Sam Nius Blong Wol

Sevem Laef Blong Plante Bebi

Evri yia, fo milian bebi oli ded long faswan manis blong laef blong olgeta. Niuspepa blong Jemani Bild der Wissenschaft i talem se ol bebi ya we oli ded, “hemia 40 pesen blong olgeta pikinini we oli ded taem oli no gat faef yia yet.” ?Yumi save mekem wanem blong sevem laef blong ol bebi ya? Wan stadi “State of the World’s Newborns,” i faenem sam gudfala rod we oli no westem tumas mane. I gat ol isi samting olsem meksua se bebi i stap womgud, mo givim titi long hem jes afta we hem i bon, from we hemia i save givhan long bodi blong hem blong blokem sik. Mo tu, plante moa bebi bambae oli no ded sipos bodi blong ol mama i strong moa. Plante mama oli wok tumas, oli no kakaegud, mo oli gat bel bakegen kwiktaem tumas afta we oli bonem wan bebi. Stadi ya i soemaot se: “Naenti eit pesen blong ol bebi we oli ded jes afta we oli bon, oli stap long ol pua kantri.” Long ol ples olsem, ol woman ples oli save kasem trening blong givhan long ol woman taem oli bonem pikinini blong olgeta. “Bigfala wok blong ol woman ya, i blong tijim ol mama we oli gat bel, mo blong meksua se mama mo pikinini oli laef long klin fasin, mo blong givim stik meresin.”

I No Moa Gat Plante Laet Haos

Niuspepa ya Financial Post i talem se: “Olsem we ol laet oli bin tekem ples blong ol kandel, ol laet haos we oli otomatik oli tekem ples blong ol strong man we oli lukaot long ol laet haos. Be, naoia i luk olsem we ol otomatik laet haos tu bambae oli no save stap longtaem.” Ol laet haos blong tede oli gat wan strong laet long olgeta we man i save luk 32 kilometa longwe. Ol laet haos ya oli gat wan otomatik wesil we i stap givim woning long ol sip se soa i klosap. Nating se ol laet haos oli save mekem bigfala wok ya, be ol satelaet oli save mekem moa, oli save givhan long ol man long sip blong save stret ples we oli stap long hem. Naoia ol sip oli yusum wan niufala fasin we i wok wetem satelaet long skae mo sam mesin long graon, blong save weples stret oli stap long hem mo weples oli stap go from. Hemia i save kam olsem ae blong sip taem ol boskru oli no save luk wanem samting i stap fored long sip. Mike Clements, we hem i maneja blong program ya mo i wok wetem Kos Gad blong Kanada long taon ya St. John’s, Newfoundland, i talem se spesel fasin ya i “save mekem se i no moa gat nid blong ol laet haos. I no gat wan narafala samting we i olsem [niufala fasin ya]. Yu no save yusum wan laet haos blong makemaot rod blong sip long solwota.”

Toktok Blong Ol Smosmol Pikinini

Niuspepa blong London, The Times, i talem se: “Ol pikinini blong ol papa mama we sora blong olgeta i open oli traem toktok taem oli gat seven manis . . . , long sem fasin, ol pikinini blong ol papa mama we sora blong olgeta i fas oli traem toktok wetem han blong olgeta, olsem we oli luk papa mama blong olgeta i stap mekem.” Ol pikinini ya oli mekem olsem, nating se sora blong olgeta i open. Profesa Laura Petitto long Yunivesiti blong McGill, Montreal, Kanada, i lidim wan stadi we i faenemaot se ol pikinini oli bon wetem fasin we oli kasem save kwiktaem long bit mo tiun blong ol defdefren lanwis, wetem lanwis we ol man oli toktok long han blong olgeta tu. Profesa ya i talem se ol bebi we sora blong olgeta i open, we “papa mama blong olgeta oli toktok long han blong olgeta nomo, oli muvmufum han blong olgeta long wan fasin we i defren long ol narafala taem we oli muvmufum han blong olgeta, i olsem we oli stap folem bit blong wan miusik. . . . Oli stap traem blong toktok, be hemia wetem han nomo.” Ol pikinini we papa mama blong olgeta oli toktok long han blong olgeta, oli muvmufum han blong olgeta long tu fasin, be ol pikinini we papa mama blong olgeta oli toktok wetem voes, oli muvmufum han blong olgeta long wan fasin nomo. Tim we i mekem stadi ya i yusum kompiuta blong makem olsem wanem han blong ol pikinini ya i muvmuf taem oli gat 6 manis, 10 manis, mo 12 manis.

Oli Prentem Hanraet Blong Ded Si

U.S.News & World Report i talem se: “Bitim 50 yia afta we oli faenem Hanraet Blong Ded Si long wan hol blong ston long draeples blong Judia, ol man blong hae save oli stap haremgud from we oli jes prentem laswan blong ol olfala hanraet ya we oli gat 2,000 yia blong olgeta.” Profesa Emanuel Tov we i lidim wan tim blong stadi long ol hanraet ya, i talemaot se oli prentem 37 buk blong ol hanraet ya. Hem i talem se blong mekem wok ya, oli yusum ol mesin blong naoia, olsem wan spesel kamera we oli kolem dijital, mo strong strong laet we i mekem se oli save ridim olfala hanraet ya we i no moa klia. Oli bin mekem ol hanraet ya long ol yia 250 B.K.T. kasem 70 K.T., mo oli yusum ol olfala hanraet long Hibru, Aramaek, Grik, mo Latin, blong mekem olgeta.

No Sua Long Fiuja

Niuspepa blong Kanada, Globe and Mail, i talem se afta we ol teroris oli mekem bigfala trabol long Yunaeted Stet, ol memba blong Christian Booksellers Association blong Kanada oli stap salem plante moa Baebol (30 pesen antap). Marlene Loghlin, we i daerekta blong asosiesen ya i talem se: “Ol man oli wantem faenem ansa blong ol kwestin blong olgeta. Olgeta ya oli fraet. I gat plante kwestin long hat mo tingting blong olgeta we oli no save ansa blong olgeta.” Ripot ya i talem se ol smosmol stoa blong buk tu “oli stap salem plante moa buk long saed blong skul we maet oli givhan long ol man blong kasem save long bigfala trabol ya we i kamaot.” Wan tija long Yunivesiti blong Toronto i talem se, oltaem ol man oli mekem samting ya taem wan bigfala trabol i kamaot. Hem i se: “Taem ol man oli harem se oli no sua long fiuja blong olgeta, oli askem ol stamba kwestin long saed blong skul,” mo “sipos oli lukaot ol ansa long Baebol, maet samting ya i givhan long olgeta.”

AIDS—Bigfala Risen Blong Ded Long Saot Afrika

Niuspepa ya The New York Times, i tokbaot wan stadi we Medical Research Council blong Saot Afrika i mekem, i se: “AIDS i bigfala risen blong ded long Saot Afrika, mo sik ya i kasem moa ol yangfala man mo woman.” Ol man we oli stadi long bisnes ya oli ting se long ten yia we i kam, faef kasem seven milian man long Saot Afrika bambae oli ded long AIDS. Plante moa yangfala woman we oli gat samwe long 20 yia oli ded, i bitim ol woman we oli gat samwe long 60 yia. Niuspepa ya i talem se long Saot Afrika, “i gat moa man we oli gat H.I.V., hemia bebet blong AIDS, i winim olgeta narafala kantri. Ol haeman blong gavman oli talem se, i luk olsem we wan long evri naen man mo woman long Saot Afrika, mo wan long evri fo [we oli gat 30-34 yia] oli gat H.I.V.”

Laef Long Ol Bigfala Taon

Niuspepa blong London, The Sunday Times, i talem se: “Long yia 1900, ol taon blong wol we oli bigwan moa, hemia London, New York, Paris, Berlin, mo Chicago.” Be naoia, oli ting se “long yia 2015 bambae i gat plante taon we oli bigwan moa i bitim ol taon ya long ol kantri blong wes. Tokyo, Bombay, Lagos, Dhaka long Banglades mo Sao Paulo long Brasil, bambae oli kam ol bigfala taon blong wol.” Olgeta ya wetem 25 narafala taon bambae oli gat bitim 20 milian man long olgeta wanwan. Times i talem se, “long yia 2015, i luk olsem we London bambae i no moa stap wetem ol 30 taon we oli gat moa man i bitim ol narafala taon. Long olgeta ya, London nomo we namba blong ol man blong hem bambae i godaon.” Taem ol taon oli kam bigwan kwiktaem, plante trabol i stap kamaot. Long Yunivesiti blong Pennsylvania, U.S.A., Douglas Massey, we i wan tija long fasin blong laef blong ol man (Sosioloji) i talem se: “Ol puaman bambae oli hip wanples, mo long ol ples ya bambae i gat bigfala fasin stil, fasin blong kilim man, mo fulap rao.” Oli ting se taon ya Tokyo, we i gat 26 milian man long hem naoia, bambae i kasem 30 milian man i no longtaem. Kam kasem naoia, taon ya i naf blong holem ol man ya from we namba i stap kam antap sloslo mo tu from we i gat ol stamba samting we ol man oli nidim. Massey i talem se, stat long taem we ol man Rom oli rul kasem rul blong Kwin Victoria, smol nomo (5 pesen) blong ol man long wol oli stap long ol bigfala taon. Be Massey i ting se long yia 2015, bitim stret haf (53 pesen) blong ol man long wol bambae oli stap long ol bigfala taon.

!No Moa Smok—Blong Olwe!

Profesa Bo Lundback blong Nasnal Institut blong Woking Laef long Stockholm, Swiden, i givim woning ya se: “Ol man we oli stap smok, oli mas traehad blong stop. Sipos yu winim, meksua se yu no stat bakegen.” ?From wanem hem i talem olsem? From we taem wan man i stat smok bakegen, maet wok blong waet leva blong hem i godaon kwik moa i bitim we hem i gohed nomo blong smok. Samfala oli stadi blong ten yia long 1,116 man mo woman we oli gat 35 kasem 68 yia. Long olgeta we oli gohed nomo blong smok, wok blong waet leva i godaon 3-pesen. Be olgeta we oli stop blong bitim wan yia nao oli stat bakegen, wok blong waet leva i godaon 5-pesen. Lundback i givim woning ya se: “Long tufala yia afta we man i stat smok bakegen, wok blong waet leva i godaon plante moa. Mo taem wok blong waet leva i godaon long wan man we i smok, bambae i no moa save kamgud bakegen.” Niuspepa blong London, The Times, i tokbaot ol man we oli lego sigaret long ten yia we oli mekem stadi ya mo oli no moa smok bakegen. Hem i talem se wok blong waet leva blong olgeta i godaon 1-pesen nomo.