Än Jiowa we Kapas A Manau
Menlapen Pworaus Seni ekkewe Puken Nahum, Apakuk, me Sefanaia
EWE mwuun Asiria a fen atatakkisi Sameria, iolapen ekkewe engol einangen mwuun Israel. Ren langattam fansoun, Asiria a ükkü ngeni Israel. Ewe soufos Nahum re Juta a makkei pworausen Ninifa, ewe iolapen Asiria, mwen 632 B.C.E. lon ewe puken Paipel itan Nahum.
Mwirin Asiria, mwuun Papilon a pöchökkületä. A wes makken ewe puken Apakuk lon 628 B.C.E., iwe, a oesini ifa ussun Jiowa epwe äeä ena nemenem mi tekia fän iten an epwe apwönüetä an kapwüng me met epwe fis ngeni Papilon mwirin.
Ewe soufos Sefanaia seni Juta a oesini me mwen Nahum me Apakuk, pwe lap seni 40 ier me mwen taloon Jerusalem lon 607 B.C.E., a arongafeili eü pworausen kapwüng, nge pwal eü pworausen äpilükülük allim fän iten Juta. Ewe puken Paipel itan Sefanaia a pwal apworausa pworausen kapwüngün pwal ekkoch mwu.
“FEIENGAUEN EWE TELINIMW MI. . .NIELA ARAMAS”
(Nahum 1:1–3:19)
“Iei an Kot kapas usun ewe telinimw Ninifa,” iwe, Jiowa Kot “a mang le song, nge a fokun manaman.” Inaamwo ika Jiowa “eu leenien op lon fansoun riaföü” ngeni chokkewe ra anomu ar äpilükülük woon, nge Ninifa epwe chök talo.—Nahum 1:1, 3, 7.
Jiowa epwe “aworasefäli lingen Israel.” Iwe nge, Asiria a aniuokkusu nöün Kot kewe aramas ussun chök emön ‘laion a nielo liapan o atatakkisi futukan.’ Jiowa epwe “kenala [waan Ninifa kewe] wokenin maun. [Noun] kewe sounfiu repwe mäla lon maun.” (Nahum 2:2, 12, 13) “Feiengauen ewe telinimw mi chofana o niela aramas,”—Ninifa. “Meinisin mi rongorong pworausen [an] feiengau ra alopolop fän pwapwa.”—Nahum 3:1, 19.
Pölüen Kapas Eis Ussun Ekkeei Wokisin:
1:9—Met weween ngeni Juta än Jiowa epwe ‘arosala’ Ninifa? Juta epwe unusen ngaselo seni Asiria; “esap wor eman a tongeni pälüeni Kot fän ruu.” Ussun itä nge Ninifa ese chüen nom, Nahum a makkei: “Nengeni, eman chon künö a feito won ekewe chuk, a uwato pworausen asilesil mi mürina o asilefeili kinamwe. Ämi chon Juta, oupwe föri ämi kewe chulap.”—Nahum 1:15.
2:6—Ikkefa “ekewe asamalap arun ewe chanpupu” ra suukulo? Ekkena asamalap ra wewe ngeni pwangen tittin Ninifa, förien putiuen ewe chanpupu Tikris. Lon 632 B.C.E. lupwen sounfiun Papilon fengen me sounfiun Mitia ra sotun fiu ngeni Ninifa, sap minne chon Ninifa ra niuokkus. Nge ra fen meefi lükülüköch pokiten tekian tittin ewe telinimw, esor epwe tongeni tolong lon. Iwe nge, püngümmongun üt a efisi pummongun ewe chanpupu Tikris. Me ren emön sou uruwo itan Diodorus, ewe konik a “opuolo kinikinin ewe telinimw me ataielo och kinikinin ewe tit.” A ina ussun asamalapen tittin ewe chanpupu ra suuk, me, ussun a fen oesini, Ninifa a mwittir kkuf ussun chök ekkei a kenalo fetilipwäs.—Nahum 1:8-10.
3:4—Ifa ussun Ninifa a ussun chök emön fin lisowu? Ninifa a otupu ekkoch mwu ren an pwonei pwe epwe chiechi ngeniir me älisiir, nge a chök nemenemengaü ngeniir. Awewe chök, Asiria a ngeni emön kingen Juta itan King Ahas och älillis lon an fiu ngeni raüangaüen chon Syro-Israel. Iwe nge, feil, feil, “ewe kingen Asiria a feito ren Ahas, a ü ngeni o aweiresi, nge esap alisi.”—2 Kronika 28:20.
Ikkeei Ekkoch Lesen Fän Itach:
1:2-6. Än Jiowa liwiningaü ngeni chon koputan, ekkewe rese mochen fel ngeni i chök, a pwäratä pwe a mochen nöün kewe aramas repwe fel ngeni i chök ren unusen letiper.—Ekistos 20:5.
1:10. Ekkewe tit mi fokkun tekia fengen me fitepuku leenien mas resap tongeni pinei än Jiowa kapasen apwüng ngeni Ninifa an epwe pwönütä. Chon oputa nöün Jiowa kewe aramas ikenäi resap tongeni sü seni än Jiowa kewe apwüng.—Än Salomon Fos 2:22; Taniel 2:44.
‘EMÖN MI PWÜNG EPWE MANAU’
(Apakuk 1:1–3:19)
Lon sopwun 1 me 2 lon ewe puken Apakuk, ena soufos me Jiowa Kot ra pworausfengen lefiler. Apakuk a osukosuk ren minne a fiffis lon Juta, iwe, a kapas eis ngeni Kot: “Pwota ka föri pwe üa küna ei sokun weires? Pwota ka tongeni nenengeni ei sokun föför mi ngau?” Jiowa a pölüeni: “Ngang üpwe äpwächa ekewe chon Papilon, ewe mwü mi rochongau o mwökütükai.” Ewe soufos a mäirü pwe Kot epwe apwüngü Juta ren “ekei aramas mi eäni rawangau.” (Apakuk 1:3, 6, 13) Jiowa a alükülükü ngeni Apakuk pwe ekkewe mi pwüng repwe manau, nge ekkewe chon oput resap sü seni liwinin ar föfföringaü. Pwal eü, Apakuk a makkei nimu feiengaü epwe tori chon Kaltia.—Apakuk 2:4.
Lon an iotek fän iten ümöümöch, Apakuk a apworausa “lon köl” än Jiowa pwäri an manaman chapur me loom, awewe chök, lon ewe Setipar, lon ewe fönüpöön, me lon Jeriko. Ewe soufos a pwal oesini ussun fetälin Jiowa lon an song atun epwe fis Armaketon. A asopwalo an iotek ren ekkeei kapas: “[Jiowa] Kot ewe Samol mi Lapalap i ai pöchökkül. A anüküchara pechei pwe ra usun chök pechen ekewe chia, a föri pwe üpwe fetal won ai kewe leni mi tekia.”—Apakuk 3:1, 19.
Pölüen Kapas Eis Ussun Ekkeei Wokisin:
1:5, 6—Met popun chon Jus resap mochen lükü pwe chon Papilon repwe tongeni akkufuur? Lupwen Apakuk a poputä le oesini, Juta a nom fän etipetipaen Isip. (2 King 23:29, 30, 34) Inaamwo ika chon Papilon ra pöchökkületä, nge nöür kewe sounfiu resaamwo akkufu Farao Necho. (Jeremaia 46:2) Pwal eü, imwenfelin Jiowa we a nonnom lon Jerusalem, me ekkewe king lon tettelin king Tafit ra nennemenem ikewe ie. Ina minne, me ren ekiekin chon Jus, esap tufich än Kot “föfför” pwe epwe mut ngeni chon Papilon ar repwe ataielo Jerusalem. Ese lifilifil ika resap tongeni lükü alon Apakuk, nge minne a küna ussun taloon Jerusalem ren chon Papilon ‘a fokkun pwönüetä’ lon 607 B.C.E.—Apakuk 2:3.
2:5—Iö “atewe mi pochokkul,” iwe, pwata “esap tikeri minne a achocho ngeni”? “Ätewe mi pöchökkül” a liosuetä ekkewe chon Papilon mi angöch le mammaun me akkufu ekkewe ekkoch mwu. An pworacho lon maun a föri an epwe ussun emön a sakauolo ren wain. Iwe nge, esap sopwöch an ionifengenni ekkewe mwu meinisin pun Jiowa epwe nöünöü ekkewe chon Mitia me chon Persia pwe repwe akkufu. Lon ach ei fansoun, “ätewe” a wewe ngeni ekkewe mwu. A pwal puchulo ren lamalam tekia, tipetekia, me an ekiekin liapeni pwal ekkoch mwu. Nge ese pwönütä an mochen pwe epwe “maun ngeni chomong mwü o liapeniir fan püsin iter.” Mwuun Kot chök epwe atipeeüfengenni aramas.—Mattu 6:9, 10.
Ikkeei Ekkoch Lesen Fän Itach:
1:1-4; 1:12–2:1. Apakuk a eäni kapas eis seni wenecharen letipan, me Jiowa a pölüeni. Ewe Kot mi enlet a kan akkaüseling ngeni iotekin nöün kewe chon angang mi tuppwöl.
2:1. Ussun chök Apakuk, a lamot sipwe mammasa lon pekin ngün me akkangang ngeni Jiowa. Sipwe pwal tipemecheres le atipeeüfengenni ekiekich ngeni “kapasen fön,” are apwüng mi torikich.
2:3; 3:16. Atun sipwe witiwiti ränin Jiowa we ren lükü, sipwe fokkun meefi atapwalapwalen ewe fansoun are weiweitään.
2:4. Ika sipwe manau lon ränin än Jiowa kapwüng epwe feito, a fokkun lamot sipwe likiitü lon ach tuppwöl.—Ipru 10:36-38.
2:6, 7, 9, 12, 15, 19. Enlet, feiengaü epwe tori emönnewe mi tipemmong are mochen angeimwäälli winnan, efich föfför mi akkachofesä, föfföri föfförün lisowu-mwääl, are fel ngeni ululun. Sipwe fokkun tüttümünükich seni ekkena napanapangaü me föfföringaü.
2:11. Ika sisap pwäratä föfföringaüen ei otot, “föün etippen ewe imw repwe kökkö.” A fokkun lamot ach sipwe pwora le afalafala pworausen ewe Mwu!
3:6. Esor och mettoch epwe eppeti än Jiowa apwönüetä an kapwüng, sap mwo nge än aramas kewe mwicheich mi ussun itä repwe nomofoch ussun chök ekkewe chuuk me chukutekison.
3:13. A alükülük ngenikich pwe mi lifilifil ninniiloon aramas lon Armaketon. Jiowa epwe seläni nöün kewe chon angang mi tuppwöl.
3:17-19. Inaamwo ika epwe torikich riäfföü are weires me mwen are le atun Armaketon, nge sipwe tongeni lükülük pwe Jiowa epwe awora ngenikich “pöchökkül” atun sipwe pwapwa le akkangang ngeni i.
“RANIN JIOWA A ARAPOTO”
(Sefanaia 1:1–3:20)
A chöüfetäl än aramas fel ngeni Paal lon Juta. Ren nöün Jiowa we soufos Sefanaia a apasa: “Üpwe apwüngü chon Juta me chon Jerusalem meinisin.” Sefanaia a öüröüra: “Ränin ewe Samol mi Lapalap a arapoto.” (Sefanaia 1:4, 7, 14) Ir chök mi apwönüetä wiser me ren Kot repwe “sü seni ewe apwüng” lon ena rän.—Sefanaia 2:3.
“Feiengaüen Jerusalem, ewe telinimw mi ngau . . . Iei alon ewe Samol mi Lapalap, ‘Oupwe chök witiwitiei, oupwe witiwiti ewe rän, lupwen üpwe ütä o atipisi chon ekewe mwü. Pun üa fen apwüngala pwe üpwe achufengeni chon ekewe fanü me mwü pwe üpwe awarato wor ai chou.’” Nge Kot a pwonei: “Üpwe aiteüöchükemi me lein chon fanüfan meinisin pwe repwe mwareitikemi, lupwen üpwe aliwinisefäli ekewe chon oola.”—Sefanaia 3:1, 8, 20.
Pölüen Kapas Eis Ussun Ekkeei Wokisin:
2:13, 14—“Ngüngün” iö epwe chüen “towu seni ekewe asammwacho” lupwen Ninifa epwe unusen talo? Pokiten Ninifa epwe wiliti leenien manmwocho me matchang, “ngüngür” epwe wewe ngeni tikitikin matchang me eli üngüngün äsepwäl lon asamwachoon ekkewe imw mi pöön.
3:9—Ifa ewe “fos mi limelimöch,” me ifa ussun aramas repwe eäni? Ina ewe enlet ussun Kot mi mak lon an we Kapas, ewe Paipel. A kapachelong äitien Paipel kewe meinisin. Sia kan eäni ena fos ren ach lükü ewe enlet, äiti ngeni aramas ewe enlet, me pwal ach atipeeüfengenni manauach ngeni letipen Kot.
Ikkeei Ekkoch Lesen Fän Itach:
1:8. Ekkoch chon Jus lon ränin Sefanaia we ra kütta pwe chon lükün repwe saniir ren ar “ufeni ufen chon ekis.” Chon fel ngeni Jiowa lon ach ei fansoun resap mirit ika repwe pwal sotuni le pwomweni pwomwen fönüfan me äppirü eörenien chon lükün!
1:12; 3:5, 16. Fän chommong, Jiowa a tinato nöün kewe soufos pwe repwe öüröüra nöün kewe aramas ussun an kewe kapasen apwüng. A föri ena, inaamwo ika chommong chon Jus ra menei pwisin nonnomur, ‘o pwisin lükülükür,’ me ra tenechepwäk ussun än Kot pworaus. Nge iei, atun ränin Jiowa a chök arapoto, sisap mwut ngeni tenechepwäkin aramas an epwe efisi ‘ititiwen pöüch,’ nge sipwe likiitü le esilefeili pworausen ewe Mwu.
2:3. Jiowa chök epwe tongeni amanauakich lon ränin an lingeringer. Ika sipwe nonnom fän an we chen, a lamot sipwe “kukkutta Jiowa” ren ach käkkäeöfichi an we Kapas, ewe Paipel, tingorei an epwe emmwenikich, me arap ngeni. Sipwe “kukkutta pwüng” ren ach manaueni ewe manau mi limelimöch. Iwe, sipwe “kukkutta tipetekison” ren ach ämääraatä ekiek mi tipetekison me tipemecheres.
2:4-15; 3:1-5. Lon ränin än epwe pwönütä än Jiowa we kapwüng, Kristentom me ekkewe mwu meinisin mi eriäfföü nöün Kot kewe aramas, repwe sopwongaü ussun chök Jerusalem me ekkewe mwu ünükkün. (Pwäratä 16:14, 16; 18:4-8) Sipwe pwora le esilefeili än Kot kewe kapasen apwüng.
3:8, 9. Atun sia witiwiti ränin Jiowa we, sipwe mmolnetä ngeni amanau ren ach käkkäeö ewe “fos mi limelimöch” me ‘köri iten Kot we’ ren ach fangolo manauach ngeni i. Sipwe pwal fiti nöün kewe aramas le akkangang ngeni Jiowa fän tipeeü me eäni “asorun mwareiti i.”—Ipru 13:15.
“A Muttirito”
Ewe soumakkei kölfel a kölü: “A ekis chok fansoun, o ir ekkewe mi ingau resap chuen nom; inaamo ika ka nengenifichi lon leenier, nge resap chuen chok nom ikewe.” (Kölfel 37:10) Lupwen sipwe ekieki ussun minne ewe puken Nahum a oesini ussun Ninifa me pwal minne ewe puken Apakuk a oesini ussun Papilon me chon Juta mi rikilo, esor ach tipemwaramwar pwe alon ewe sou makkei kölfel epwe wesewesen pwönütä. Iwe nge, ifa ükükün ttamen ach sipwe witiwit?
Sefanaia 1:14 a apasa: “Ewe rän mi lap, ränin ewe Samol mi Lapalap a arapoto, a arapoto o müttirito.” Ewe puken Sefanaia a pwal äiti ngenikich ifa ussun sipwe küna tümün lon ena rän me met sipwe föri iei chök ika sipwe manau. Pwüngün, “ewe kapasen Kot mi manau o manaman.”—Ipru 4:12.
[Pictures on page 24]
Tittin Ninifa kewe mi wachemwuk rese pinei pwönüetään än Nahum we oesini
[Credit Line]
Randy Olson/National Geographic Image Collection