Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w02 7/1 p. 20-25
  • Pwata Kopwe Papatais?

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • Pwata Kopwe Papatais?
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • Papatais​—Ifa Ussun?
  • Eu Minefoon Popun Fan Iten Papatais
  • Sile Mi Enlet A Lamot
  • Ewe Lamoten Aier Me Soulengilo
  • Ach Unusen Fangolo Manauach Mi Lamot
  • Mei Wor Och Mettoch A Pineok?
  • Papatais me Óm Riri Ngeni Kot
    Met ewe Paipel a Wesewesen Apasa?
  • A Aúchea Óm Achocho Ngeni Óm Kopwe Papatais!
    Eáni Manaw mi Pwapwa Tori Feilfeiló!​—Eú Káéén Paipel
  • Akkapwönüetä Met Kot A Kütta Seni Ir Kewe Mi Mochen Papatais
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2006
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
w02 7/1 p. 20-25

Pwata Kopwe Papatais?

“Oupwe feilo asoulangalo chon fonu meinisin, oupwe papataisir.”​—Mattu 28:19.

1, 2. (a) Ekkoch papatais ra fis fan met sokkun lapalap? (b) Menni kapas eis ra ppiita ussun papatais?

LON 775-​77 C.E., mwirin an akkufu ekkewe Chon Saxon, ewe Chon Frank itan King Charlemagne a alluk pwe meinisin repwe papatais. Ewe soumak uruwo itan John Lord a makketiu: “A erianiir ar repwe wiliiti Chon Kraist lon it chok.” Pwal ussun we chok ren Vladimir I, ewe sou nemenemen Russia a filata pwe aramas meinisin fan nemenian repwe wiliiti “Chon Kraist” mwirin an a puluweni emon princess mi fiti ewe lamalamen Greek Orthodox lon 987 C.E. A alluku pwe aramas meinisin fan nemenian repwe papatais​—nge repwe tongeni nninniilo ika rese mochen papatais!

2 Ena sokkun papatais mi och? Mei wesewesen wor weween ar papatais? Aramas ese lifilifil repwe tongeni papatais?

Papatais​—Ifa Ussun?

3 Lupwen Charlemagne me Vladimir I ra eriani aramas pwe repwe papatais, fofforun ekkena sou nemenem a u ngeni an Kot we Kapas. Ren enletin, esor lamoten papatais ren supusupun konik won aramas, ren niinitiuen konik won mokuren aramas, are pwal mwo nge ren kokkoloon aramas ika resaamwo kaeo ewe enlet seni Paipel.

4 Ekieki mwo met a fis lupwen Jises seni Nasaret a feilo ngeni Jon Papatais lon 29 C.E. Jon a papataisi aramas lon ewe Chanpupu Jortan. Ra pwisin chuuri Jon pwe repwe papatais. Jon a chok uta lon ewe chanpupu Jortan me assupwatiu ekis konik seni ewe chanpupu won mokurer are a niinatiu konik woor? Met a fisita lupwen Jon a papataisi Jises? Mattu a apasa pwe mwirin an Jises papatais “a muttir feita seni ewe konik.” (Mattu 3:​16) A fen mwoolo lon ewe konik, me unusen kokolo lon ewe chanpupuun Jortan. Pwal ussun chok, ewe re Itiopia, emon iunok, a papatais lon “och konik.” Ena ukuukun konik a lamot pokiten lupwen Jises me noun kewe chon kaeo ra papataiselo, ra unusen kokolo lon ewe konik.​—Fofor 8:​36.

5 Ekkewe kapasen Kriis “papataisi,” “papatais,” me metakan, ra wewe ngeni unusen kokolo fan konik. Smith’s Bible Dictionary a apasa: “Papatais a pwungun me wesewesen wewe ngeni unusen kokolo.” Ina popun ekkoch Paipel ra eita ngeni “Jon ewe Chon Akokalo” me “Jon ewe chon sonatiu.” (Mattu 3:1, Rotherham; Diaglott interlinear) An Augustus Neander History of the Christian Religion and Church, During the Three First Centuries a apasa: “Le poputaan, papatais a fisita ren an emon unusen kokolo.” Eu puk lon fosun Franis mi itefoulo itan Larousse du XXe Siècle (Paris, 1928) a apasa: “Ekkewe Chon Kraist loom ra papataiselo ren ar unusen kokolo ia mei wor konik ie.” Ewe New Catholic Encyclopedia a apasa: “A ffatelo pwe Papatais lon ewe Lamalamen loom a fis ren an aramas unusen kokolo.” (1967, Volume II, pekin taropwe 56) Ina popun ikenai, ika emon a pwisin filata pwe epwe papatais me wiliiti Chon Pwarata Jiowa, epwe unusen kokolo lon konik.

Eu Minefoon Popun Fan Iten Papatais

6 Ewe popun Jon a papataisi aramas a sokko seni ewe papatais noun Jises kewe chon kaeo ra fori. (Jon 4:​1, 2) An Jon papatais a wewe ngeni eu esissinnen ar aier seni tipisir kewe ngeni ewe Alluk.a (Luk 3:3) Nge och mettoch minefo a kapachelong lon an noun Jises kewe chon kaeo papatais. Lon Pentekos 33 C.E., ewe aposel Piter a pese ngeni chokkewe mi auselinga i: “Oupwe aier, o iteitemi, emon me emon, epwe papataiselo fan iten Jises Kraist ren omusamusen ami tipis.” (Fofor 2:​37-​41) Inaamwo ika Piter a kapas ngeni ekkewe Chon Jus me ekkewe chon wililo nge, ese kapas ussun eu papatais mi esissinnata an aramas aier seni tipisir ngeni ewe Alluk; ese pwal apasa pwe papatais fan iten Jises a toluelo tipisir kewe.​—Fofor 2:​10.

7 Lon ena fansoun, Piter a nounou ewe aewin “kien ewe muun lang.” Fan iten met? Pwe epwe pwalo ngeni ekkewe chon auselinga i sile ussun ar tufichin tolong lon Muun lang. (Mattu 16:19) Pokiten ekkewe Chon Jus rese luku pwe Jises ewe Mesaia, ar aier me ar eani lukuluk won i eu mettoch mi fo mi lamot ngeni ar kutta me angei omusamus seni Kot. Ra tongeni pwarata ngeni aramas ussun ena luku ren ar unusen kokolo lon konik fan iten Jises Kraist. Ina eu esissinnen ar fangolo manauer ngeni Kot ren Kraist. Aramas meinisin mi mochen angei ewe chenin Kot ikenai repwe pwal anganga ena esin luku, fangolo manauer ngeni Jiowa Kot, me papataiselo ren esissinnen ar fangolo manauer ngeni ewe Kot Mi Lapalap Seni Meinisin.

Sile Mi Enlet A Lamot

8 Esap fich ngeni aramas meinisin ar repwe papatais. Jises a ereni noun kewe chon kaeo: “Oupwe feilo asoulangalo chon fonu meinisin, oupwe papataisir fan iten ewe Sam, me ewe Nau, me ewe Ngun mi Fel, oupwe afalafaler pwe repwe alleasochisi mettoch meinisin minne ua alluku ngenikemi.” (Mattu 28:19, 20) Mwen aramas repwe papatais, a lamot ar ‘kaeo pwe repwe alleasochisi mettoch meinisin minne Jises a fen alluku ngeni noun kewe chon kaeo.’ Iwe, a lamot mwaal an ekkewe nouwis eriani aramas pwe repwe papatais ika esor ar luku mi alongolong won sile mi enlet lon an Kot we Kapas me a u ngeni ewe alluk Jises a ngeni noun kewe chon kaeo mi enlet.​—Ipru 11:6.

9 Met weween papatais “fan iten ewe Sam”? Weween pwe ewe emon a mochen papatais a weweiti wiisen me nemenemen Semach lon lang. Iwe, a miritiiti pwe nouch Chon Forata, “ewe Mi Lapalap Seni Meinisin won unusen fonufan,” me ewe Epinikepisom.​—Kol Fel 83:18; Aisea 40:28; Fofor 4:​24.

10 Papatais ‘fan iten ewe Nau’ a wewe ngeni sileeloon wiisen me nemenemen Jises ussun chok Noun Kot alaemon. (1 Jon 4:9) Chokkewe mi fich ngeniir ar repwe papatais ra luku Jises ussun chok ewe emon Kot a fen awora pwe “penmanauen aramas mi chommong.” (Mattu 20:28; 1 Timoti 2:​5, 6) Chokkewe repwe papatais repwe pwal luku pwe Kot a fen atekiata Noun we ngeni “ewe it mi tekia seni ekkewe it meinisin.”​—Filipai 2:​8-​11; Pwarata 19:16.

11 Met weween papatais ‘fan iten ewe ngun mi fel’? Weween pwe ewe mi mochen papatais a miritiiti pwe ewe ngun mi fel ina ewe manaman Jiowa a nounou fan iten fisitaan letipan. (Keneses 1:2; 2 Samuel 23:​1, 2; 2 Piter 1:​21) Chokkewe mi fich ngeniir ar repwe papatais ra miritiiti pwe ewe ngun mi fel a alisiir le weweiti “aitien Kot mi alollon,” le afalafala ewe Muu, me pwarata uwan ewe ngun ussun chowean “tong, pwapwa, kinamwe, mosonoson, kirokiroch, lipwakoch, luku, tipefesir, forfichi.”​—1 Korint 2:​10, New World Translation; Kalesia 5:​22, 23; Sowel 2:​28, 29.

Ewe Lamoten Aier Me Soulengilo

12 Chilon chok Jises, ewe mwan esor tipisin, papatais eu esissin mi weneiti aier Kot a pwapwa ren. Lupwen sia aier, sia meefi loliilen mi alollon, are sia niamam ussun mettoch sia fen fori are lamalalo le fori. A lamot pwe ekkewe Chon Jus lon ewe aewin senturi repwe aier seni ar tipis ngeni Kraist ika ra mochen apwapwai Kot. (Fofor 3:​11-​19) Ekkoch Chon Jentail chon luku ra aier seni lisowu mwaal, fel ngeni lios, sola, me pwal ekkewe ekkoch tipis. Pokiten ar aier, ra “limochulo” lon chchaan Jises; ra fen “apinipinilo,” are kaimulo, fan iten angangen Kot; me ra “kuna pung” fan iten Kraist me ren an Kot ngun. (1 Korint 6:​9-​11) Aier eu mettoch mi lamot ngeni ach angei eu mwelien letip mi limelimoch me ngaselo seni mengiringir pokiten tipis.​—1 Piter 3:​21.

13 Sipwe akkom soulengilo mwen sipwe papatais me wiliiti Chon Pwarata Jiowa. An emon soulengilo pwisin filian pokiten a filata lon letipan pwe epwe tapwelo mwirin Jises Kraist. Ekkena aramas ra poutalo ekkewe foffor mi mwaal ra fen foffori me loom me ra achocho le fori minne mi pwung fan mesen Kot. Lon ewe Paipel, ekkewe kapas lon Ipru me Krik mi weneiti soulengilo ra wewe ngeni kulsefal, nennesefal. Ei foffor a wewe ngeni ach kul ngeni Kot seni efoch aal mi ngau. (1 King 8:​33, 34) Soulengilo epwe wor “ekkewe fofor mi fich ngeni ar aier.” (Fofor 26:20) Sipwe su seni lamalam mi chofona, atipeeufengenni ach kewe foffor me allukun Kot kewe, me fel ngeni Jiowa chok. (Tuteronomi 30:​2, 8-​10; 1 Samuel 7:3) Ach soulengilo a siwili ekiekich, minne sia achocho ngeni, me lapalapach. (Isikiel 18:31) Sia “kulsefal” lupwen lapalapach rese fich ngeni Kot ra siwil ren ewe lapalap mi fo.​—Fofor 3:​19; Efisus 4:​20-​24; Kolose 3:​5-​14.

Ach Unusen Fangolo Manauach Mi Lamot

14 A pwal lamot pwe noun Jises kewe chon kaeo repwe unusen fangolo manauer ngeni Kot akkom mwen ar papatais. Fangolo manau ngeni Kot a wewe ngeni kaimulo fan iten eu popun mi pin. Ei foffor a kon lamot ach sipwe esilei ngeni Jiowa lon iotek ach filata le angang ngeni i chok tori feilfeilo. (Tuteronomi 5:9) Pwungun pwe sise fangolo manauach ngeni eu angang are ngeni emon aramas pwe ngeni Kot.

15 Lupwen sia fangolo manauach ngeni Kot ren Kraist, sia pwaralo filiach le manaueni manauach fan iten ach sipwe apwonueta letipen Kot mi pwapwaalo lon ewe Paipel. An aramas unusen kokolo lon konik a liosueta ar fangolo manauer ngeni Kot ussun chok an Jises papatais lon ewe chanpupu Jorotan a liosueta an mwei ngeni Kot manauan. (Mattu 3:​13) Chechchemeni mwo pwe Jises a iotek lon ena fansoun mi fokkun auchea.​—Luk 3:​21, 22.

16 An Jises papatais eu fansoun mi fokkun lamot nge pwal eu fansoun apwapwa. A pwal ina ussun papataisin Chon Kraist ikenai. Lupwen sia kuna ei esissinnen an aramas fangolo manauer ngeni Kot, sipwe tongeni pwarata ach pwapwa ren ach episipis mi sufol me ren ach apungeer. Nge pokiten ar pwarata ar luku iei eu fansoun mi pin, sise mochen puchor, are okkouwa, me meta kan. Sipwe pwarata ach pwapwa ren eu lapalap mi fich ngeni ewe fansoun.

17 Chon Pwarata Jiowa rese ussun chokkewe ra chok assupwu konik won ekkewe monukol are eriani mwichen aramas pwe repwe papatais lupwen rese silei Paipel. Rese eriani aramas pwe repwe papatais. Pun ren enletin, rese papataisi aramas ika resaamwo atipeeufengenni manauer ngeni met Paipel a apasa. Mwen emon epwe pwal mwo nge tongeni wiliiti chon afalafala ewe kapas allim esaamwo papatais, ekkewe elter Chon Kraist repwe nengenifichi are a weweiti ekkewe kait seni Paipel, ika pwe a atipeeufengenni manauan ngeniir, me a tongeni polueni wuu ngeni ei esin kapas eis, “Ka wesewesen mochen wiliiti emon Chon Pwarata Jiowa?”

18 Lupwen emon a fiffiti ewe angangen afalafala ewe Muu me a apasawu an mochen papatais, ekkewe elter Chon Kraist repwe fos ngeni ren ar epwe ppi ika i emon chon luku mi fen fangolo manauan ngeni Kot me a fich ngeni an epwe papatais. (Fofor 4:4; 18:8) An emon polueni lap seni 100 kapas eis ussun aitien Paipel a alisi an ekkewe elter repwe silei ika mi fich ngeni emonnewe an epwe papatais. Ekkoch rese fich ngeni me rese papatais.

Mei Wor Och Mettoch A Pineok?

19 Chommong lein ekkewe aramas mi papatais fan echchimw ra rongorong pwe repwe feita lang lupwen ra malo. Nge lupwen Jises a fos ussun noun kewe chon kaeo, a apasa: “Esor emon epwe tongeni feito rei, ika ewe Sam mi tinieito esap emmwenato i.” (Jon 6:​44) Jiowa a fen emmwen ngeni Kraist 144,000 aramas me repwe chienen Jises chon alemwir lon Muun we lon lang. Papatais fan echchimw ese epinalo emon fan iten wiisan mi amwarar lon an Kot we kokkot.​—Rom 8:​14-​17; 2 Tesalonika 2:​13; Pwarata 14:1.

20 Akkaewin seni 1935, chommong aramas mi apilukulukun manau seni ewe “riaffou mi lapalap” me kuna manau esemuch won fonufan ra fen fiti noun Jises kewe “ekkoch siip.” (Pwarata 7:​9, 14; Jon 10:16) Mi fich ngeni ar repwe papatais pokiten ra fen atipeeufengenni manauer ngeni an Kot we Kapas me ra tongei Kot ren ‘unusen letiper, ngunur, tufichir, me ekiekir.’ (Luk 10:25-​28) Inaamwo ika ekkoch aramas ra miritiiti pwe Chon Pwarata Jiowa ra ‘fel ngeni Kot ren ngun o enlet,’ nge resaamwo appiru Jises ren ar pwaralo ngeni aramas ar tongei Jiowa me ar mochen fel ngeni i chok ren ar papataiselo. (Jon 4:​23, 24; Tuteronomi 4:​24; Mark 1:​9-​11) Iotek mi titchik seni alollonun letip ussun ei foffor mi lamot epwe tongeni ngeniir pwora me epwe amwokutur le unusen apwonueta an Kot Kapas, ren ar repwe fangolo manauer ngeni Jiowa Kot me papataiselo.

21 Ekkoch rese mochen fangolo manauer ngeni Kot me papatais pokiten watteen ar angolong lon kokkotun fonufan are pokiten ar cheei pisek nge rese tawe ngeni mettochun ngun. (Mattu 13:22; 1 Jon 2:​15-​17) Mwa met ren pwapwaar ika re siwili ar ekiek me met ra achocho ngeni! Ar arap ngeni Jiowa epwe awouochuur lon pekin ngun, epwe ekisikisaalo aurek, me epwe atoto ngeniir ewe kinamwe me menemenoch mi feito seni ar foffori letipen Kot.​—Kol Fel 16:11; 40:8; An Salomon Fos 10:22; Filipai 4:​6, 7.

22 Ekkoch ra apasa pwe ra tongei Jiowa nge rese fangolo manauer ngeni me papatais pokiten ra ekieki pwe resap atittin me ren Kot. Nge oukich meinisin sipwe atittin me ren Kot. A wor wiisach lupwen sia rongorong an Jiowa kapas. (Isikiel 33:​7-9; Rom 14:12) Chon Israel eu mwichen ‘aramas mi fil,’ me ra uputiu lon eu muu mi fangolo manauer ngeni Kot, ina popun mei wor wiiser le angang ngeni i fan tuppwol me ren an kewe alluk. (Tuteronomi 7:​6, 11) Esor emon a uputiu lon eu muu mi fangolo ngeni Kot ikenai, nge ika sia fen kaeo ekkewe alluk mi enlet lon Paipel, epwe lamot pwe sipwe mwokutoch ren luku.

23 Tipemwaramwar pwe ese naf ar luku a pinei ekkoch seni ar repwe papatais. Nge, mei wor chommong mettoch oukich meinisin sipwe chuen kaeo pokiten aramas ‘resap tongeni weweiti mine Kot a fori seni lepopun tori lesopolan.’ (An Salomon Afalafal 3:​11) Ekieki ussun ewe iunok seni Itiopia. Pokiten i emon mi wililo, a ekis sile ewe Paipel, nge ese tongeni polueni kapas eis meinisin ussun an Kot kewe kokkot. Iwe nge, mwirin an kaeo ussun an Jiowa kokkotun amanaua aramas ren an Jises asor mi awora ewe moon kepichilo, ewe iunok a muttir papataiselo.​—Fofor 8:​26-​38.

24 Ekkoch ra pireir le fangolo manauer ngeni Kot pokiten ar niuokkus pwe resap tongeni apwonueta ar pwon. Monique, 17-ierin, a apasa: “Use papatais tori iei pokiten ai niuokkus pwe use tongeni apwonueta met ua fen pwonei.” Iwe nge, ika sia eani lukuluk won Jiowa ren unusen letipach, ‘epwe aiti ngenikich ewe al mi pwung.’ Epwe alisikich le “fefetal lon ewe enlet” ussun chok noun kewe chon angang mi tuppwol mi fangolo manauer.​—An Salomon Fos 3:​5, 6; 3 Jon 4.

25 Iteiten ier, fite ngerou aramas ra fangolo manauer ngeni Jiowa me ra papataiselo pokiten ar unusen luku me tongei i. Noun Kot kewe chon angang meinisin mi fangolo manuer ngeni i ra mochen amwochu ar tuppwol. Nge, sia manau lon fansoun weires, me a torikich sokkopaten sossotun ach luku. (2 Timoti 3:​1-5) Met sipwe tongeni fori pwe sipwe unusen apwonueta ach pwon ngeni Jiowa? Ina met sipwe kaeo lon ewe lesen mwirin ei.

[Footnotes]

a Pokiten esor tipisin Jises, an papatais esap esissinnen an aier. An papatais a liosueta an mwei ngeni Kot manauan pwe epwe fori letipen Seman we.​—Ipru 7:​26; 10:​5-​10.

Ka Chechchemeni?

• Ifa lapalapen an Chon Kraist papatais?

• Emon epwe eani menni sile pwe epwe fich ngeni an epwe papatais?

• Emon epwe fori met sokkun mettoch ika a mochen eani an Chon Kraist mi enlet papatais?

• Pwata ekkoch resaamwo papatais, nge ifa ussun sipwe alisiir?

3, 4. Pwata osupusupwatiu are niinaatiu konik won mokuren aramas ese fich ngeni an Chon Kraist papatais?

5. Ifa ussun ekkewe Chon Kraist loom ra papataisi aramas?

6, 7. (a) Ifa ewe popun Jon a papataisi aramas? (b) Pwata a sokkolo papataisin noun Jises kewe chon kaeo?

8. Met popun ese fich ngeni aramas meinisin ar repwe papatais?

9. Met weween ach sipwe papatais “fan iten ewe Sam”?

10. Ach sipwe papatais ‘fan iten ewe Nau’ a wewe ngeni met?

11. Met weween ach sipwe papatais ‘fan iten ewe ngun mi fel’?

12. Ifa ewe riri lefilen papataisin Chon Kraist me aier?

13. Ren papatais, met a kapachelong lon soulengilo?

14. Fangeloon manauen noun Jises kewe chon kaeo a wewe ngeni met?

15. Met popun aramas mi mochen papatais ra unusen kokolo fan konik?

16. Ifa ussun sipwe tongeni pwarata ach pwapwa lupwen sia katon an aramas papatais?

17, 18. Ifa ussun sipwe silei ika mi fich ngeni emon an epwe papatais?

19. Me ren Jon 6:​44, io kewe chienen Jises chon alemwir?

20. Met epwe tongeni alisi ekkoch aramas resaamwo papatais?

21, 22. Met a eppeti ekkoch aramas seni ar fangolo manuer ngeni Kot me papatais?

23, 24. Pwata sise mochen mut ngeni ekkewe mettoch sia niueiti ar repwe eppeti ach papatais?

25. Menni kapas eis sipwe ekkekiekifichi?

[Pictures on page 24]

Ka silei met weween ach sipwe papatais ‘fan iten ewe Sam, ewe Nau, me ewe ngun mi fel’?

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share