamaot blong soem se fasin blong smok i nogud. Ol pruf olsem hemia: evri yia, bitim 400,000 man Amerika oli ded from tabak, mo plante milyan moa oli sik, i no longtaem bambae oli ded, no oli kam slef long fasin blong smok tabak.

?Ol kampani blong tabak oli talem wanem blong faetbak? Ol bos blong ol kampani ya we oli stap long medel blong rao ya, oli talem sam narakaen tok blong traem pruvum se tabak i no save spolem ol man. Wan man blong Ogenaesesen Blong Tabak i talem se: “Oli no pruvum yet . . . se fasin blong smok i mekem ol sik oli kamaot.” Antap long hemia, oli traem talem se fasin blong smok i no save spolem bodi blong man. Oli talem se hem i sem mak long ol narafala samting we man i save haremgud long hem, olsem fasin blong kakae loli no dring kofe. Wan bos blong wan kampani blong tabak i talem se: “From we sigaret i gat nikotin long hem, samting ya i no mekem se hem i wan drag, mo i no mekem se fasin blong smok i samting we man i save kam slef blong hem.” Wan sayentis blong wan kampani blong tabak, i talem strong se: “Tingting ya i no tru, se nikotin we i stap insaed long ol sigaret, nomata sipos i smol no i plante, i save mekem man i slef long sigaret.”

Be komiti i ansabak se, sipos i tru we man i no save kam slef long fasin blong smok sigaret, ?from wanem ol kampani blong tabak oli traem blong kontrolem hamas nikotin i stap insaed long ol sigaret blong olgeta? Wan bos blong wan narafala kampani i ansa se: “From tes blong hem.” ?I gat samting we i moa nogud bitim wan sigaret we tes blong hem i nogud? Taem oli soem ol ripot blong kampani long hem, we oli fulap long ol pruf we ol stadi oli soemaot se man i save kam slef blong nikotin, hem i no jenisim tingting blong hem.

I luk olsem we, hem mo plante narafala bambae oli holemtaet tingting ya, nating se ol beregraon oli fulapgud wetem ol man we oli ded from tabak. Long stat blong 1993, Dokta Lonnie Bristow, we hem i jeaman blong Komiti Blong Grup Blong Ol Dokta Long Amerika, i talem wan gudfala plan blong traem ol kampani blong tabak. The Journal of the American Medical Association i mekem ripot ya: “Hem i singaot ol bos blong ol bigfala kampani blong tabak long Yunaeted Stet, blong wokbaot wetem hem long ol rum blong hospital blong lukluk frut blong fasin blong smok—ol man we oli gat kansa mo ol narafala sik we i mekem se oli no save pulumgud win. Be, i no gat wan man we i wantem go wetem hem.”

Ol kampani blong tabak oli tok flas se oli stap givim ol gudfala wok long ol man, long wan wol we i gat trabol long saed blong mane from fulap man oli no gat wok. Wan eksampel, long Ajentina, ol kampani blong tabak oli givim wok long wan milyan man, mo fo milyan narafala man oli gat wok we i joen wetem tabak, nating se i no wetem ol kampani stret. From we ol kampani blong tabak oli pem bigfala mane long takis, plante gavman oli laekem olgeta.

Wan kampani blong tabak, i givim bigfala mane olsem presen i go long ol smosmol grup—i luk olsem we hem i stap intres long nid blong ol man. Be, ol pepa blong kampani ya, oli soemaot trufala risen from wanem hem i givim “mane ya blong mekem eria i kam moa gud”—hemia blong mekem ol man oli glad mo pulum olgeta blong vot long hem.

Sem kampani ya blong tabak i mekem plante fren wetem ol man we oli gat waes long saed blong myusek mo oli gat gudhan blong dro ol pija. Oli givim bigfala mane long ol ples blong kipim ol samting blong bifo, ol skul, ol ples blong lanem danis, mo ol ogenaesesen blong myusek. Ol bigman blong ol grup ya, oli no wantem tingbaot ol nogud frut blong fasin blong smok taem oli karem mane ya we ol kampani blong tabak oli givim olsem presen, from oli nidim mane ya tumas. I no longtaem, ol memba blong ol grup ya long Nyu Yok, oli fesem wan bigfala disisen, taem sem kampani blong tabak i singaot olgeta blong sapotem hem, long ol fasin we hem i mekem blong soem se hem i no agri wetem gavman we i wantem stanemap wan loa blong blokem fasin blong smok.

Mo tu, ol bigbigfala kampani blong tabak we oli rij, oli no fraet blong givimaot mane long ol man blong politik, we oli save yusum paoa blong olgeta blong agensem enikaen loa blong blokem tabak. Sam haeman blong gavman oli bin sapotem plan blong ol kampani blong tabak. Sam long olgeta oli putum mane blong olgeta insaed long ol kampani ya. Mo samfala oli harem se oli mas sapotem ol kampani blong tabak, from we ol kampani ya oli bin givim plante mane blong sapotem kampen blong ol man ya blong politik.

Wan ripot i talem se wan memba blong palemen long Yunaeted Stet, i bin kasem bitim $21,000 (VT2,100,000) olsem presen mane, long ol kampani blong sigaret, ale biaen, hem i vot agensem sam loa we gavman i wantem stanemap blong blokem tabak.

Wan man we bifo i kasem bigfala pei from we hem i mekem pablisiti blong tabak, mo we bifo hem i man blong politik mo i smok plante, i jes faenemaot se hem i gat kansa blong trot, waet leva mo leva. Naoia hem i jenisim tingting blong hem olgeta, mo hem i talem wetem sore se, “taem yu slip long bed from wan sik we yu nomo yu givim long yu wan,” yu harem se yu no gat hed nating.

Ol bigfala kampani blong tabak, oli spenem plante mane blong mekem pablisiti blong ol sigaret, mo samting ya i gat paoa long ol man. Long rod ya, oli faet strong agensem ol man we oli wantem blokem tabak. Wan pablisiti i soem flag blong fasin fri, nao i givim strong woning ya se: “Tede Ol Sigaret. Tumora, ?Wanem Bakegen?” Hemia i tokbaot ol man we oli agensem tabak, we ol kampani blong tabak oli luk olgeta olsem ol krangke man blong agens nomo. Oli wantem givim tingting ya se, maet nekiswan samting we ol man ya bambae oli blokem, hemia kofe, alkol, mo sanwij.

Ol pablisiti long nyuspepa, oli traem blong daonem wan stadi blong Grup Long Yunaeted Stet We Oli Wok Blong Protektem Win Blong Wol. Oli talem se win we man i pulum, we i fulap long smok blong sigaret blong narafala, i save givim kansa. Ol kampani blong tabak, oli talemaot plan blong olgeta blong mekem grup ya i pas long kot. Wan program long televisin i tok agensem wan kampani, se oli stap putum moa nikotin long sigaret blong pulum ol man blong kam slef long fasin ya blong smok. Kwiktaem biaen, televisin stesen we i soem program ya, i kasem wan pepa we i talem se kampani ya bambae i mekem olgeta oli pas long kot blong oli pem faen blong 10 bilyan dola (VT1,000,000,000,000).

Ol kampani blong tabak oli faet strong, be win i stap kam hevi wetem ol toktok agens. Long ol 40 yia we oli pas, oli mekem 50,000 stadi. Ol pruf we i kamaot from ol stadi ya, oli bigwan olsem wan bigfala hil, blong soem se tabak i denja.

?Olsem wanem ol kampani blong sigaret oli traem winim ol toktok we i agensem olgeta? Oli holemstrong long wan poen nomo, we oli bilif se i tru: Man blong smok i save stop. From samting ya, oli talem se nikotin i no wan samting we man i save kam slef blong hem. Be, ol stadi oli soem samting we i defren. I tru, 40 milyan man Amerika oli lego fasin blong smok finis. Be i gat 50 milyan narafala we oli smok yet, mo 70 pesen blong olgeta oli talem se oli wantem stop. I gat 17 milyan we oli traem blong stop evri yia, be 90 pesen blong olgeta oli tekem fasin blong smok bakegen bifo we wan yia i pas.

Long Yunaeted Stet, ol man blong smok we dokta i katem olgeta from sik blong waet leva, 50 pesen blong olgeta oli gobak long fasin blong smok biaen. Ol man blong smok we oli kasem hat atak, 38 pesen blong olgeta oli laetem wan narafala sigaret bakegen bifo we oli aot long hospital. Ol man blong smok we dokta i katemaot ples long trot we voes i kamaot long hem, from kansa, 40 pesen blong olgeta oli traem blong smok bakegen biaen.

Long Yunaeted Stet, 75 pesen blong ol milyan yangfala we oli smok, oli talem se oli bin traem blong lego fasin blong smok, be oli no winim. Ol stadi oli soem tu, se fasin blong smok tabak i lidim plante yangfala oli go long fasin blong tekem strong drag. Ol yangfala we oli smok, jans se bambae oli yusum drag ya koken, i 50 taem antap long ol yangfala we oli no smok. Wan yangfala we i gat 13 yia mo i smok, hem i agri. Hem i talem se: “Mi bilif fulwan se sigaret i wan drag we i lidim man i go long drag we i strong moa. Kolosap olgeta man we mi save olgeta, oli smok fastaem, mo biaen oli tekem drag. I gat trifala nomo we oli no mekem olsem.”

?Olsem wanem long ol sigaret we oli gat smol ta nomo long olgeta? Ol stadi oli soem se maet oli denja moa, from tu samting: Wan se, plante taem, man blong smok i pulum win dip moa taem i smok, blong traem kasem nikotin we bodi blong hem i wantem. Samting ya i mekem se waet leva i kasem moa posen blong smok ya. Seken samting se, man ya i ting se hem i stap smok wan sigaret we i “no denja tumas long bodi blong hem,” ale maet hem i no traehad nating blong stop.

Oli mekem bitim 2,000 stadi long saed blong nikotin. Oli talem se nikotin i wan samting we i moa strong blong pulum man i kam slef blong hem, bitim ol narafala samting we man i save long hem, mo i save spolem bodi moa tu. Nikotin i mekem hat i pam kwik moa, mo i mekem ol string blong blad oli kam smol. Hem i go insaed long blad 7 seken afta we man i smok—hemia i moa kwik bitim wan stik meresin we dokta i putum i go stret long string. Hem i mekem se bren i wantem moa, mo fasin ya we bodi i wantem moa, samfala oli talem se i tu taem moa strong bitim drag ya heroin.

?Ol kampani blong tabak, oli save se nikotin i pulum man blong kam slef blong hem, nating se oli talem narafala samting? I luk olsem we oli save longtaem finis. Wan eksampel, wan ripot blong 1983 i soem se wan man we i wok long wan kampani blong tabak blong mekem ol tes, hem i luk se ol rat we oli testem olgeta, oli soem ol saen se bodi blong olgeta i wantem moa. Ale, oli lanem blong tajem ol smosmol aean oltaem, blong kasem nikotin we oli nidim. Ripot i talem se, kwiktaem nomo, ol kampani blong tabak oli haedem risal blong ol tes ya, mo oli jes kam long klia ples i no longtaem.

Ol bigbigfala kampani blong tabak, oli no sidaon nomo we oli no mekem wan samting taem ol toktok i kamaot agensem olgeta. Magasin ya The Wall Street Journal i talem se Grup We i Stadi Long Tabak long Nyu Yok Siti, i stap mekem “wan kampen blong givimaot save we i no stret, mo kampen ya i longfala moa i bitim ol narawan long histri blong ol bisnes long Yunaeted Stet.”

Grup ya i talem se hem i stap mekem stadi hem wan, be rili, hem i spenem plante milyan dola blong daonem ol toktok we oli agensem hem. Hem i stat blong mekem olsem long 1953, taem Dokta Ernst Wynder we i wok long Memoriol Sloan-Kettering Kansa Senta, i faenem se ta blong tabak we oli pentem long baksaed blong ol rat, i mekem kansa i kamaot long olgeta. Ol kampani blong tabak oli putumap grup ya blong faenem ol pruf long saed blong sayens blong daonem ol klia pruf we i stap kamaot agensem tabak.

Be, ?olsem wanem ol sayentis long grup ya oli save faenem pruf we i defren long ol pruf we ol narafala man blong stadi oli faenemaot? Ol pepa we oli kamaot i no longtaem, oli soemaot wan plan we i haed mo we oli wokemgud. Plante man blong stadi long grup ya, we oli mas holemstrong long ol kontrak we oli saenem, mo we ol loea oli stap wajemgud mo kontrolem olgeta, oli faenemaot ol pruf se tabak i mekem plante denja long helt. Be The Wall Street Journal i talem se, taem oli soem ol pruf ya long ol narafala long grup, “samtaem oli no wantem save, mo tu, oli stopem sam stadi blong olgeta nomo, we oli soem se fasin blong smok i nogud long helt.”

Long fasin haed, long plante yia, oli lukaotem wan sigaret we i moa gud long helt. Sipos oli mekem long klia ples, i olsem we oli stap talem se i tru we fasin blong smok i nogud long bodi. Kolosap long 1980, wan bigfala loea blong wan kampani blong tabak, i givim advaes se i moagud oli no moa wokhad blong traem faenem wan sigaret we i “sef,” from we i blong nating nomo. Mo hem i talem se i moa gud blong putum ol pepa long saed ya oli go long kabod nomo.

I gat tu samting i kam klia from ol stadi we oli mekem blong plante yia: I tru se, man i save kam slef blong nikotin, mo man i save ded from fasin blong smok sigaret. Ol kampani blong tabak oli agensem ol trutok ya long fored blong ol man, be oli soem long ol wok blong olgeta se oli savegud olgeta.

David Kessler, we hem i hed blong Grup We i Lukaot Long Kakae Mo Ol Drag Long Yunaeted Stet (FDA), i talem se ol kampani ya oli kontrolem ol samting olsem oli wantem. Hem i se: “Sam long ol sigaret tede, maet yumi save talem se oli olsem ol nyufala teknik blong sayens, blong karem ol stret namba blong nikotin i go long bodi blong man . . . naf blong mekem bodi i wantem moa mo i gohed blong wantem moa.”

Kessler i talemaot se ol kampani blong tabak, oli gat sam pepa we oli givim raet long olgeta blong folem sam plan. Wan pepa i givim raet long olgeta blong putum wan meresin long wan kaen tabak we oli planem, blong hem i karem bigfala nikotin i bitim ol narafala tabak. Wan narafala plan i blong putum nikotin insaed long ol filta mo pepa blong sigaret, blong oli karem moa paoa. Narawan bakegen, i blong givim moa nikotin long man long fashaf blong sigaret i bitim long lashaf blong hem. Mo tu, ol pepa blong ol faktri we oli mekem ol sigaret, oli soem se oli stap ademap wan samting we i gat amonia insaed long hem, blong mekem se moa nikotin i kamaot long tabak we oli yusum. Wan ripot blong New York Times i talem se: “Nikotin we i go long blad blong man naoia, i kolosap tu taem antap long hemia we i go long blad bifo.” FDA i talemaot finis se nikotin i wan drag we i save mekem man i kam slef blong hem, mo se oli wantem mekem sam moa loa blong blokem ol sigaret.

Long sam fasin, gavman i dipen long ol sigaret. Wan eksampel, evri yia, long ful kantri blong Yunaeted Stet, gavman i tekem $12 bilyan (VT1,200,000,000,000) long takis long saed blong tabak. Be, gavman ofis blong Skelem Ol Nyufala Teknik, i faenemaot se fasin blong smok i spolem $68 bilyan (VT6,800,000,000,000) evri yia, hemia taem oli ademap praes blong dokta mo meresin, mo mane we oli lusum taem ol man oli sik mo oli no save wok.

Ol toktok se tabak i stap givhan long kantri long saed blong mane, i mekem moa wok, i givim moa mane long ol grup blong myusek mo dro, mo se tabak i no spolem helt—tru ya, ol kampani blong tabak oli bin lego sam narakaen balun blong traem pruvum se ol tingting blong olgeta oli stret. Yumi mas wet blong faenemaot sipos wok blong olgeta i karem moa frut bitim ol balun we ol man oli lego long London.

Be i klia se ol bigbigfala kampani blong tabak oli no moa save haedem trufala plan blong olgeta. Oli winim plante milyan vatu, be oli kilim plante milyan man i ded. Mo i luk olsem we oli no wari long frut we i kamaot se, oli spolem laef blong fulap man.

[Tok Blong Makem Poen Pija Long Pej 8]

I luk olsem oli fulap long hot win nomo

[Tok Blong Makem Poen Pija Long Pej 9]

Wan stadi we gavman i mekem i soem se smok blong sigaret we i stap long win i save givim kansa long man we i no smok tu

[Tok Blong Makem Poen Pija Long Pej 10]

Nikotin i wan samting we man i save kam slef blong hem bitim ol narafala samting we man i save long olgeta

[Tok Blong Makem Poen Pija Long Pej 11]

Oli winim plante milyan vatu; oli kilim plante milyan man i ded

[Bokis Pej 10]

?Oli Faenemaot Wanem Long 50,000 Stadi?

Hemia wan smol eksampel blong ol wari long saed blong helt we ol man blong stadi long fasin blong smok tabak oli talem:

KANSA BLONG WAET LEVA: Eite-seven pesen blong ol man we oli ded from kansa blong waet leva, oli smok.

SIK BLONG HAT: Namba blong ol man blong smok we oli kasem sik blong hat, i 70 pesen antap long ol narafala.

KANSA BLONG TITI: Ol woman we oli smok 40 no moa sigaret evri dei, namba blong olgeta we oli ded from kansa blong titi i 74 pesen antap long ol narafala.

NO SAVE HAREM OL SAMTING KLIA: Ol pikinini blong ol mama we oli smok, oli faenem i had moa blong harem ol samting klia.

DENJA LONG OL MAN WE OLI GAT SIK BLONG SUGA: Ol man we oli gat sik blong suga mo oli smok no kakae tabak, oli stap long moa denja blong spolem kidni blong olgeta, mo oli kwik moa blong kasem wan sik blong ae (retinopati).

KANSA BLONG BEL: Tufala stadi we oli mekem long bitim 150,000 man, oli soem klia se fasin blong smok i joen wetem kansa blong bel.

SOT WIN: Smok we i kam long sigaret blong narafala man i save mekem sot win i kam strong moa long ol pikinini.

OLI WANTEM SMOK: Ol pikinini gel blong ol woman we oli smok taem oli gat bel, namba blong olgeta we bambae oli smok tu, i fo taem antap long ol narafala.

LUKEMIA: I luk olsem we fasin blong smok i mekem sik ya i kamaot long blad.

OL KIL FROM EKSASAES: Wan stadi we Ami blong Yunaeted Stet i mekem, i soem se ol man blong smok oli save kasem kil taem oli mekem eksasaes, i bitim ol man we oli no smok.

MEMORI: Strong nikotin i save mekem se tingting i no wokgud taem wan man i stap mekem wan wok we i nidim gudhed blong mekem.

TINGTING I FOLDAON: Ol dokta long saed blong tingting oli stap stadi long ol pruf se fasin blong smok i joen wetem tingting we i foldaon bigwan, mo wetem wan sik blong tingting we oli kolem skitsofrenia.

MAN I KILIM HEM WAN I DED: Wan stadi we oli mekem, i soem se ol nes we oli smok, namba blong olgeta we bambae oli kilim olgeta wanwan i ded, i tu taem antap long olgeta we oli no smok.

Sam narafala denja blong ademap long lis ya: Kansa blong maot, ples long trot we voes i kamaot long hem, trot, paep blong win, pankris, bel, smol gat, blada, kidni, mo seviks; string blong blad long hed i save brok, hat atak, sik blong waet leva we i stap oltaem, blad i no rongud long ol string blong blad, ol soa long bel, sik blong suga, no save karem pikinini, pikinini i smol tumas taem i bon, ol bun oli kam sofsof, mo ol soa long sora. Antap bakegen, yumi save ademap denja blong faea, from we fasin blong smok i bigfala samting we i statem ol faea long ol haos, hotel, mo hospital.

[Bokis Pej 12]

Tabak We i No Gat Smok—Wan Narafala Samting We i Denja

Kampani we i bigwan moa long ol narawan blong wokem samting we oli kolem snaf, i winim 1.1 bilyan dola evri yia from. Hem i trikim ol man we oli jes stat blong folem fasin ya, wetem ol tabak we i gat gudfala tes. Hem i gat ol defren kaen tabak we oli tesgud mo we plante man oli laekem. “Tes blong tabak” we man i kasem, i mekem hem i haremgud, be i no blong longtaem. Wan man we bifo hem i namba tu jeaman blong kampani ya blong tabak, i talem se: “Plante man oli stat long ol tabak we oli tesgud, be bambae oli yusum hemia we i [strong moa long ol narawan].” Oli mekem pablisiti long tabak ya se: “Wan Tabak Blong Ol Strong Man, We i Strong Blong Kakae” mo “Hem i Mekem Yu Yu Haremgud.”

Magasin ya The Wall Street Journal i mekem ripot long plan blong kampani ya, mo i talem tok blong kampani ya blong agensem tingting ya se “hem i putum moa nikotin long tabak blong hem.” Journal ya i talem tu se tufala man we bifo tufala i wok olsem kemisa long kampani ya blong tabak, hemia fastaem we tufala i tokbaot samting ya. Tufala i talem se “kampani ya i no putum moa nikotin long tabak, be hem i jenisim sam samting blong mekem se ol man oli kasem moa nikotin.” Tufala i talem tu se kampani ya i ademap sam kemikol blong mekem se snaf ya i gat moa sol long hem. Moa sol we hem i gat, “moa nikotin man i kasem.” Journal ya i mekem wan poen i klia long saed blong snaf mo tabak we ol man oli kakae, i se: “Snaf, we samtaem ol man oli ting se i sem mak long tabak we man i kakae, hem i tabak we oli katkatem long ol smosmol pis, ale ol man oli holem long maot blong olgeta nomo, oli no kakae. Oli tekem wan smol pis, no ‘dip,’ mo oli putum insaed long maot long saed, bitwin long ol tut mo skin. Oli muvmufum i go olbaot wetem tang blong olgeta mo samtaem oli spet.”

Risal blong samting ya, se nikotin we hem i kasem, i strong moa long hemia long wan sigaret. Ol ripot oli soem se ol man we oli yusum, namba blong olgeta we oli kasem kansa blong maot, i 4 taem antap long olgeta we oli no yusum. Mo namba we oli kasem kansa blong trot, i 50 taem antap long olgeta we oli no yusum.

Plante toktok i kamaot long Yunaeted Stet blong smoltaem, taem mama blong wan boe long haeskul we bifo hem i jampion blong resis, i ded from kansa blong maot, ale woman ya i mekem wan kampani blong tabak i pas long kot from. Boe ya i kasem wan tin blong snaf, i fri nomo, long wan stad we oli mekem ol pleplei wetem ol hos, taem hem i gat 12 yia, mo biaen hem i gohed long hem gogo i yusum fo tin long evri wik. Afta we ol dokta oli katemaot plante haf blong tang, fes, mo nek blong hem, oli no moa save mekem wan samting. Yangfala man ya i ded taem hem i gat 19 yia nomo.

Man we i mekem wok blong testem mo stadi long ol wanwan samting we i stap insaed long ol defren ston mo plante narafala samting.

[Futnot]

[Box Pej 13]

Olsem Wanem Blong Lego

Plante milyan man oli kam fri long nikotin we oli bin stap olsem slef blong hem. Sipos yu yu man blong smok, nating se yu smok longtaem finis, yu tu yu save lego fasin ya we i stap spolem bodi blong yu. Hemia sam advaes we maet i givhan long yu:

• Bifo we yu lego, yu mas save wanem samting bambae i kamaot long yu. Taem yu lego, maet yu stat blong wari, kam kros, hed i raon, hed i soa, no save slipgud, bel i soa, hanggri, wantem tumas wan samting, no save tingting dip blong longtaem, mo bodi i save seksek. Tru ya, hemia i no wan gudfala samting blong tingbaot, be ol filing we oli strong moa, oli stap blong sam dei nomo, mo sloslou bambae oli godaon taem bodi i stap sakemaot ol nikotin.

• Biaen, bambae faet i kam strong long tingting. I no bodi blong yu nomo we i wantem nikotin, be tingting blong yu tu i lan long ol fasin we oli joen wetem fasin blong smok. Skelem program blong yu evri dei blong luk wetaem yu bin tekem wan sigaret, mo jenisim program ya. Olsem nao, sipos oltaem yu bin smok afta we yu kakae, mekem disisen blong girap kwiktaem afta yu finisim kakae blong yu, mo wokbaot, no wasem ol plet.

• Taem wan strong filing blong wantem smok i kasem yu, maet from we yu gat wan trabol, yu mas tingbaot se kolosap evritaem filing ya bambae i finis bifo we faef menet i pas. Yu mas rere blong mekem wan samting we i givim wok long tingting blong yu, olsem raetem wan leta, wokbaot, no kakae wan samting we i gud long bodi. Prea i wan fasin we i gat strong paoa blong halpem yu blong bos long ol filing ya.

• Sipos tingting blong yu i foldaon from we bifo, yu traem blong stop be yu no winim, yu no mas lego. Impoten samting i blong gohed blong traehad blong winim.

• Sipos yu wari se bambae yu fatfat taem yu lego, tingbaot se fasin blong lego sigaret bambae i mekem ol gudfala samting long bodi we oli moa impoten bitim ol denja blong putum sam moa kilo. Maet i gud blong putum sam frut no ligim oli stap rere blong kakae. Mo dring plante wora.

• I wan samting blong lego fasin blong smok. Be i wan narafala samting olgeta blong gohed blong no smok. Putum ol mak long saed blong taem blong stap fri long smok—wan dei, wan wik, tri manis, olwe.

Jisas i talem se: “Yu mas laekem ol man we oli stap raonabaot long yu, yu mas mekem i gud long olgeta, olsem we yu stap mekem i gud long yu.” (Mak 12:31) Blong laekem ol man raonabaot, lego fasin blong smok. Blong laekem yu wan, lego fasin blong smok.—Lukluk tu long haf blong Wekap! (Engglis mo Franis) Julae 8, 1989, pej 13 kasem 15, “Tingting Blong Kristin Long Fasin Blong Smok.”