SÓPWUN 25
“Úpwe Feiló ren Sisar!”
Paul a isettiw eú leenien áppirú mi múrinné fán itach ren an penaatá ewe kapas allim
A lóngólóng wóón Féffér 25:1–26:32.
1, 2. (a) Met a fis ngeni Paul? (b) Ifa ewe kapas eis sia tongeni eáni ren án Paul tingor pwe epwe feiló ren Sisar?
EKKEWE soufiun Rom ra túttúmúnú Paul atun a nóm Seseria. Ruu ier mwen ena atun a kerán chék liwiniti Jutia, ekkewe chón Jus ra sótun nieló fán úlúngát. (Féf. 21:27-36; 23:10, 12-15, 27) Tori lón ei fansoun, chón oputa i rese sópwéch, nge rese fangetá. Atun Paul a mirititi pwe eli epwe ttittilósefál ren ekkewe chón oputa, a ereni ewe governor seni Rom itan Festus: “Úpwe feiló ren Sisar!”—Féf. 25:11.
2 Itá Jiowa a álisaatá án Paul na kefil pwe epwe ló ren Sisar? A mmen aúchea ngenikich pélúwen ena kapas eis, pokiten kich sia unusen pwáraatá pwóróusen ewe Mwúún Kot lón ekkeei ránin lesópwólóón. A lamot ach sipwe silei iká sipwe áppirú minne Paul a féri le “penaatá ewe kapas allim me . . . fós ngeni ekkewe néúwisin mwú pwe epwe wor ach pwúúng le afalafala ewe kapas allim.”—Fil. 1:7.
“Útá Mwen án Sisar we Leenien Móótun Apwúng” (Féffér 25:1-12)
3, 4. (a) Met ekkewe chón Jus ra akkóta atun ra mochen án Paul epwe feiló Jerusalem, me ifa ussun a kúna túmún? (b) Ifa ussun Jiowa a kan álisi néún kewe chón angang lón ei fansoun ussun an álisi Paul?
3 Úlúngát chék rán mwirin án Festus wiliiti governor lón Jutia, a ló ngeni Jerusalem.a Me ikkena ie a aúseling ngeni án ekkewe souasor mi lap me ekkewe mwán mi aúchea lein ekkewe chón Jus kapasen otuttur fán iten Paul. Ra silei pwe chón Rom ra mochen Festus epwe efisi kinamwe lefiler me meinisin ekkewe chón Jus. Ina popun ra tingorei Festus ei: Tiinaaló Paul Jerusalem, me apwúngú ikkena. Iwe nge, ekkena chón oput ra akkóta ar repwe nieló Paul atun a sái wóón ewe al seni Seseria ngeni Jerusalem. Festus ese tipeeú ngeniir me a ereniir: “Chókkewe mi wor ar nemenem me leimi, repwe fitieitiw [ngeni Seseria] me etipisi iká enletin pwe ewe mwán a féri och mettóch mi mwáál.” (Féf. 25:5) Pokiten ena, Paul a pwal kúna túmún.
4 Jiowa a néúnéú Jises Kraist le apéchékkúla Paul lón meinisin an kewe weires. Áwewe chék, lón eú lángipwi, Jises a ereni néún kewe chón káé: ‘Oupwe tipepwora!’ (Féf. 23:11) Lón ei fansoun, néún Kot kewe aramas ra likiitú fán chómmóng weires me aramas ra pwal eriáfféwúmwáálliir. Jiowa ese kan eppeti senikich meinisin ach kewe weires, nge a fang ngenikich tipáchem me péchékkúl pwe sipwe tongeni likiitú. Sia pwal tongeni lúkúlúk wóón “ewe tufich mi somwoló” ach we Kot mi tong a awora fán itach.—2 Kor. 4:7.
5. Met Festus a akkomw erá atun a fós ngeni Paul?
5 Fitu rán mwirin, Festus “a móttiw wóón ewe leenien móótun apwúng” lón Seseria.b Paul me chókkewe mi etipisi ra útá mwan. Ra tipimwáál ngeni Paul ekkewe mettóch ese féri. Iwe iei met Paul a erá: “Úse féri och tipis ngeni án chón Jus we Allúk are ngeni ewe imwenfel are ngeni Sisar.” Ese wor tipisin ena aposel me a fich ngeni an epwe musoló. Iwe met Festus a féri? A mochen kútta chenin me ren ekkewe chón Jus, ina minne a ereni Paul: “Ka mochen feitá ngeni Jerusalem me kúna kapwúng seniei me ikenan wóón ekkeei mettóch?” (Féf. 25:6-9) Minne Festus a erá ese fókkun éch! Iká Paul a liwiniti Jerusalem, epwe fókkun ninniiló. Festus a chék mochen apwapwaai aramas nge ese enletin mochen féri minne mi pwúng. Fite ier me mwan, pwal emén governor itan Pontius Pailat a pwal féri ena esin ngeni Jises. (Jon 19:12-16) Ekkewe soukapwúng lón ach ei fansoun eli repwe eáni kapwúng ese pwúng pokiten ra mochen apwapwaai ekkewe ekkóch. Ina popun, sisap máirú iká ekkewe soukapwúng ra eáni apwúng mi ú ngeni ekkewe pisekin ánnet wóón ekkewe case mi weneiti néún Kot kewe aramas.
6, 7. Pwata Paul a tingor an epwe ló ren Sisar, me ifa ewe leenien áppirú a isettiw ngeni Chón Kraist mi enlet lón ei fansoun?
6 Paul a tongeni ninniiló pokiten án Festus mochen apwapwaai ekkewe chón Jus. Ina popun, Paul a alamota an pwúúng pwe i emén chón Rom. A ereni Festus: “Úa fen útá mwen án Sisar we leenien móótun apwúng, ikewe itá úrúrún úpwe kapwúng ie. Iei ka pwal fókkun silei pwe úse féri och mi mwáál ngeni ekkewe chón Jus. . . . Úpwe feiló ren Sisar!” Lape ngeni, iká emén a eáni ena sókkun tingor, rese tongeni siwili. Iwe Festus a affata an na tingor ren an erá: “Pokiten ka mochen án Sisar epwe apwúnguk, kopwe kapwúng ren Sisar.” (Féf. 25:10-12) Atun Paul a tingor an epwe ló ren Sisar, a áiti ngeni Chón Kraist meinisin met ra tongeni féri iká epwe pwal fis ngeniir met mi fis ngeni. Atun chón oputakich ra sótun áeá ekkewe allúk le pinei ach angang, sia kútta álillis seni ekkewe soukapwúng pwe repwe peni ach pwúúng le fel ngeni Jiowa.c—Kölf. 94:20.
7 Paul a kalapus lap seni ruu ier inaamwo iká ese wor tipisin. Iwe nge, a suuk ngeni an epwe pwáraatá lón Rom pwe ese wor an mwáál. Nge me mwen an ló, pwal emén sounemenem a mochen kúna.
Atun emén soukapwúng a eáni eú kapwúng fán itach nge ese pwúng, sia tingorei emén soukapwúng mi tekia an epwe álisikich.
‘Ngang Úse Álleasolap’ (Féffér 25:13–26:23)
8, 9. Pwata King Akripa a ló Seseria?
8 Fitu rán mwirin án Festus rong án Paul erá pwe epwe ló ren Sisar, King Akripa me fefinan we Pernis ra ló “chuuri” ena mineféén governor.d Lón mwúún Rom, éérenien ekkewe néúwis mi tekia ar repwe kan chuuri ekkewe minefé governor mi kefilitá. Atun Akripa a ló kapwong ngeni, ese mwáál a mochen ririéch ngeni Festus me chiechi ngeni pwe eli epwe tongeni álisi lón ekkan rán mwirin.—Féf. 25:13.
9 Festus a apwóróusa ngeni Akripa pwóróusen Paul, iwe a mochen fós ngeni. Sorotáán, ekkena rúúemén sounemenem ra móttiw wóón ewe leenien móótun apwúng. Nge minne Paul epwele apasa a fen kon amwarar seni manen me napanapen án Akripa me Festus sikesik.—Féf. 25:22-27.
10, 11. Ifa ussun Paul a pwáári an súféliti Akripa, me met a ereni ena king ussun manawan me lóóm?
10 Fán súfél, Paul a kilisou ngeni King Akripa ren an mut ngeni pwe epwe pwáári pwe ese wor tipisin, ákkáeúin pokiten Akripa a sileéchú meinisin éérenien ekkewe chón Jus me met ra kan tipefesen wóón. Iwe, Paul a áweweei ussun manawan me lóóm: “Ngang emén Farisi. Napanapen án ekkewe Farisi fel, a kon tichik lap seni án ekkóch chón Jus.” (Féf. 26:5) Atun Paul a chúen emén Farisi, a lúkú án Kot pwon ussun warotoon ewe Messaia. Mwirin an wiliiti emén Chón Kraist, a pwora le afalafala pwe Jises Kraist, i ewe Messaia mi fen pwonetiw. Iwe, Paul a áweweei ngeni Akripa pwe a kúna apwúng pokiten an afalafala pwénútáán án Kot na pwon, ewe i me ekkewe chón ú ngeni ra lúkú. Ena mettóch a efisi án Akripa mochen silei met Paul epwe apasa.e
11 Mwirin Paul a áweweei ussun luluulóón an eriáfféwúmwááli ekkewe Chón Kraist me lóóm, a erá: “Nge ngang, úa lúkúlúk pwe úpwe féri chómmóng féffér mi ú ngeni iten Jises ewe re Nasaret. . . . Pokiten úa fókkun lingeringeritiir [ekkewe chón tapweló mwirin Kraist], úa pwal mwo nge eriáfféwúmwáálliir me pwal ekkewe lón telinimw mi nóm towaw.” (Féf. 26:9-11) Paul ese sópweei met a apasa. Chómmóng aramas ra fen silei pwe a kon ssenúk an eriáfféwúmwááli ekkewe Chón Kraist. (Kal. 1:13, 23) Eli Akripa a ekieki, ‘Met a efisi án ei sókkun aramas epwe siwil?’
12, 13. (a) Ifa ussun Paul a wiliiti emén Chón Kraist? (b) Ifa ussun Paul a ‘pwisin efeiengawa’?
12 Minne Paul a apasa mwirin a pélúweni met Akripa a ekieki: “Lón eú atun, úa feiló ngeni Tamasikos pokiten ekkewe souasor mi lap ra ékkúnéweiló ái úpwe pwal féri ena mettóch ikena ie, úa kúna me wóón ewe al leolowas eú saram mi fókkun saramaram lap seni ttinen akkar mi fiitiw pwellin únúkki seni láng me únúkkún chókkewe mi fitiei. Iwe, lupwen ám meinisin áúa turuló lepwúl, úa rong eú méngúngú a apasa ngeniei lón kapasen Ipru: ‘Saul, Saul, pwata ka eriáfféwúmwááliei? Ka pwisin efeiengawók ren óm ú ngeniei.’ Nge úa apasa: ‘Samol, en ié?’ Iwe, ewe Samol a apasa: ‘Ngang Jises, ewe ka eriáfféwúmwááli.’”f—Féf. 26:12-15.
13 Me mwen fisin meinisin ekkena mettóch, Paul a ‘pwisin efeiengawa’ ren an ú ngeni Jises. Paul a ussun chék emén man mi pwisin efeiengawa ren an chepeti efóch wok mechá mi kken mesan aramas ra kan áeá le emmweniir. (Ppii ewe footnote fán iten Féffér 26:14) Iwe pwal ina ussun ren Paul, a atai an chiechifengen me Kot ren an úkkú ngeni letipan. Atun Jises a pwá ngeni Paul me wóón ewe al ngeni Tamasikos, a efisi án ena mwán mi letipwenechar an epwe ekkesiwil ekiekin pokiten a ffat pwe a tupuló.—Jon 16:1, 2.
14, 15. Met Paul a apasa ussun ekkewe siwil a féri lón manawan?
14 Paul a féri watteen siwil lón manawan. A ereni Akripa: “Ngang úse álleasolapa kúnaei we seni láng, nge úa uwei ewe pwóróus, akkomw ngeni chókkewe mi nóm lón Tamasikos, mwirin ngeni chókkewe mi nóm lón Jerusalem, me meinisin lón fénúen Jutia, me pwal ngeni ekkewe ekkóch mwú, ar repwe áier me kul ngeni Kot ren ar féri ekkewe angang mi fich ngeni áier.” (Féf. 26:19, 20) Ren fite ier, Paul a apwénúetá wisan na me ren Jises, ewe a ewisa ngeni lón kúnaan we me wóón ewe al ngeni Tamasikos. Met mwirilóón? Chókkewe mi etiwa ewe kapas allim a afalafala ussun ra áier seni ar féffér mi limengaw, me poputá le fel ngeni Kot. Ra álleasochisi ekkewe allúk me álisaatá kinamwe ese lifilifil ia ra nóm ie.
15 Iwe nge, ekkewe chón Jus rese pwal ekieki ifa ussun ekkewe aramas ra feiéch seni ekkewe pwóróus Paul a afalafala. Paul a apasa: “Iei popun ekkewe chón Jus ra turufiei me lón ewe imwenfel me sótuni ar repwe nieiló. Iwe nge, pokiten úa fen kúna álillis seni Kot, ngang úa sópweeló tori ikenái le áweweei ewe kapas allim ngeni kúkkún me watte.”—Féf. 26:21, 22.
16. Ifa ussun sia tongeni áppirú Paul atun sia fós ngeni ekkewe soukapwúng me néúwisin mwú ussun ach lúkú?
16 Pokiten kich Chón Kraist mi enlet, ‘fansoun meinisin sipwe mmólnetá le pélúweni chókkewe mi eis’ ussun ach lúkú. (1 Pit. 3:15) Iká sipwe fós ngeni ekkewe soukapwúng are ekkewe néúwisin mwú ussun ach lúkú, sia tongeni káé ifa ussun sipwe féri ena seni napanapen án Paul fós ngeni Akripa me Festus. Sia tongeni ereniir fán súfél ifa ussun ewe Paipel a álisikich me émúrinnéló manawen ekkewe ekkóch. Eli epwe amwékútú ekkewe soukapwúng me néúwisin mwú le eáni kapwúng mi pwúng fán ásengesich.
“Ka Tongeni Ewilieiló Ái Úpwe Wiliiti Emén Chón Kraist” (Féffér 26:24-32)
17. Met Festus a féri mwirin an aúseling ngeni Paul, me met sia kan kúkkúna seni aramas lón ei fansoun?
17 Festus me Akripa rese tongeni tunaaló minne Paul a erá atun a fóffós ngeniir. Nengeni met a fis mwirin: “Atun Paul a apasa ekkeei mettóch, Festus a apasa fán léúwommóng: ‘Paul, a turu sonuk óm ekiek! Óm watteen silelap a oumwesukoló!’” (Féf. 26:24) Minne Festus a féri ina met chómmóng ra féfféri lón ach ei fansoun. Me ren aramas, chókkewe mi asukula minne ewe Paipel a apasa, ra umwes. A weires ngeni chókkewe mi eáni tipáchemen ei fénúfan ar repwe lúkú met ewe Paipel a erá ussun manawsefálin ekkewe mi máló.
18. Ifa ussun Paul a pélúweni Festus, iwe nge met Akripa a erá mwirin?
18 Nge Paul a pélúweni ewe governor: “Ámmáfel Festus, ese turu seniei ái ekiek, minne úa apasa mi enlet me úa kapas fán ekiek mi mirit. Pún ren enletin, ewe king ewe úa suuk chééché ngeni lón ái kapas, a fókkun silei ekkeei mettóch. . . . King Akripa, ka lúkú minne ekkewe soufós ra apasa? Ngang úa silei pwe ka lúkú.” Akripa a pélúweni: “Lón fansoun mwochomwoch chék ka tongeni ewilieiló ái úpwe wiliiti emén Chón Kraist.” (Féf. 26:25-28) Inaamwo iká alon Akripa kana esap seni enletin letipan, nge a pwáári pwe án Paul we afalafal a achchúngú letipan.
19. Met Festus me Akripa ra apwúngaló ussun Paul?
19 Mwirin Akripa me Festus ra útá, weween a wes ar aúseling ngeni Paul. “Atun repwele feiló, ra poputá le eráfengen lefiler: ‘Ei mwán ese féri och mi fich ngeni máló are an epwe kalapus.’ Iwe, Akripa a ereni Festus: ‘Iká ei mwán ese tingor an epwe feiló ren Sisar, itá epwele fen musowu.’” (Féf. 26:31, 32) Ra silei pwe ese wor tipisin Paul. Eli a lapóló ar weweiti ekkewe Chón Kraist me kirekiréch ngeniir.
20. Met mwirilóón án Paul afalafal ngeni ekkena néúwisin mwú?
20 Festus me Akripa rese wiliiti Chón Kraist mwirin án Paul afalafal ngeniir. Mi álilliséch án Paul fós ngeniir? Ewer. Paul a afalafal ngeni “ekkewe king me governor” lón Jutia iir resaamwo piin rong ewe kapas allim. (Luk 21:12, 13) Pwal och, pwóróusen manawen Paul me an túppwél fán weires a apéchékkúla chienan kewe Chón Kraist.—Fil. 1:12-14.
21. Ikkefa ekkewe mettóch mi múrinné ra tongeni fis iká sia sópweeló le afalafal?
21 A pwal ina ussun lón ach ei fansoun. Chómmóng mettóch mi múrinné ra tongeni fis atun sia sópweeló le afalafal inaamwo iká aramas ra ú ngenikich are a wor pwisin ach kewe weires. Sia tongeni afalafal ngeni ekkewe néúwisin mwú eli ese fen suuk ngeniir án emén epwe afalafal ngeniir. Ach túppwél me likiitú eli epwe apéchékkúla chienach kewe Chón Kraist le alapaaló ar pwora le unusen pwáraatá pwóróusen ewe mwúún Kot.
a Ppii ewe pwóór “Festus ewe Governor Seni Rom.”
b “Ewe leenien móótun apwúng” ina eú sea mi nóm wóón eú leeni mi ekis tekia emén soukapwúng a móót ie. A ámmeef ngeni aramas pwe minne a apwúngaló a chou me esap ekkesiwil. Pailat a móót wóón ewe leenien móótun apwúng atun a filaatá met sókkun kapwúng Jises epwe eáni.
c Ppii ewe pwóór “Tingor Álillis Seni Ekkewe Soukapwúng le Fel Ngeni Kot.”
d Ppii ewe pwóór “King Erot Akripa II.”
e Pokiten Paul i emén Chón Kraist, iwe a lúkú pwe Jises i ewe Messaia. Ekkewe chón Jus iir mi ú ngeni Jises, ra ekieki pwe Paul i emén chón rikiló.—Féf. 21:21, 27, 28.
f Iei met emén soukáé Paipel a apasa ussun án Paul sái “leolowas,”: “Fán chómmóng, emén chón sái a kan asésé atun a kon pwichikkar, chilóón chék iká mi wor met mi kon atapwal an epwe féri. Iwe, sia tongeni weweiti án Paul fókkun tinikken le eriáfféwúmwááli ekkewe Chón Kraist.”