Pworacho Ngeni An Aramas Kewe Apwangapwang
“Ekiekin fituk iei malo.”—ROM 8:6.
1. Ifa ussun ekiekin ekkoch ussun inisin aramas, me ikkefa ekkewe kapas eis sipwe ekieki?
“UPWE mwareituk, pun lon eu lapalap mi amwarar me aniuaniu ua fen ffor.” (Kol Fel 139:14, New World Translation) A ina met ewe sou mak kol itan Tafit a koluwu atun an ekiekifichi eu me lein forien Jiowa kewe—ina ewe inis. Ekkoch sense lon pekin lamalam rese eani ekiek pwe ewe inis a fich ngeni ach mwareiti, nge ekiekir pwe ewe inis eu leenien pisekin angangen tipis. Aramas ra fen apasa pwe ewe inis “fouten tiparoch, longolongun mochenia, selimechan ppwor, kalapusen rochopwak, manau nge a ussun ita malo, soma mi manau, peias mi feilfetal.” Pwungun pwe ewe aposel Paul a apasa: “Pun ua chok meefi pwe esor och mi murinno mi nonnom lon ngang, lon fitukei.” (Rom 7:18) Nge, weween pwe sia kalapus chok lon inisich mi tipis me esor ach apilukuluk?
2. (a) Ifa weween “ekiekin fituk”? (b) Ifa ewe maun lefilen “fituk” me “ngun” a fiffis lon letipen aramas mi mochen apwapwai Kot?
2 Fan ekkoch ewe Paipel a nounou ewe kapas “fituk” lupwen a fos ussun ewe inis. “Fituk” lon ewe Paipel a pwal liosueta chon tipis rese unusoch pokiten ir mwirimwirin ewe chon u ngeni Kot, Atam. (Efisus 2:3; Kol Fel 51:5; Rom 5:12) Alemwiriach seni Atam a fen efisata ‘apwangapwangen [ewe] fituk.’ (Rom 6:19) Me Paul a ourourakich: “Ekiekin fituk iei malo.” (Rom 8:6) Weween “ekiekin fituk,” pwe mochenien fitukach mi tipis a nemenikich me amwokutukich. (1 Jon 2:16) Iwe, ika sia sotun le apwapwai Kot, mei wor eu maun lefilen ach achocho lon pekin ngun me fitukach mi ekkerianikich ngeni “ekkewe mochenin fituk.” (Kalesia 5:17-23; 1 Piter 2:11) Mwirin an awewei ei maun a fiffis lon letipan, Paul a apasa: “Ngang emon aramas mi chok riaffou! Io epwe angasaei seni ei inisin malo?” (Rom 7:24) Weween pwe esor an Paul kewe minen tumun ngeni etipetipaen sossot? Ewe Paipel a polueni pwe mei wor!
Poraus Enlet Ussun Sossot Me Tipis
3. Ifa ekiekin chommong aramas ussun tipis me sossot, nge ifa ussun ewe Paipel a ourourakich ussun ena esin ekiek?
3 Chommong aramas ikenai rese chuen luku pwe kich meinisin chon tipis. Ekkoch ra ekis takir lupwen ra rongorong ewe kapas “tipis” me ra eani ekiek pwe kapasen loom chok me ra nounou le awewei an aramas kewe apwangapwang mi kukkun. Rese silei pwe “kich meinisin sipwe pwapwalo mwen an Kraist we leenien apung, pwe emon me emon epwe angei en me liwinin an kewe fofor lon inisin, are mi murinno are mi ingau.” (2 Korint 5:10) Pwal ekkoch ra apasa: “Ngang mi tongeni likiitu fan mettoch meinisin chiloon chok sossot! Pwal ekkoch ra mochen muttir angei ar feioch me pwapwa, resap mochen witiwit, ese lifilifil ika a weneiti aner mongo, foffor lefilen mwan me fefin, kunou, are sopwoch lon manauer. Ra mochen pwe mettoch meinisin met ra mochen repwe angei iei chok! (Luk 15:12) Rese ekieki ewe pwapwa lon mwach kkan repwe kuna seni “ewe manau mi enlet,” pokiten ar aucheani chok ewe pwapwa iei. (1 Timoti 6:19) Iwe nge ewe Paipel a aiti ngenikich pwe sipwe mirit me ekkekieki ussun mwach kkan, me atowauakichelo seni mettoch meinisin mi tongeni efeiengauakich lon pekin ngun are aion. Eu mwiitun mi pop seni ngunun Kot a erenikich: “Eman aramas mi mirit a kuna ewe feiengau mi feito o opola, nge ekewe chon wewemang ra chok feilong lon o feiengau.”—An Salomon Fos 27:12.
4. Paul a peseikich le fori met lon 1 Korint 10:12, 13?
4 Lupwen Paul a mak ngeni ekkewe Chon Kraist lon Korint—eu telinimw mi itefoulo pokiten ar kewe foffor mi annou—a murinno an kapasen ourour ngenir ren sossot me manamanen tipis. A apasa: “Iei minne, are emon a meefi pwe a uta, atewe epwe tumunu pwisin i pwe ete turutiu. Esor eu sosot mi torikemi, pwe ekkewe chok mi fen tori aramas meinisin, Kot mi tuppwel, o esap mut ngenikemi sokkun sosot mi lap seni ami tufich, nge ren ekkewe sosot, epwe forata alen angasakemilo, pwe oupwe tongeni pworacho ngeni.” (1 Korint 10:12, 13) Kich meinisin—sarafo me chinnap, mwan are fefin—sia kuna chommong sossot lon sukul, atun angang, are ese lifilifil ia. Amwo sipwe atittinafichi an Paul kewe kapas me kuna ifa ussun ra weneitikich.
Kosap Kon Lukuluk Won Pwisin Om Pochokkul
5. Pwata sipwe tongeni feiengau ika sia kon lukuluk won pwisin ach pochokkul?
5 Paul a apasa: “Are emon a meefi pwe a uta, atewe epwe tumunu pwisin i pwe ete turutiu.” Sipwe tongeni feiengau ika sia kon eani lukuluk won pwisin ach pochokkul. Ena esin ekiek a pwaralo pwe sise weweiti lapalapen me manamanen tipis. Ika Moses, Tafit, Solomon, me ewe aposel Piter mi tongeni turulong lon tipis, sipwe ita ekieki pwe sisap pwal tongeni turutiu? (Numperis 20:2-13; 2 Samuel 11:1-27; 1 King 11:1-6; Mattu 26:69-75) An Salomon Fos 14:16 a apasa: “Eman mwan mi tipachem a forochu o kul seni mine a ngau, nge eman mi tiparoch a tumwunungau o muttir fori mine a mochen.” Me Jises a apasa: “Ngun a fen mochen, nge fituk a apwangapwang.” (Mattu 26:41) Kich meinisin mi tongeni feiengau seni ach kewe mochen mi ngau, ina popun a mmen lamot ach ekiekifichi an Paul kapasen ourour me u ngeni sossot, are sipwe tongeni turulong lon tipis.—Jeremaia 17:9.
6. Ineet me ifa ussun sipwe ammonlata ngeni sossot?
6 A mmen tipatchem ach ammonlata fan iten ekkewe osukosuk mi weweita. King Asa a weweiti pwe fansoun kinamwe ina ewe atun epwe apochokkula ttitin ewe telinimw. (2 Kronika 14:2, 6, 7) A silei pwe epwe kon mmang an apochokkuleereta lupwen ewe maun a fen poputa. Ussun we chok, a murinno ach filata met sipwe fori ika a torikich eu sossot lupwen tupuwach me leeniach mi kinamwe. (Kol Fel 63:6) Taniel me chienan kewe ra niueiti Kot me ra filata pwe repwe tuppwol ngeni Jiowa me an kewe alluk mwen ra kuna sossot ren an ekkewe meilap erianiir pwe repwe mongo anen ewe king. Iwe, rese tiperueru ren filier le likitalo ewe sokkun mongo Kot a pinei seniir. (Taniel 1:8) Mwen an a torikich eu sossot, amwo sipwe apposa letipach le tumunu ach limoch. Iwe, sipwe tufichin u ngeni tipis.
7. Met popun ewe silei pwe aramas ra fen u ngeni sossot epwe aururukich?
7 A ifa me watteen ewe auruur seni an Paul kewe kapas: “Esor eu sosot mi torikemi, pwe ekkewe chok mi fen tori aramas meinisin”! (1 Korint 10:13) Ewe aposel Piter a makkei: “Iwe, oupwe u ngeni [ewe tefil], o oupwe nukuchar lon ami luku, pun oua sinei pwe ekkewe chok sokkun riaffou a pwal tori pwimi Soulang lon unusen fonufan.” (1 Piter 5:9) Ewer, ekkewe ekkoch ra pwal kuna sossot me ra fen pworacho ngeniir pokiten an Kot alillis, me sipwe pwal tongeni pworacho ngeniir. Iwe nge, pokiten kich Chon Kraist mi enlet lon eu fonufan mi ngau, kich meinisin sipwe kuna sossot. Iwe, ifa ussun sipwe tongeni lukulukoch lon ach pworacho ngeni ach kewe apwangapwang me ekkewe sossot?
Sipwe Tongeni U Ngeni Sossot!
8. Ifa ussun sipwe ti senikich sossot?
8 Eu minen alillis ren ach sisap “nonnom fan nemenien tipis,” ina ach ti senikich sossot lupwen a tufich. (Rom 6:6) An Salomon Fos 4:14, 15 a peseikich: “Kosap feila lon ewe leni ia ekewe aramasangau ra feila ie, kosap pwal apiru an ekewe chon foforingau fofor. Kosap fori mine a ngau, nge kopwe su seni. Kopwe chok fetal won ewe al mi pwung.” Fan chommong sia fen silei pwe ia sipwe feilo ie are met sia fori epwe tongeni emmwen ngenikich tipis. Iwe, ewe mettoch mi murinno emon Chon Kraist epwe fori, epwe chok “fetal won ewe al mi pwung” me towauolo seni aramas, och mettoch, are ekkewe leeni mi tongeni efisi ekieki mi ngau me emmwen ngenikich mocheniangau.
9. Ifa ussun ewe Paipel a menlapei ewe lamoten ach sipwe su lupwen a fis och mettoch a sotunikich?
9 Ika sipwe su lupwen sia kuna sossot, epwe ina pwal eu minen alillis ren ach sipwe pworacho ngeni sossot. Paul a fonoukich: “Su seni lisowu.” (1 Korint 6:18) Me a pwal makkei: “Su seni fel ngeni uluulun.” (1 Korint 10:14, New World Translation) Ewe aposel a pwal ouroura Timoti pwe epwe su seni ewe mochen pwe epwe wouochulo, pwal seni “mochenia-ingauen aluwol.”—2 Timoti 2:22; 1 Timoti 6:9-11.
10. Ikkefa ekkewe ruu poraus ra aiti ngenikich ochchun ach su seni eu sossot?
10 Ekieki King Tafit lon Israel. Atun an ukkutiu me won osun imwan we, a kuna emon fefin mi lioch lupwen a tutu me mocheniangau a urelo lon letipan. Epwe ita totiu seni osun imwan me su seni ena sossot. Iwe nge, a kutta porausen ewe fefin—Patsipa—me met a fisita seni a fokkun efeiengau. (2 Samuel 11:1–12:23) Iwe nge, ifa ussun Josef lupwen puluwen ewe masta a mochen pwe repwe konfengen? Iei porausan: “Iwe, neminewe a kakapas ngeni Josef ran me ran pwe epwe kon ren ika nom ren, nge i esap auselinga alon.” Esaamwo wor ekkewe Allukun Moses, nge Josef a polueni ren an apasa: “Ifa usun, upwe fori och fofor mi fokun ngau o tipis ngeni Kot?” Eu ran a turufi Josef me a apasa: “Kopwe kon rei.” Josef a witiwit ren an epwe awewei ewe popun esap fori? Aapw. A “su seni me lon ewe imw.” Josef ese mochen mut ngeni ena sossot mi weneiti lisowu an epwe akkufu i. A su!—Keneses 39:7-16.
11. Neman sipwe tongeni fori met ika a wor eu sossot a chok pippiita?
11 Fan ekkoch aramas ra ekieki pwe ar su seni och mettoch a pwaralo nafangauen pwora, nge fan chommong ach su seni eu sossot epwe ina ewe alen tipatchem. Neman a wor sossot mi pippiita lon leenien ach angang. Eli sise tongeni siwili ach angang, nge neman epwe wor met sipwe fori ren ach sipwe aimukichelo seni ewe sossot. A lamot ach su seni mettoch meinisin mi mwaal me sia mochen apposa letipach le fori chok minne a pwung. (Amos 5:15) Ach su seni sossot mi tongeni kapachelong ach sisap kutta poraus mi limengau lon computer me leenien kunou mi ngau. Epwe pwal tongeni weneiti ach poutalo echo chassi are ach kutta chienach kewe mi fo—chokkewe mi tongei Kot me ra tufichin alisikich. (An Salomon Fos 13:20) Epwe eu minen tipatchem ach sipwe kul seni ese lifilifil met epwe tongeni sotunikich me efisata ach fori tipis.—Rom 12:9.
Ifa Ussun Iotek Epwe Awora Alillis
12. Met sia tingor lupwen sia iotek: “Kete emmwenikemelong lon sosot”?
12 Paul a alukulukukich: “Kot mi tuppwel, o esap mut ngenikemi sokkun sosot mi lap seni ami tufich, nge ren ekkewe sosot, epwe forata alen angasakemilo, pwe oupwe tongeni pworacho ngeni.” (1 Korint 10:13) Jiowa a alisikich ren an polueni ach kewe tingor fan iten alillis pwe sipwe tuppwol fan sossot. Jises Kraist a aiti ngenikich ewe iotek: “Kete emmwenikemelong lon sosot.” (Mattu 6:13) Jiowa esap likitikichelo ika sia nom fan sossot lupwen sia ikkiotek seni lon letipach, nge epwe amanauakich seni Setan me an tipatchem-sola. (Efisus 6:11) Sipwe tingor alillis seni Kot ren ach sipwe esinna ekkewe sossot me fan iten ewe pochokkul ren ach sipwe u ngeniir. Ika sia tittingor pwe esap mut ngeni ach sipwe kkuf lupwen sia nom fan sossot, epwe alisikich pwe sisap nom fan nemenemen Setan, “ewe mi ingau.”
13. Met sipwe fori lupwen eu sossot a chok pippiita?
13 Ikkiotek a fokkun lamot lupwen a wor ekkewe sossot ra chok pippiita. Ekkoch sossot mi tongeni efisata osukosuk watte lon letipach me ekiekich, me epwe tongeni piita och ekiek me lapalap mi fokkun achema ngenikich ukuukun ach apwangapwang. (Kol Fel 51:5) Ren chok awewe, ifa ussun ika sia riaffou pokiten chemetoon ach kewe foffor me loom? Ifa ussun ika sia kuna sossot ren ach mochen forisefalli ewe foffor sia pin fori me loom? Sisap chok sotun le nemeni ekkena memmeef, nge sipwe pwal fos ngeni Jiowa lon iotek ussur—fan fitu ika mi lamot. (Kol Fel 55:22) Ren manamanen an we Kapas me ewe ngun mi fel, epwe tongeni alisikich le limetikich seni mocheniangau.—Kol Fel 19:8, 9.
14. Met popun iotek a kon watte lamotan ika sipwe likiitu fan sossot?
14 Lupwen Jises a kuna pwe ekkewe aposel ra chok mommour lon Ketsemeni, Jises a peseer: “Oupwe mamasa o iotek, pwe oute tolong lon sosot. Ngun a fen mochen, nge fituk a apwangapwang.” (Mattu 26:41) Epwe alisikich ach sisap kkuf fan sossot ika sia esinna ekkewe sokkopaten sossot me sia esinna lapalapen ekkewe sossot meinisin. A pwal lamot ach muttir iotek ussun ewe sossot pwe sipwe tongeni pochokkulelo lon pekin ngun ren ach sipwe u ngeni. Pokiten sossot a kan kku ach kewe apwangapwang, sise tongeni chok alaemon le u ngeni. Iotek a lamot pokiten ewe pochokkul Kot a ngenikich epwe tongeni apochokkula ach kewe minen tumun ngeni Setan. (Filipai 4:6, 7) Neman sipwe pwal osupwangen iotekin me alillisin “ekkewe elterin mwichefel.”—Jemes 5:13-18.
Achocho Le U Ngeni Sossot
15. Met a kapachelong lon ach u ngeni sossot?
15 Sisap chok ti senikich eu sossot nge sipwe pwal achocho le wesewesen u ngeni tori an a wes are a wor siwilin nonnomuch. Lupwen Setan a sotuni Jises, Jises a u ngeni ena sossot tori Setan a lo. (Mattu 4:1-11) Ewe chon kaeo Jemes a makkei: “Oupwe u ngeni ewe tefil, iwe, epwe su senikemi.” (Jemes 4:7) Ach u ngeni sossot a poputa ren ach apochokkula tupuwach ren an Kot we kapas me ach filata pwe sipwe alleasochisi an kewe alluk. A mmen murinno ach amwochunnuku me ekkekiekifichi ekkewe wokisin mi weneiti pwisin ach kewe apwangapwang. Epwe pwal och ika sipwe chiechi ngeni emon Chon Kraist mi asimau—neman emon elter—emon sipwe tongeni fos ngeni lupwen sia lolilen me lupwen a torikich sossot.—An Salomon Fos 22:17.
16. Ifa ussun sipwe tongeni amwochu ach pwung?
16 Ewe Paipel a peseikich le pwilitalong lapalapach mi fo. (Efisus 4:24) Ach foffori ena a wewe ngeni ach mut ngeni an Jiowa alapalapakich me siwilikich. Lupwen Paul a mak ngeni chienan we chon angang, Timoti, a apasa: “Kopwe achocho ngeni minne mi pung, o ngeni ewe manau mi fich ngeni Kot; kopwe pwal achocho ngeni luku, me tong, me likiitu, me umoumoch. Kopwe fiti ewe maun mi murinno, ewe maunen luku, kopwe amwochu ewe manau esemuch, ewe a koruk ren.” (1 Timoti 6:11, 12) Sipwe tongeni “achocho ngeni pung” ren ach tinikken le kaeo an Kot we Kapas ren ach sipwe sileifichi lapalapan kewe me mwirin ren ach manaueni manauach me ren an kewe alluk. Ach eani foffor mi fich ngeni Chon Kraist ren ach afalafala ewe kapas allim me fiffiti ekkewe mwich a pwal lamot. Ach arapfengen me Kot me ach alamota kaworan kewe lon pekin ngun epwe alisata ach maarita lon pekin ngun me tumunu ach limoch.—Jemes 4:8.
17. Pwata sia silei pwe Jiowa esap likitikichelo lupwen sia nonnom fan sossot?
17 Paul a alukulukukich pwe ese lifilifil ewe sossot, sipwe tongeni likiitu fan pokiten ach tufichin likiitu a feito seni Kot. Jiowa epwe suuki ‘ewe alen ngaselo pwe sipwe tongeni pworacho ngeni.’ (1 Korint 10:13) Pwungun pwe Kot esap mut ngeni eu sossot an epwe torikich ika esap naf ach pochokkul lon pekin ngun le amwochu ach tuppwol ren an we alillis. A mochen pwe sipwe sopwoch lon ach u ngeni sossot. Pwal och, sia tongeni eani lukuluk won an we pwon: “Usap fakkun likitukelo, o usap fakkun poutukelo.”—Ipru 13:5.
18. Met popun sia tongeni lukulukoch won ach pworacho ngeni ach kewe apwangapwang?
18 Paul ese tipemwaramwareiti mwiriloon pwisin an fiu ngeni an kewe apwangapwang. Ese fen eani ekiek pwe i emon mi attong me apwangapwang a nonnom chok fan mochenian inisin. Esap ina ussun pun a apasa: “Iei minne, ngang upwe kitir, nge usap kitir-mwal; upwe pwal afol, nge sap usun chok emon mi afolu asapwal. Ua pwisin afolu inisi, pwe epwe fakkun nonnom fan nemenien letipei; pwe ute afalafala ngeni ekkoch nge pwisin ngang ua poutmwalilo.” (1 Korint 9:26, 27) Sipwe pwal tongeni pworacho lon ach fiu ngeni inisich mi apwangapwang. Ren ewe Paipel, puken awewei Paipel, mwichen Chon Kraist, me chienach Chon Kraist mi asimau, semach lon lang mi tongeikich a akkawora ekkewe achechchem mi alisikich le feffetal won ewe aal mi pwung. Ren an we alillis, sipwe tongeni akkufu ach kewe apwangapwang!
En Mi Chechchemeni?
• Ifa weween ‘ekiekin fituk’?
• Ifa ussun sipwe tongeni ammonlata ngeni sossot?
• Met sipwe fori ren ach sipwe likiitu fan sossot?
• Ifa lamoten iotek lupwen sia nom fan sossot?
• Pwata sia silei pwe sipwe tongeni pworacho ngeni ach kewe apwangapwang?
[Picture on page 8]
Ewe Paipel ese apasa pwe a kon watte ach apwangapwang pwe sise tongeni u ngeni mocheniangauen inisich
[Picture on page 10]
Ach su seni sossot epwe tongeni tumunukich seni tipis