“Kaeo Seniei”
“Oupwe pwilitalong ai iok, o kaeo seniei, pun ngang mi mosonoson me tipetekison; iwe, oupwe kuna asosoon ngunumi.”—MATTU 11:29.
1. Met popun ach kaeo seni Jises eu mettoch mi apwapwa me apochokkul?
AN JISES KRAIST ekiek, asukul, me foffor mi pwung fansoun meinisin. A nonnom won fonufan ren fansoun mwochomwoch chok, nge a pwapwaesini eu angang mi apwapwa me menemenoch, me a pwapwa. A ionifengenni chon kaeo me a aiti ngeniir ifa ussun repwe fel ngeni Kot, tongei aramas, me akkufu fonufan. (Jon 16:33) A amasoua letiper ren lukuluk me a “pwarata manau lon saram, ewe manau esap tongeni morelo, ren ewe kapas allim.” (2 Timoti 1:10) Ika en emon leiin noun chon kaeo, met ka ekieki ussun weween an emon wiliiti chon kaeo? Ren ach ekieki ussun met Jises a apasa ussun chon kaeo, sipwe tongeni kaeo ifa ussun sipwe amurinnolo manauach. Epwe wewe ngeni ach nguuri an kewe ekiek me ach apwonueta ekkoch kapasen emmwen.—Mattu 10:24, 25; Luk 14:26, 27; Jon 8:31, 32; 13:35; 15:8.
2 Lon ewe Tesin Kriis, ewe kapas mi chiyaku ngeni “chon kaeo” a wewe ngeni emon mi emmweni ekiekin ngeni och mettoch, are emon mi sukul. Eu kapas mi riri ngeni a mak lon ewe wokisin ei lesen a menlapei lon Mattu 11:29: “Oupwe pwilitalong ai iok, o kaeo seniei, pun ngang mi mosonoson me tipetekison; iwe, oupwe kuna asosoon ngunumi.” Ewer, emon chon kaeo emon soukaeo. Fan chommong lon ekkewe Puken Kapas Allim ewe kapas “chon kaeo” a weneiti chokkewe mi wesewesen tapwelo mwirin Jises, chokkewe mi fiti i le sai lupwen a afalafal me chokkewe mi kait seni. Eli ekkoch aramas ra chok etiwa aitien Jises, pwal mwo nge le monomon. (Luk 6:17; Jon 19:38) Ekkewe sou makkeei ekkewe Puken Kapas Allim ra pwal makkeei ussun “noun Jon [Papatais] kewe chon kaeo pwal noun ekkewe Farisi.” (Mark 2:18) Pokiten Jises a ouroura noun kewe chon kaeo ar repwe “tumunur seni . . . afalafalen ekkewe Farisi,” sipwe tongeni pwisin eisinikich, ‘Ua fen wiliiti noun io chon kaeo?’—Mattu 16:12.
3 Ika kich noun Jises chon kaeo, ika sia fen kaeo seni i, iwe, aramas repwe meefi kinamwe lon pekin ngun lupwen ra nonnom rech. Repwe fen miritiiti pwe sia fen wiliiti aramas mi mosonoson me tipetekison. Ika sia eani ewe wiis manager lon ach angang, are kich sam are in, are elter lon ewe mwichefellin Chon Kraist, chokkewe mi nom fan nemeniach ra meefi pwe sia apwonueta wiisach ngeniir ussun chok Jises a fori?
Lapalapen An Jises Foffor Ngeni Aramas
4 Epwe lamot ach sipwe silei lapalapen an Jises foffor ngeni aramas, akkaewin ren chokkewe mi wor ar osukosuk watte. Esap weires le kaeo ussun ena mettoch; ewe Paipel a masou ren chommong porausen an Jises kewe foffor ren aramas, ekkoch leiir mi osukosuk. Sipwe pwal nengeni ifa ussun ekkewe nouwisin lamalam, akkaewin ekkewe Farisi ra alisi aramas lupwen ra eani ena esin osukosuk. Mwaalfesennin Jises me ekkewe Farisi epwe asaramakich.
5 Lon ewe ier 31 C.E., lupwen Jises a afalafal lon Kalili, “emon me lein ekkewe Farisi a kori [Jises], pwe epwe mongo ren.” Jises ese pireir le mongo ren aramas. “Iwe, a tolong lon imwen ewe Farisi, o a mottiu ngeni chepel. Nge nengeni, emon fin ewe telinim, emon chon tipis, lupwen a sinei pwe a mottiu ngeni chepel lon imwen ewe Farisi, a walo eu lo-pwokkus lon eu rume alapasta. Neminewe a uta le sokurun, unukkun pechen, a kechiu, o a popueta achochonu pechen kewe ren chonun mesan, o a pwal tolupwasei ren meten mokuran. A pwal mitiri pechen kewe, o epitir ren ewe lo.”—Luk 7:36-38.
6 Ka tongeni anchangei met a fis? Eu puken awewe a apasa: “Ewe fefin (w.37) a alamota eorenien aramas mi mutata ekkewe aramas mi woungau le fiti ena esin fetelap pwe repwe uwei ekkewe lusun mongo.” Eli epwe awewei ifa ussun emon epwe tongeni tolong inaamwo ika esor a etiwa. Eli mei pwal wor ekkoch mi mochen ani ekkewe mongo mwirin ekkewe aramas ra wes le mongo. Nge, fofforun ei fefin a ekis sokkolo. Ese atola ekkewe aramas seni me le pekin, me wikiti an aramas wes le mongo. Neminnewe a itengau, “emon chon tipis” mi itefoulo, ina minne Jises a apasa pwe a silei ussun an “forata chommong tipis.”—Luk 7:47.
7 Ekieki mwo ika en mi manau lon ena fansoun me a fis ngonuk met a fis ngeni Jises. Met kopwe fen fori? Kopwe fen meefi osukosuk lupwen ei fefin a kineto reom? Ifa ussun met a fis epwe kku letipom? (Luk 7:45) Kopwe fen niuokkus?
8 Ika en emon leiin ekkewe wasola, epwe tufich pwe om ekiek epwe ussun chok ekiekin Saimon ewe Farisi? “Nge lupwen ewe Farisi mi kori [Jises] a nennengeni, a chok ekieki lon letipan, ‘Are atei emon soufos, epwe fen sinei io neminei, epwe pwal sinei lapalapan manauen ei fefin mi tofi i, pwe neminei emon mi tipis.’ ” (Luk 7:39) Nge ekiekin Jises mi sokkoseni, i emon mwan mi wesewesen tongei aramas. A weweiti osukosuken ewe fefin me a meefi an weires. Ese akkaffat ngenikich ewe popun neminnei a poputa le manaueni manauan mi tipis. Ika i wesewesen emon fin lisowu, weween pwe ekkewe mwan lon ewe telinimw, mwan mi achocho lon ewe lamalamen Jus, rese alisi i.
9 Nge Jises a mochen alisi neminnewe. A ereni i: “Om kewe tipis a musulo.” Mwirin a pwal apasa “Om luku a amanauok. Kopwele feilo lon kinamwe.” (Luk 7:48-50) Iwe ewe poraus a muchulo ikei. Eli emon epwe ngunungunungau pwe Jises ese kon alisi neminnewe. A ussun ita a chok tinalo ewe fefin mwirin an efeiochu. Ka ekieki pwe a liwiniiti manauan me loom? Inaamwo ika sise wesewesen silei met a fori, nge nengeni met Luk a apasa mwirin. A apasa pwe Jises a fetalfeil lon “ekkewe telinim lapalap o telinim kisikis, a afalafalfeili ewe kapas allim usun muun Kot.” Luk a pwal apasa pwe “ekkoch fefin” ra fiti Jises me noun kewe chon kaeo, “ra ateniki ir ren [an ekkewe fefin] kewe pisek.” Ese mwaal pwe ei fefin mi aier me kilisou, i emon leiin chokkeei, nge a poputaani eu manau mi fich ngeni Kot ren eu miritin letip mi limelimoch, a achocho ngeni manau mi auchea, me a lapelo an tong fan iten Kot.—Luk 8:1-3.
Sokkofesennin Jises Me Ekkewe Farisi
10 Met sipwe tongeni kaeo seni ei poraus mi ffat? A achungu letipach, ika met? Anchangei pwe ka nonnom lon imwen Saimon. Epwe fet meefiom? Kopwe fori met Jises a fori, are kopwe ekis meefi ussun ewe Farisi mi etiwa Jises? Jises Noun Kot, ina popun meefiach me fofforuch esap ussun chok an kewe. Nge, eli sise pwal mochen ekieki pwe kich mi ussun chok Saimon, ewe Farisi. Chokisikis repwe sikasini ar repwe ussun chok emon Farisi.
11 Seni ach kaeo ewe pisekin annet seni Paipel me aramas, sia tongeni kuna pwe ekkewe Farisi ra eani ekiek tekia ussun wiiser pwe ra wiiseni ewe wiis sou emmweni me sou amurinnolo manauen aramas me fonuer. Rese luku pwe an Kot Alluk mi nafochun ffat me mi mecheres le weweiti. Lon kinikinin ewe Alluk ese kan titchik, nge ra sotun etichikielo ren ar apachaalong sokkopaten awewe mi amoielo an aramas nounou miritin letiper. Ekkeei nouwisin lamalam ra sotun fori chommong alluk mi nemeni fofforun aramas lon mettoch meinisin, pwal mwo nge ekkewe mettoch mi kisikis ese kon lamot.a
12 Ewe soumak uruwo Chon Jus itan Josephus a affata pwe ekkewe Farisi ra pwisin ekieki pwe ir mi kirokiroch, mosonoson, pwung, me fich ngeni ar we angang. Ese mwaal pwe ekkoch me leiir ra ina ussun. Neman kopwe chechchemeni Nikitimos. (Jon 3:1, 2; 7:50, 51) Lo, lo, lo, ekkoch me leiir ra wiliiti Chon Kraist. (Fofor 15:5) Ewe aposel Paul a makkeei ussun ekkoch Chon Jus, ussun ekkewe Farisi: “Ra achocho fan asengesin Kot, nge sap ren tipatchem.” (Rom 10:2) Iwe nge, ekkewe Puken Kapas Allim ra awewei ifa ussun aramas ra kuneer—lamalam tekia, lukuluku pwisin ar pwung, kukkutta chok an aramas tipis, pwungungau, me lifilifil.
An Jises Ekiek
13 Jises a apwungu ekkewe soumak me Farisi pokiten ra likotupotup. “Ra pinukufengenni oser mi chou pwal forea ren uwou, o ra isenireta won afaren aramas, nge ir rese mochen asonosonochur ren autur.” Ewer, oser a chou, me ewe angangen aramas mi weires. Jises a eiten ngeni ekkewe soumak me Farisi “umwes.” Emon mi umwes, emon chon efeiengau ngeni aramas. Jises a pwal apasa pwe ekkewe soumak me Farisi ra “mesechun” me a apasa pwe ra “likitalo ekkewe mettoch mi lamot lon ewe alluk, pung, umoumoch, o luku.” Io a mochen pwe Jises epwe eani ekiek pwe a nikinikin Farisi?—Mattu 23:1-4, 16, 17, 23.
14 Arapakan meinisin mi alleani porausen ekkewe Farisi lon ekkewe Puken Kapas Allim repwe kuna pwe lape ngeniir sou akkapii aramas. Mwirin Jises a etiwa Mattu Lifai, ewe chon angei takises, pwe epwe wiliiti noun we chon kaeo, Lifai a fori eu kametip mi watte fan itan. Ewe Paipel a apasa: “Iwe, ekkewe Farisi, pwal nour kewe soumak, ra esiita noun kewe chon kaeo, ra apasa, ‘Pwata oua eti chon angei takises me chon tipis le mongo o un?’ Nge Jises a poluen ngenir, ‘. . . Use feito pwe upwe korato ir mi pung, pwe ir mi tipis chok, pwe repwe aier.’ ”—Luk 5:27-32.
15 Lifai a weweiti pwal och mettoch Jises a apasa lon ena fansoun: “Oupwe feilo kaeo meeta weween ei kapas, ‘Ua mochen umoumoch, nge esap asor.’ ” (Mattu 9:13) Inaamwo ika ekkewe Farisi ra apasa pwe ra luku makkeien ekkewe soufos Chon Ipru, nge rese nguuri ekkeei poraus seni Osea 6:6. Ika repwe mwaallilo repwe mwaallilo pokiten ar alleasochisi eorenier kewe. Sipwe tongeni eisini pwisin kich, ‘Aramas ra eani ekiek pwe ua titchikin alleasochisi ekkoch alluk, ussun chok ekkewe alluk mi tipeeu ngeni ai ekiek are alluk mi kan tipeeu ngeni met a ochiiti aramas? Are aramas ra ekieki pwe ngang emon mi akkaewin umoumoch me kirokiroch?’
16 Lal, lal, lal. Ina lapalapen ekkewe Farisi. Ekkewe Farisi ra kutta minne epwe mwaal iteiten fansoun meinisin. Ra ammeef ngeni aramas pwe ir sou foffori minne mi mwaal me ra akkachema ngeniir ar kewe tipis. Ekkewe Farisi ra sikasini ar eani asor eu-na-engolun pwal mwo nge ren ekkewe kukkun ira ussun mint, anes, me kamen. Ra pwaralo ar tuppwol ren ufer me ra sotun emmweni ewe fonu. Pwungun pwe, ika ach kewe foffor epwe tipeeu ngeni fofforun Jises, iwe, sisap kukkutta me pwaralo apwangapwangen aramas.
Ifa Ussun Jises A Pwakini Osukosuk?
17 Lapalapen an Jises pwakini osukosuk mi sokko seni met ekkewe Farisi ra fori. Nengeni ifa ussun Jises a pwakini eu osukosuk epwe tongeni wiliiti eu osukosuk watte. A weneiti emon fefin mi samau ren an pupuseni chchaa lon 12 ier. Kopwe tongeni alleani ewe poraus lon Luk 8:42-48.
18 Ewe poraus a mak lon puken Mark a apasa pwe ewe fefin a “niuokus o chechech.” (Mark 5:33) Met popun? Ese mwaal pokiten neminnewe a silei pwe a fen atai an Kot we Alluk. Me ren Lifitikos 15:25-28, emon fefin mi pupuseni chchaa epwe limengau tori a wesilo, kapach eu wiik. Mettoch meinisin a atapa me aramas meinisin a kineto ren repwe limengauolo. Ren an epwe chuuto ren Jises, neminnewe epwe achachchaachelong leiin ewe pwiin aramas. Lupwen sia alleani ei poraus 2,000 ier mwirin, sia fokkun tongei neminnewe pokiten an riaffou.
19 Ika ka fen nonnom lon ena fansoun, kopwe ekieki met ussun ewe osukosuk? Met kopwe fen apasa? Nengeni mwo pwe Jises a kirokiroch ngeni me a tongei, me a eteneki ewe fefin, nge ese kapas och ussun ekkewe osukosuk eli epwe tongeni fisita pokiten ewe fefin.—Mark 5:34.
20 Sipwe tongeni kaeo och mettoch seni ei poraus? Awewe chok ika en emon elter lon eu mwichefellin Chon Kraist ikenai. Ifa ussun ika Lifitikos 15:25-27 eu alluk ngeni Chon Kraist ikenai me emon fefin Chon Kraist a fen atailo ena alluk, me a fokkun osukosuk me osupwang. Met kopwe fori? Kopwe asaua neminnewe ren fon mi fiti esiit mwen aramas? Eli kopwe apasa, “Usap tongeni fori ena mettoch! Upwe appiru fofforun Jises, upwe achocho le kirokiroch ngeni me upwe tongei, alisi, me eteneki.” Mi och! Nge ach wesewesen fori me appiru Jises a weires.
21 Aramas ra kinamwelo ren Jises, ra ochulo lon pekin ngun me pochokkulelo. Lupwen an Kot Alluk mi titchik, repwe fori alon. Ika ese kon titchik, miritin letiper epwe emmweniir me repwe pwaralo ar tongei Kot ren filier. Ewe Alluk a mut ngeniir le pwisin manaueni manauer. (Mark 2:27, 28) Kot a tongei noun kewe aramas, a angang pwe epwe alisiir, me a umoumoch ngeniir lupwen ra mwaallilo. A ina ussun lapalapen Jises.—Jon 14:9.
Uwaan Aitien Jises Kewe
22 Chokkewe mi auseling ngeni Jises me wiliiti noun chon kaeo ra aucheaani enletin an kewe kapas: “Ai iok mi murinno, o osei a pwas.” (Mattu 11:30) Rese choutiu me osukosuk, me rese meefi pwe Jises a amangauer. A lapelo ar ngas, pwapwa, me lukulukoch lon ar ririoch me Kot me lefiler. (Mattu 7:1-5; Luk 9:49, 50) Seni Jises ra kaeo pwe emon sou emmwen lon pekin ngun epwe apochokkula aramas, epwe pwarata tipetekisonun ekiek me letip.—1 Korint 16:17, 18; Filipai 2:3.
23 Pwal och, chommong ra miritiiti ewe lamoten ar repwe amwochu ar tipeeufengen me Kraist me ar appiru lapalapan kewe. A ereni noun kewe chon kaeo: “Usun chok Semei a fen tongeiei, a pwal iei usun ai tongeikemi. Iwe, oupwe chok nonnom lon ai tong. Are oupwe alleasochisi ai kewe alluk, oupwe nonnom lon ai tong, usun chok ngang ua fen alleasochisi allukun Semei we, o ua nonnom lon an tong.” (Jon 15:9, 10) Ika repwe sopwoch lon wiiser ussun chon afalafal me chon angangen Kot, repwe achocho le apwonueta met ra fen kaeo seni Jises, lupwen ra afalafal me asukula aramas ussun ewe kapas allim mi murinno me lon lapalaper ngeni ar famili me chiener kewe. Lupwen pwiich kewe ra chommongelo me ra wiliiti eu mwichefel, epwe lamot ar repwe achema ngeni pwisin ir pwe an Jises kokkot ewe kokkot mi pwung. Aitian we ina ewe enlet, me ewe manau a manaueni ina ewe manau repwe achocho ngeni.—Jon 14:6; Efisus 4:20, 21.
24 Lupwen ka ekieki ussun ekkewe mettoch sia fen poraus won, ka kuna ifa ussun kopwe ochulo? Ka tipeeu pwe an Jises ekiek, asukul, me foffor mi pwung fansoun meinisin? Iwe, kesap letipechou. Iei an kewe kapas mi apochokkul ngenikich: “Are oua sinei ekkeei mettoch, oupwe feioch ika oupwe fori.”—Jon 13:17.
[Footnotes]
a “Ifa ussun sokkofesenniir a ffatolo ren ekiekir kewe ussun Kot. Me ren ekkewe Farisi, Kot ewe emon mi alluk ngenikich; me ren Jises, Kot mi umoumoch me a meefi meefiach. Ewe Farisi esap tunalo pwe Kot mi murinno me tong, nge a luku pwe ekkena mettoch ra pwalo lon an liffangolo ewe Tora [Alluk] me ewe tufichin apwonueta met a mak lon. . . . Alleasochis ngeni eorenier, fengen me ar kewe poraus mi awewei won ewe alluk, a ussun ita eu aal ngeni pwonuetaan ewe Tora, fan asengesin ekkewe Farisi. . . . An Jises atekiata ewe allukun tong mei wor ruu kinikin (Mt. 22:34-40) me an tunalo ekkewe eoreni mi foti chok aramas . . . a emmwen ngeni an u ngeni an ekkewe Farisi afalafal mi mwaal.”—The New International Dictionary of New Testament Theology.
Ifa Ussun Kopwe Polueni?
• Met weween ngonuk pwe emon epwe noun Jises chon kaeo?
• Ifa ussun fofforun Jises ngeni aramas?
• Met sipwe tongeni kaeo seni lapalapen an Jises asukula aramas?
• Ifa ussun ekkewe Farisi me Jises ra sokkofesen?
2, 3. (a) Met ena emon noun Jises chon kaeo? (b) Met popun a lamot ach sipwe pwisin eisinikich, ‘Ua wiliiti noun io chon kaeo?’
4, 5. (a) Met popun ese weires ach sipwe silei ifa ussun Jises a alisi aramas mi osukosuk? (b) Met a fis lupwen Jises a mongo lon imwen emon Farisi?
6. Eli ifa ewe popun ewe fefin, “emon chon tipis” a nonnom lon imwen ewe Farisi?
7, 8. (a) Eli epwe fet ach foffor ika a fis ngenikich met a mak lon Luk 7:36-38? (b) Met Saimon a fori?
9. Met Jises a fori, me eli ifa mwiriloon?
10. Met popun ach kaeofichi ewe poraus ussun Jises me ewe fefin lon imwen Saimon epwe alisikich?
11. Met popun sise mochen nikinikin ekkewe Farisi?
12. Ifa ussun ekiekin ekkewe Farisi ussun pwisin ir?
13. Met Jises a apasa ussun ekkewe Farisi?
14, 15. (a) Fofforun Jises ren Mattu Lifai a pwarata met ussun lapalapen ekkewe Farisi? (b) Menni lesen mi lamot sipwe tongeni kaeo seni ei poraus?
16. Ifa lapalapen ekkewe Farisi, me met sipwe fori pwe sise appiruur?
17-19. (a) Awewei ifa ussun Jises a pwakini eu osukosuk mi fen tongeni lapelo. (b) Met popun ewe osukosuk a efisaata aurek me weires? (c) Ika ka fen nom lupwen ewe fefin a kineto ngeni Jises, met kopwe fen ekieki?
20. Ika Lifitikos 15:25-27 a weneitikich ikenai, met sokkun osukosuk epwe torikich?
21. Met Jises a aiti ngeni aramas ussun ewe Alluk?
22. An ekkewe chon kaeo sukul seni Jises a alisiir le lapalapeni met sokkun lapalap?
23. Ar nonnom ren Jises a alisi ekkewe chon kaeo le silei menni lesen mi lamot, me a alisiir le tikeri menni ekiek?
24. Ikkefa ir ekkewe mettoch sipwe lefareni seni fofforun Jises?
[Pictures on page 30, 31]
Mwa met ren sokkofesennin lapalapen Jises ngeni aramas seni lapalapen ekkewe Farisi!