Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w02 4/1 p. 25-29
  • Niuokkusiti Jiowa Me Akkalleasochisi An Kewe Alluk

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • Niuokkusiti Jiowa Me Akkalleasochisi An Kewe Alluk
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • Sapelo Seni Minne mi Ngau
  • Ulumon mi Niuokkusiti Kot
  • Niuokkus ngeni Kot a Mwaalfesen me Niuokkus ngeni Aramas
  • Emiriti Letipom Pwe Epwe Niuokkusiti Jiowa
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
  • Sipwe Mirit—Ika Sipwe Niuokkusiti Kot!
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2006
  • Pwata Kopwe Kaeo ewe Paipel?
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2001
  • Pwapwaesini Manau Fän Niuokkusun Jiowa
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2007
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
w02 4/1 p. 25-29

Niuokkusiti Jiowa Me Akkalleasochisi An Kewe Alluk

“Oupwe niueiti Kot o aleasochisi an kewe alluk, pun iei a fichiti aramas meinisin.” ​—An Salomon Afalafal 12:13.

1, 2. (a) Ifa ussun niuokkus epwe tongeni tumunukich pwe sisap feiengau? (b) Pwata sam me in kana mi mirit repwe achocho le amaarata ewe sokkun niuokkus mi murinno lon nour kewe?

IEI alon Leonardo da Vinci: “Ussun pwora a anomu aramas lon leeni mi efeiengau, iwe, niuokkus a tumunu manauen aramas.” Ewe sokkun pwora mi umwes a kan achunalo mesen aramas seni mettoch mi efeiengau, nge niuokkus a achema ngeniir pwe repwe tumunuoch. Ren chok awewe, ika sia nom won eu achau mi tekia me sia miritiiti met epwe tongeni fis ika sipwe turutiu me won, a lap me leich sisap kon kine ngeni le pokun. Pwal ussun chok, sap minne ewe sokkun niuokkus mi murinno epwe chok efisata ririoch ngeni Kot, ussun sia fen kaeo lon ewe lesen mwen ei, nge epwe pwal tumunukich seni feiengau.

2 Iwe nge, a lamot an aramas repwe kaeo pwe repwe niueiti mettoch mi efeiengau ikenai. Pokiten semirit rese weweiti pwe mi efeiengau fiifi are chitosa, a mecheres ar repwe feiengau.a Ekkewe sam me in mi mirit ra kan amaarata lon nour kewe ewe sokkun niuokkus mi murinno, iwe, repwe ourourer fan chommong ussun mettoch mi efeiengau lon leenier. Sam me in ra silei pwe eli ena niuokkus epwe tongeni tumunu nour kewe seni malo.

3 A pwal ina ussun ekiekin Jiowa ussun manauochuch. Pokiten i emon Sam mi ur ren tong, a kan aiti ngenikich ren an we Kapas me an we mwicheich ifa ussun sipwe pwisin efeiochukich. (Aisea 48:17) Mi kapachelong lon ena kokkotun asukul seni Kot kaworen kapasen ourour “fan chommong” ussun mettoch mi efeiengau lon pekin ngun pwe sipwe tongeni amaarata ewe sokkun niuokkus mi murinno fan iten ekkena mettoch mi efeiengau. (2 Kronika 36:15; 2 Piter 3:⁠1) Lon porausen uruwo meinisin aramas ra tongeni tti seniir mettoch mi efeiengau lon pekin ngun me chommong riaffou ika ‘leluker a meniniti o aleasochisi’ Kot. (Tuteronomi 5:​29) Lon ekkeei “fansoun weires,” ifa ussun sipwe tongeni emiriti letipach pwe epwe niuokkusiti Kot me tti senikich mettoch mi efeiengau lon pekin ngun?​—2 Timoti 3:1.

Sapelo Seni Minne mi Ngau

4 Ewe Paipel a awewei pwe “Emon mi niuokusiti ewe Samol mi Lapalap a oput mine a ngau.” (An Salomon Fos 8:​13) Eu puken awewei fosun Paipel a apasa pwe ena oput a wewe ngeni “och memmeef ngeni aramas me ekkewe mettoch emon a u ngeni me oput, iwe, ese mochen kan ngeniir ar pacheriir.” Ina minne, niuokkus fan iten Kot a wewe ngeni an emon nnouesini mettoch meinisin mi ngau mwen mesen Jiowa.b (Kol Fel 97:10) A kan amwokutukich ach sipwe sapelo seni minne mi ngau, ussun chok ach sipwe merelo seni le pokun eu achau pokiten ach meefi niuokkus. Ewe Paipel a apasa pwe “ren an eman niuokusiti ewe Samol mi Lapalap a kul seni mine a ngau.”​—An Salomon Fos 16:6.

5 Sipwe tongeni alapalo ena niuokkus me oput fan iten minne mi ngau ren ach ekieki ekkewe mettoch mi ngau tipis epwe atoto ngeni aramas. Ewe Paipel a affata pwe sipwe kini minne sipwe ffotukatiu​—nge epwe longolong won ach foffot lon pekin futuk are lon pekin ngun.(Kalesia 6:​7, 8) Ina ewe popun Jiowa a affata met epwe fis ika aramas repwe tunalo an kewe alluk me likitalo ewe fel mi enlet. Ika an Kot tumun ese nom ren ewe kukkun muun Israel mi apwangapwang, ena muu epwe chok nom fan nemenien ekkewe muun orun mi kirikiringau me pochokkul. (Tuteronomi 28:15, 45-​48) Watteen pwunungauen an Israel alleasolap a mak lon Paipel fan iten “minen amirit” pwe sipwe tongeni kaeo ena lesen me amaarata niuokkus fan iten Kot.​—1 Korint 10:11.

6 Lukun minne a fis ngeni ewe muun Israel, a pwal mak lon Paipel porausen ekkoch mi ttur ren lolowo, lisowu mwaal, tipemmong, are lamalam tekia.c Ekkoch me lein ekkena mwan ra fen angang ngeni Jiowa fite, fite ier, nge lupwen a piita lon manauer eu sossot watte, ese naf ukuukun pochokkulen ar niueiti Kot, iwe, a mmen ngau ewe uwa ra kini. Ach ekiekifichi ekkena poraus lon Paipel epwe tongeni apochokkula tipepposuch fan iten ach sisap fori ekkewe chok sokkun tipis. Epwe ifa me watteen solapen ach sipwe witiwit tori an epwe fis lon manauach och mettoch mi fokkun ngau, iwe mwirin, sipwe lefareni an Kot fon! Ese pwung minne aramas ra kan achifoua, weween, ar apasa pwe sipwe tongeni miritilo ren ach pwisin fori ekkoch mettoch​—akkaewin, seni ach apwonueta pwisin mochenich.—Kol Fel 19:7.

7 A wor pwal eu popun mi auchea ach sipwe amaarata niuokkus ngeni Kot, nge iei ach mochen tumunu ach riri ngeni i. Sia niuokkusiti ach sipwe aletipengaua Jiowa pun sia kan aucheani ach chiechi ngeni. Ekiekin Kot nge io chienan, weween, met sokkun aramas Kot a mochen etiwalong lon an we tento lon kapas awewe? Ina i ewe chok emon “mi fefetal lon minne mi enlet, o forata minne mi pung.” (Kol Fel 15:​1, 2) Ika sia aucheani ach ririfengen me ewe Chon Forikich, sipwe kan pippi pwe manauach epwe limoch mwen mesan.

8 A eu minen aletipechou pwe ekkoch chon Israel lon fansoun Malakai rese aucheani ar chiechi ngeni Kot. Rese niuokkusiti me asamolu Jiowa, nge ra eani asor ngeni ekkan man mi semmwen me a tter inisir. A pwal pwalo lon ar ekiek ussun pupulu pwe rese niuokkusiti Kot. Ren ar repwe tongeni puluweni ekkewe fopwul, ra poutalo puluwer kewe ra puluweniir me le aluwolur ren ekkoch popun ese pwung. Malakai a ereniir pwe Jiowa a oput “mwufesen” me letiper mi tipachchem sola a fen aimufeseniir seni ar we Kot. Ita ifa ussun Kot epwe tongeni pwapwaiti ar kewe asor lupwen ewe roong a pwolulo lon kapas wewe ren chonun mas​—weween, ekkewe chonun mas mi surutiu seni mesen puluwer kewe ra fen poutiirelo? Ena sokkun sufolungau mi watte ngeni an kewe alluk a amwokutu Jiowa an epwe eis: “Pwota ousap meninitiei?”​—Malakai 1:⁠6-8; 2:​13-​16.

9 Ikenai, Jiowa a pwal kuna letipetaan chommong chon pupulu me nour kewe mi chuuppwul pokiten tipemmongun me sikepwachen puluwer kewe me semer me iner kewe. Enlet, ina eu mettoch mi aletipechou i. Emon chiechien Kot epwe eani ekiekin Kot, iwe, epwe achocho ngeni an epwe apochokkula an pupulu, poutalo ekiekin fonufan mi akukkunalo lamoten ewe ririin pupu, me “su seni lisou.”​—1 Korint 6:⁠18.

10 Lon pupulu me pwal lon ekkewe fitu mettoch lon manauach, ach oput mettoch meinisin mi ngau me ren Jiowa, fitifengen me ach aucheanifichi ach chiechi ngeni, epwe atoto an Jiowa chen me an pwapwaitikich. Ewe aposel Piter a wesewesen affata pwe “Enlet, ua koran wewe pwe Kot ese lifilifil aramas, nge lon ekkewe mu meinisin, eka e niuokusiti i o fori minne mi pung, iwe, Kot epwe etiwa i.” (Fofor 10:34, 35) A wor chommong poraus lon Paipel mi affata ifa ussun niuokkus ngeni Kot a amwokutu aramas pwe repwe fori minne mi pwung lupwen ra kuna sossot mi sokkopat.

Ulumon mi Niuokkusiti Kot

11 A wor emon mwan lon ewe Paipel itan Eperiam, iwe, Jiowa a pwisin apasa pwe i chiechian. (Aisea 41:8) An Eperiam niuokkusiti Kot a sossot lupwen Kot a ereni pwe epwe eani asor noun we alaemon, Aisek, nge ina i ewe emon Kot epwe nounou le apwonueta an we pwon pwe mwirimwirin Eperiam kewe repwe eu muu mi lapalap. (Keneses 12:​2, 3; 17:19) Ena “chiechien Kot” epwe ita tuppwol fan ena sossot watte? (Jemes 2:​23) Lon ewe chok atun lupwen Eperiam a minata noun we sar pwe epwe nnielo Aisek, noun Jiowa we chonlang a ereni pwe “Kosap afeiengaua ewe at. Iei ua silei pwe ka niueiti Kot, pun kosap achika noum aleman seni.”​—Keneses 22:10-12.

12 Inaamwo ika Eperiam a fen anneta me mwan pwe a niuokkusiti Jiowa, nge lon ena fansoun a pwari an niuokkusiti Kot lon eu lapalap mi sokkolo aucheaan. An tipemecheresin eani asor Aisek a fokkun lap seni an pwarata chok alleasochis fan sufol. Minne Eperiam a fori a popu seni an achifoua ren unusen letipan pwe Seman we lon lang epwe apwonueta an pwon ren an amanauata Aisek ika pwe epwe lamot ena. Ussun Paul a makkei, Eperiam a “fakkun meefi pwe minne Kot a pwonei, epwe pwal tongeni fori.” (Rom 4:​16-21) Sia fen mmolneta pwe sipwe fori letipen Kot inaamwo ika epwe wesewesen watte ach pennuku pwisin mochenich? Sia luku ren unusen letipach pwe ena sokkun alleasochis epwe atoto feioch mi nomottam, pokiten ach silei pwe Jiowa “a liwini ngeni ir ekkewe mi kukutta i”? (Ipru 11:6) Ina ewe sokkun niuokkus mi enlet fan iten Kot.​—Kol Fel 115:11.

13 Sipwe nengeni porausen pwal emon mi niuokkusiti Kot​—itan Josef. Pokiten i emon chon angang lon imwen Potifar, iteiten ran Josef a kuna ewe sossotun lisowu mwaal. Neman ese tufich an epwe unusen imulo seni puluwen noun we masta, nge neminnewe a chok ekiekin sike ngeni fan chommong. Iwe, lupwen neminnewe a “turufi Josef,” atewe a “su seni me lon ewe imw.” Met a amwokutu i pwe epwe muttir su seni fofforingau? Ese mwaal a niuokkusiti Kot, weween, ese mochen “fori och fofor mi fokun ngau o tipis ngeni Kot.” (Keneses 39:​7-​12) A pwung an Josef apasa pwe i emon mwan mi ‘niueiti Kot.’​—Keneses 42:18.

14 Fite ier mwirin Josef a chuuri pwiin kewe mi sorongau pun ra amomolo i pwe epwe emon chon kichiniwel. Pokiten ra fokkun osupwang ren mongo, a tongeni mecheresin aliwini ngeniir ar we ngau. Nge kirikiringau ngeni aramas ese pwarata niuokkus ngeni Kot. (Lifitikos 25:43) Ina minne, lupwen Josef a kuna pwe a fen wesewesen siwil letipen pwiin kewe, a umoumoch le omuserelo. Ussun Josef, ach niuokkusiti Kot epwe amwokutukich pwe sipwe pworaiti minne mi ngau ren ach fori minne mi murinno, me epwe pwal tumunukich pwe sisap ttur lon fansoun sossot.​—Keneses 45:​1-​11; Kol Fel 130:​3, 4; Rom 12:​17-​21.

15 Jop pwal emon mi itefoulo pokiten an niuokkusiti Kot. Iei alon Jiowa ngeni ewe Tefil: “Ifa usun, ka kuna nei chon angang Hiop? Esap wor eman aramas won fonufan mi wewe ngeni, a pwung o wenechar, a niuokusitiei o kul seni fofor mi ngau.” (Hiop 1:8) Ren fite ier, tuppwolun Jop a fen apwapwai letipen Seman we lon lang. Jop a niuokkusiti Kot pun a silei pwe mi pwung ena me ina ewe nampa eu mettoch epwe tongeni fori lon manauan. Jop a apasa pwe “Ami niuokusiti ewe Samol iei tipachem, nge ami su seni mine a ngau iei weweoch.” (Hiop 28:28) Pokiten a pupulu, Jop ese eani ekiek mi ngau ussun fopwul, me ewe ekiekin lisowu mwaal ese nom lon letipan. Inaamwo ika i mi pisekisek, nge ese anomu an lukuluk won woun fonufan, me a oput meinisin sokkun fofforun fel ngeni mettoch mi chofona are uluulun.​—Hiop 31:​1, 9-​11, 24-​28.

16 Iwe nge, niuokkus ngeni Kot a wewe ngeni ach sapelo seni minne mi ngau fitifengen me ach fori minne mi murinno. Ina minne, Jop a tongei chon mesechun, chon pechema me chon woungau. (Lifitikos 19:14; Hiop 29:15, 16) Jop a weweiti pwe “emon mi amwochu tong seni chon orun, i epwe pwal likitalo an niueiti ewe Emon mi Unusen Tekia.” (Jop 6:​14, NW) An aramas amwochu tong seni chon orur epwe tongeni wewe ngeni ar rese omusalo tipisir are ar meefi tipekoum ngeniir. Fan an Kot emmwen, Jop a iotek fan asengesin chienan kewe ulumon, nge a mmen watte ar aletipechou i. (Hiop 42:​7-​10) Sipwe tongeni omusalo tipisin emon chienach chon luku mi fen aletipechoukich ren minne a fori? Ach iotek fan asengesin ena emon mi asongakich epwe tongeni alisikich le amoielo ach tipekoum ngeni. Ekkewe feioch Jop a pwapwaesini pokiten an niuokkusiti Kot a fen ekis pwari ngenikich ‘ekkewe chommong mettoch mi murinno Jiowa a fen iseis fan iten ir mi niuokkusiti i.’​—Kol Fel 31:​19, NW; Jemes 5:​11.

Niuokkus ngeni Kot a Mwaalfesen me Niuokkus ngeni Aramas

17 Ach niuokkusiti Kot epwe tongeni amwokutukich pwe sipwe fori minne mi pwung, nge ach niueiti aramas epwe tongeni atai ach luku. Ina popun, iei alon Jises lupwen a pesei ekkewe aposel ar repwe tinikken le esilefeili ewe poraus allim: “Oute niuokusiti ir mi nielo inisich, nge rese tongeni nielo ngunuch. Nge oupwe niuokusiti ewe mi tongeni atailo ngunuch me inisich lon Keena.” (Mattu 10:28) Jises a awewei pwe ese och niuokkus ngeni aramas pun aramas resap tongeni ataielo ach apilukulukun manau lon mwach kkan. Pwal eu, sia kan niuokkusiti Kot pun sia silei ussun an manaman mi fokkun lapalap, nge pochokkulen ekkewe muu meinisin ese arap ngeni pochokkulan. (Aisea 40:15) Ussun Eperiam, ren unusen letipach sia luku an Jiowa manamanen amanauasefalli noun kewe chon angang mi tuppwol. (Pwarata 2:​10) Ina popun, fan ach lukuluk mi pochokkul sia apasa pwe “Are Kot epwe penikich, io epwe u ngenikich?”​—Rom 8:​31.

18 Inaamwo ika emon mi u ngenikich, i chon ach famili are emon chienach chon sukul, nge sipwe kuna pwe “a wor lukuluk mi pochokkul lon ewe mettoch niuokkusiti Jiowa.” (An Salomon Fos 14:26, NW) Sipwe tongeni iotek ngeni Kot pwe sipwe pochokkul, pun sia silei pwe epwe auseling ngenikich. (Kol Fel 145:19) Ren noun we soufos Malakai, a iei ussun an apposa letipach: “Murin, chokewe mi niuokusiti ewe Samol mi Lapalap ra kapasfengen lefiler, nge ewe Samol mi Lapalap a afaliir o auselinga ar kapas. A wor eu puken achechem me fan mesan, a makelong iten chokewe mi niuokusiti i, ewe Samol mi Lapalap, o chechemeni itan.”​—Malakai 3:​16.

19 Ewe fansoun a fen arapoto lupwen aramas meinisin won fonufan repwe fel ngeni Jiowa, iwe, ewe mettoch niuokkusiti aramas epwe morolo. (Aisea 11:9) Epwe pwal morolo an aramas niueiti lengita, malapalap, ipweri alluk, me maun. Nge ewe mettoch niuokkus ngeni Kot epwe nom tori feilfeilo chok pun noun kewe chon angang lon lang me pwal won fonufan repwe sopweelo ar sufoliiti, alleasochisi, me asamolu i. (Pwarata 15:4) Nge tori ena fansoun, amwo oukich meinisin sipwe lefareni ei fon mi fel seni Solomon: “Kosap lolowoiti ekewe chon tipis, nge kopwe chok achocho lon om niuokusiti ewe Samol mi Lapalap fansoun meinisin. Pun ellet epwe wor om apilukuluk lon fansoun mwom, nge kosap lichipung lon om apilukulukoch.”​—An Salomon Fos 23:17, 18.

[Footnotes]

a Ekkoch watte rese chuen niueiti mettoch mi efeiengau lupwen epwe okor mettoch mi efeiengau lon ar leenien angang. Lupwen emon a eisini emon chon taiku mi silelap ussun ewe popun mi tun efoch autun chommong chon taiku, a era pwe: “Rese chuen niueiti ekkan ngerenger mi pochokkul, nge mi aea fiifi.”

b Jiowa a nnou ren ekkena mettoch. Ren chok awewe, Efisus 4:​29 a apasa pwe kapasingau a wewe ngeni “kapas mi putak.” Ewe kapasen Kriik fan iten “putak” a wesewesen wewe ngeni foun ira, iik, are futuk mi mach. Ena kapas a affata ewe sokkun oput sipwe meefi fan iten kapas mi pochokkul are kapasingau. Pwal ussun chok, fan chommong ewe Paipel a nounou ewe kapas “uluulun pwise.” (Tuteronomi 29:17; Isikiel 6:9) Ach nnouesini paan man, are pwise, a alisikich le weweiti an Kot nnouesini sokkun fofforun fel ngeni kot chofona are uluulun meinisin.

c Awewe chok, nengeni mwo ekkewe poraus lon Paipel ussun Kein (Keneses 4:​3-​12; Tafit (2 Samuel 11:2-​12:14); Kehasi (2 King 5:​20-27; me Usia (2 Kronika 26:16-​21).

En mi Chechchemeni?

• Ifa ussun sia kan emiritikich pwe sipwe oput minne mi ngau?

• Ifa ussun ekkoch chon Israel lon fansoun Malakai rese aucheani ar chiechi ngeni Jiowa?

• Met sipwe tongeni kaeo seni Eperiam, Josef, me Jop ussun ewe mettoch niuokkus ngeni Kot?

• Met sokkun niuokkus esap morolo, me met popun?

3. Met popun me ifa ussun Jiowa a kan ourourakich ussun mettoch mi efeiengau lon pekin ngun?

4. (a) Met sokkun oput chon Kraist repwe amaarata? (b) Met meefien Jiowa ussun fofforun tipis? (Pi ewe footnote.)

5. (a) Ifa ussun sipwe tongeni apochokkula ach niuokkus ngeni Kot me ach oput minne mi ngau? (b) Met uruwoon ewe muun Israel a aiti ngenikich ussun ena mettoch?

6. Ikkefa ekkoch poraus lon Paipel sipwe tongeni nengeni fan iten ach sipwe emiriti letipach pwe epwe niuokkusiti Kot? (Pi ewe footnote.)

7. Jiowa a kan etiwalong met sokkun aramas lon an we imw mangaku lon kapas awewe?

8. Ifa ussun ekkoch chon Israel lon fansoun Malakai rese aucheani ar chiechi ngeni Kot?

9, 10. Ifa ussun sipwe tongeni pwarata pwe sia aucheani ach chiechi ngeni Jiowa?

11. A fet Eperiam lupwen ewe chonlang a apasa pwe i mi “niuokkusiti Kot”?

12. An Eperiam niuokkusiti Kot a popu seni met, me ifa ussun sipwe tongeni pwarata ena chok sokkun lapalap?

13. Pwata a pwung an Josef apasa pwe i emon mwan mi ‘niuokkusiti ewe Kot mi enlet’?

14. Ifa ussun umoumochun Josef a pwarata pwe a enletin niuokkusiti Kot?

15. Pwata fofforun Jop a apwapwai letipen Jiowa?

16. (a) Ifa ussun Jop a pwarata tong? (b) Ifa ussun Jop a pwarata pwe a tipemecheresin omusalo tipisin aramas?

17. Met epwe tongeni fis ika sipwe niueiti aramas, nge pwata ese och ena sokkun niuokkus?

18. Ifa ussun Jiowa a kan liwini ngeni ir mi niuokkusiti i?

19. Met sokkun niuokkus epwe morolo, nge met sokkun epwe nonnom tori feilfeilo chok?

[Picture on page 25]

Sam me in kana mi mirit ra kan amaarata ewe sokkun niuokkus mi murinno lon nour kewe

[Picture on page 26]

Ussun niuokkus a okullukich seni mettoch mi efeiengau, iwe, pwal ussun chok, niuokkus ngeni Kot a okullukich seni minne mi ngau

[Picture on page 29]

Jop a chuen chok niuokkusiti Kot lupwen ulumon chiechian mi chofona ra u ngeni

[Credit Line]

Seni ewe Paipel itan Vulgata Latina, 1795

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share