Ka Nennengeni Aramas Ussun Chök Än Jiowa Nennengeniir?
“Aimufesen ete fisita lon ewe inis . . . ekkewe kifetin repwe tumunufengenni eu me eu lefiler.”—1 KOR. 12:25.
LUPWEN sia kerän imulo seni ewe fönüfan mi ngaü me poputä le chiechi ngeni nöün Jiowa kewe aramas, eli sia pwapwa le küna ewe tong enlet me tümün lefiler. Ra mmen sokkolo seni ekkewe aramas mi nom fän än Setan nemenem, iir kewe mi arochongaü, koputfengen, me nisossong! Sia tolong lon eü paratis lon pekin ngün mi ur ren kinamwe me tipeeüfengen.—Ais. 48:17, 18; 60:18; 65:25.
2 Iwe nge, lo, lo, lo, pokiten sise unusöch, eli sipwe poputä le nennengeni pwiich kewe me küna chök mwäällir ika apwangapwanger, nge sise chüen äteneki napanapöchür lon pekin ngün. Weween, sia mönükalo ach sipwe eäni ekiekin Jiowa ussun pwiich kewe. Ika a fen fis ngenikich, iei chök ewe fansoun sipwe etittina ach ekiek me atipeeüfengenni me än Jiowa ekiek mi pwüng.—Eks. 33:13.
Ifa Ussun Jiowa A Nennengeni Pwiich Kewe
3 Ussun a makketiu lon 1 Korint 12:2-26, ewe aposel Paul a apöpöfengenni ewe mwichefelin chon kepit me eü inis nge ‘kifetin mi chommong.’ Ussun chök sokkopaten kifetin ewe inis ra sokkofesen, iwe, pwal ina chök ussun emön me emön chon ewe mwichefel a pwal watte sokkofesennin tufichir me napanaper. Iwe nge, Jiowa a chök ekketiwer meinisin. Jiowa a tongei me aücheaani emön me emön. Ina minne, Paul a pwal peseekich pwe chon ewe mwichefel “repwe chüngüfengeniir.” Eli esap mecheres ach sipwe apwönüetä ei fön pun napanapen ekkoch epwe sokkolo seni napanapach.
4 Eli sia fen chök afota ekiekich woon apwangapwangen pwiich kewe. A ussun itä nge sia nennengeni chök eü kinikinin echö sasing. Iwe nge, Jiowa a nennengeni unusan. Eli sipwe chök nennengeni och mettoch sise efich ren napanapen pwiich kewe, iwe nge, Jiowa a nennengeni unusen napanapen emön, pachelong napanapöchün emönna. Ükükün watteen ach achocho le äppirüfichi Jiowa, epwe pwal ina ükükün watteen ach sipwe apöchökkülatä ewe tong me tipeeüfengen lon ewe mwichefel.—Ef. 4:1-3; 5:1, 2.
5 Jises a wesewesen sileöchü pwe aramas rese unusöch repwe sou apwüngü mwäällin emön. Jises a öüröürakich: “Ükütiü le apwüngü aramas pwe kete pwal küna kapwüng.” (Mt. 7:1, NW) Nengeni pwe Jises ese apasa: “Kosap apwüngü aramas”; nge a apasa: “Ükütiü le apwüngü aramas.” Jises a silei pwe chommong lein ekkewe ra aüseling ngeni ra fen akkapwüngü aramas. Nge kich, sia föfföri? Ika pwe a ina ussun napanapach, iwe, sipwe achocho le siwili, pwe site pwal küna kapwüng. Enlet, itä kich iö pwe sipwe apwüngü emön Jiowa a fen seikatä ngeni eü wis, are apasa pwe emönna esap choni ewe mwichefel? Inaamwo ika emön pwiich a wor mwäällin, nge ika Jiowa a chök ekketiwa, epwe fich ach sipwe oputa? (Jon 6:44) Kapas eis, sia wesewesen lükü pwe Jiowa a ekkemmweni an we mwicheich, me ika epwe lamot och siwil, Jiowa epwe pwisin angang woon lon an fansoun mi fich?—Älleäni Rom 14:1-4.
6 Jiowa a tufichin küna met emön me emön Chon Kraist epwe tongeni wiliti lon mwachkkan lon ewe fönüfan sefö. A pwal silei ifa ükükün watteen än emön feffeitä lon pekin ngün. Ina popun, esor popun an epwe nennengeni eü me eü än emön apwangapwang. Sia älleäni lon Kölfel 103:12: “Usun touaufesenen meseiran o apilen, iei usun a atouaualo senikich ach kewe fofor ingau.” A ifa me watteen ach kilisou ren ena!—Kölf. 130:3.
7 Sia küna chommong pisekin ännet me lon ewe Paipel pwe a wor än Jiowa tufichin afota ekiekin woon chök napanapöchün emön. Jiowa a apasa pwe “nei we chon angang Tafit mi apwönüetä ai kewe allük o aleasochisiei ren unusen lelukan, pun a föri mine a pwüng me fän mesei.” (1 King 14:8) Pwüngün, sia silei pwe Tafit a pwal föri ekkoch mettoch mi mwääl. Nge, Jiowa a filatä an epwe chök afota ekiekin woon napanapöchün Tafit pun a silei pwe leluken Tafit a wenechar.—1 Kron. 29:17.
Nennengeni Pwiom kewe Ussun än Jiowa Nennengeniir
8 Jiowa a tongeni älleäni letipen aramas, nge kich sise tongeni. Ina popun, sisap apwüngü aramas. Sise tongeni silei met a kan amwökütü emön. Iwe, sipwe achocho le äppirü Jiowa ren ach sisap afota ekiekich woon mwäällin aramas pun lon mwachkkan, esap chüen wor apwangapwanger. Epwe öch ach sipwe achocho le äppirü Jiowa lon ei napanap, ika met? Ach föri ena epwe fokkun efisatä ririöch lefilach me pwiich kewe.—Ef. 4:23, 24.
9 Awewe chök, ekieki ussun eü imw a fen ngaüelo, ekkewe toi ra turutiu, ekkewe asamwacho ra mökükkis me pwal ekkewe tencho ra kirow ren rän. Lape ngeni aramas repwe nengeni ewe imw, iwe, repwe meefi pwe epwe katalo pun a lingengaü. Iwe, eli emön epwe waroto nge mi sokkolo an nennengeni ewe imw. Eli esap chök nengeni met a ngaü me woon ewe imw, nge a pwal küna pöchökkülan me an a tongeni försefäl. Ätewe a mööni ewe imw me föri ekkewe mettoch epwe siwil me woon ren an epwe öchülo napanapan. Lupwen a wes, aramas ra pwereto ünükkün ra fokkun mwareiti öchün ewe imw. Sipwe tongeni ussun ei emön mi försefälli ngaüen ewe imw? Sisap chök nennengeni ngaüen pwiich kewe me lükün, nge sipwe tongeni weweiti öchüür me ar tufichin feffeitä lon pekin ngün? Iwe, ika sipwe föri ina ussun, sipwe poputä le tongei pwiich kewe ren lingen ar feffeitä lon pekin ngün, ussun chök än Jiowa a nennengeniir.—Älleäni Ipru 6:10.
10 Ewe aposel Paul a awora ekkoch kapasen fön repwe tongeni älisikich lon ach ririöch ngeni chon ewe mwichefel meinisin. Paul a pesei Chon Kraist:“Ousap fori och ren kirikiringau are ren lamalam tekia, nge lon ami tipetekison oupwe chok ekieki pwe ekkewe ekkoch ra murinno seni ami. Nge ousap tumunu chok en me pisekin, pwe oupwe pwal tumunufichi pisekin ekkewe ekkoch.” (Fil. 2:3, 4) Tipetekison epwe älisikich ach sipwe eäni ekiek pwüng ngeni aramas. Ach pwisin äfänni pwiich kewe me ach nennengeni öchüür epwe pwal älisikich pwe sipwe nennengeniir ussun chök än Jiowa nennengeniir.
11 Kanoto chök, pokiten a fis watteen siwil woon unusen fönüfan, chommong aramas ra mwöküt. Ekkoch telinimw ra masou ren aramas seni chommong sokkopaten fönü. Ekkoch warefö ngeni leeniach kewe ra etiwa ewe enlet seni Paipel, me ra fitikich le fel ngeni Jiowa. Ra feito “seni sokopaten mwich, ainang, mwü me kapas meinisin.” (Pwar. 7:9) Iwe, mwiriloon, chommong ach kewe mwichefel ra masou ren aramas seni sokkopaten fönü.
12 Iwe, lon ach mwichefel, a mmen lamot pwe sipwe eäni ekiek mi pwüng ussun emön me emön leich. Sipwe ekilapei än Paul we öüröür pwe sipwe pwäralo “tong usun pwipwi eu mi enlet,” me sipwe ‘fakkun tongfengen lefilach seni lon letipach.’ (1 Pit. 1:22) Ese mecheres ach sipwe ämääraatä ena sokkun tong enlet me chen lon eü mwichefel ikewe ie a wor aramas seni sokkopaten fönü. Eli a fokkun sokkolo nonnomun chienach kewe me pwal ar kewe eöreni, tufich, me sukul. Mei weires om kopwe weweiti ekiekin are föfförün ekkoch pwiich kewe seni pwal eü fönü? Eli epwe pwal ina chök meefier ussum. Inaamwo, nge a tori kich meinisin ei pesepes: “Oupwe echeni chienemi kewe [meinisin].”—1 Pit. 2:17.
13 A lamot sipwe ekis siwili ach ekiek pwe sipwe tongeni alapalo ach tong ngeni pwiich kewe meinisin. (Älleäni 2 Korint 6:12, 13.) Ka fen chemeni om apasa ei ititin fos pwe “Ngang use lifilifil, nge . . . ” iwe, mwirin ka eiteita ekkoch napanapangaü ka ekieki ra chöüfetäl lein chon ena fönü? Ika sia eäni ena sokkun memmeef, iwe, a pwälo lamoten ach sipwe limetawu aapap seni lelukach. Sipwe pwisin eisinikich, ‘Ngang mi akkachocho ngeni ai upwe sileöchü aramas seni pwal eü fönü mi sokko seni fönüei?’ Ena sokkun etittin ussun pwisin kich epwe älisi ach ekketiwa me echeni ach mwicheichen pwipwi woon unusen fönüfan.
14 Ewe Paipel a apworausa ussun ekkoch ra siwili ar ekiek ussun chon ekis, kapachelong ewe aposel Piter. Pokiten Piter emön re Jus, esap tolong lon imwen emön re Jentail. Ekieki mwo meefian lupwen a künölo ngeni imwen Kornilios, emön re Jentail ese sirkumsais! Piter a siwili än ekiek, pun a mirititi pwe ina letipen Kot pwe aramas seni fönü meinisin repwe choni ewe mwichefelin Chon Kraist. (Fof. 10:9-35) Saul, ewe a wiliti ewe aposel Paul, a pwal föri ekkoch ekkesiwil, iwe, a pöütalo ewe aapap lon letipan. A pwäri pwe a kon watte an oputa ekkewe Chon Kraist pwe a “fakkun eriaffou, o pwal atai, an Kot we mwichefel.” Nge, mwirin än Jises awena, Paul a föri watteen ekkesiwil lon manauan. A pwal mwo nge etiwa emmwen seni ekkoch aramas a piin akkawateer me ekkeriäfföüür.—Kal. 1:13-20.
15 Esor tipemwaramwar pwe sipwe tongeni föri ekkoch ekkesiwil lon ekiekich ren älillisin än Jiowa we ngün mi fel. Ika pwe sia küna pwe mi chüen wor ekis koput le monomonun letipach, sipwe oturawu me “achocho le tipeeufengen lon ewe Ngun, ren ewe riri itan kinamwe.” (Ef. 4:3-6) Ewe Paipel a pesekich pwe sipwe “pwilitalong [woch] ewe riri itan tong, ewe mi ririfengenni o aunusochualo mettoch meinisin.”—Kol. 3:14.
Äppirü Jiowa lon Ach Angangen Afalafal
16 Ewe aposel Paul a makkei, “Kot ese lifilifil aramas.” (Rom 2:11) Jiowa a akkota pwe epwe kapachelong aramasen ekkewe mwu meinisin lon än kokkotun fel ngeni I. (Älleäni 1 Timoti 2:3, 4.) Ina popun, Jiowa a akkota pwe ewe “kapas allim esemuch” epwe esilesilfeil “ngeni iteiten mu, me einang, me sokkun kapas, me sokkun aramas meinisin.” (Pwar. 14:6) Jises a apasa: “Ewe tanipi, iei fanüfan.” (Mt. 13:38) Ifa aücheaan ena angang ngonuk me om famili?
17 Esap meinisin ra tongeni feilo ngeni ekkewe fönü mi towau le uwei pworausen ewe Mwu ngeni pwal ekkoch. Iwe nge, eli sipwe tongeni wisen uwei ewe pworaus ngeni aramas seni sokkopaten fönü, iir mi mwöküt ngeni fönüach kkeei. Kich mi chök mmolnetä le afalafal ngeni sokkopaten aramas, nge sap chök ngeni ekkewe sia akkafalafal ngeniir iteitan? Pwata kese achocho le afalafal ngeni aramas resaamwo kon rongorong ewe kapas allim?—Rom 15:20, 21.
18 Jises a fokkun meefi lamoten an epwe älisi aramas meinisin. Ese afalafal lon eü chök leeni. Ewe Paipel a erenikich pwe Jises a “pwellifetal lon ekkewe telinim me sop meinisin.” Iwe, “lupwen a kuna ekkewe aramas, a fakkun tongei ir,” me a mochen älisiir.—Mt. 9:35-37.
19 Ifa ussun kopwe eäni ekiekin Jises na? Ekkoch ra afalafal ikewe ie ese kon lien wor a kan akkafalafal ie. Epwe kapachelong ekkewe leenien sopai, leenien kunou, kasoro, me lükün ekkewe imw tekia mi lok, ese mumutä ngeni aramas ese lifilifil repwe tolong lon. Ekkoch ra käeö eü mineföön fos pwe repwe tongeni afalafal ngeni chon ekis mi nonnom lon leenier iei are chokkewe rese kon akkafalafal ngeniir me loom. Om käeö om kopwe kapong ngeni chon ekis lon kapasen fönüer epwe pwäratä om äfänniir. Ika sise tongeni käeö fosun pwal eü fönü, pwata sise apöchökküla chokkewe mi achocho ngeni? Enlet, sisap mochen äletipengaüa chokkewe ra achocho le afalafal ngeni chon ekis. Manauen aramas meinisin ra fokkun aüchea mwen mesen Kot, iwe, sia mochen eäni ekiekin Kot.—Kol. 3:10, 11.
20 Ach eäni än Jiowa ekiek ussun aramas a pwal wewe ngeni ach akkafalafal ngeni meinisin, ese lifilifil ika ifa nonnomur. Eli ekkoch esor imwer, ra limengaü me torotorongaü, are manauer ese pwüng. Ika ekkoch chon ekis ra kirikiringaü ngenikich, sisap eäni ekiekingaü ussun meinisin chon ena fönü. Ekkoch aramasen eü fönü ra kirikiringaü ngeni Paul, nge ese ükütiü seni an afalafal ngeni aramas seni ena chök fönü. (Fof. 14:5-7, 19-22) A lükülük pwe ekkoch leir repwe etiwa ewe enlet.
21 Iei a fokkun ffat pwe a mmen lamot ach sipwe eäni ekiek mi pwüng, än Jiowa ekiek, lon ach föfför ngeni pwiich kewe lon ach mwichefel, pwiich kewe meinisin lon unusen fönüfan, me aramas sia afalafal ngeni. Ewin ach eäni napanapen än Jiowa nennengeni aramas, ewin ach äfeffeitääi kinamwe me tipeeüfengen. Iwe, epwe atufichikich ach sipwe älisi aramas pwe repwe tongei Jiowa, ewe Kot “esap lifilifil” aramas nge a pwäri an tong ngeni meinisin, “pun iir meinisin förien pöün kewe.”—Hiop 34:19, NW.
Kopwe Tongeni Pölüeni?
• Ifa ewe napanap sipwe achocho le tti senikich lon ach nennengeni pwiich kewe?
• Ifa ussun sipwe tongeni äppirü Jiowa lon ach ekieki ussun pwiich kewe?
• Ikkefa ekkoch lesen sia käeö ussun ach ekieki pwiich kewe woon unusen fönüfan?
• Ifa ussun sipwe tongeni äppirü än Jiowa ekiek ussun aramas lupwen sia fiti ewe angangen afalafal?
[Kapas Eis fán Iten ewe Lesen]
1. Met meefiom lupwen ka kerän tolong lon ewe paratis lon pekin ngün?
2. (a) Met epwe kküü ach nennengeni ekkoch? (b) Met epwe lamot ach sipwe föri?
3. Met ewe Paipel a apöpö ngeni ewe mwichefelin Chon Kraist?
4. Pwata epwe lamot ach sipwe ekkesiwili ach ekiek ussun pwiich kewe?
5. Pwata esap fich ach sipwe apwüngü pwiich kewe?
6. Ifa ussun Jiowa a nennengeni nöün kewe chon angang?
7. Met sia käeö seni än Jiowa ekiek ussun Tafit?
8, 9. (a) Ifa ussun sipwe tongeni äppirü Jiowa? (b) Ifa ussun sipwe aweweei ei mettoch, me epwe ifa ewe lesen fän itach?
10. Ifa ussun ewe fön lon Filipai 2:3, 4 a älisikich?
11. Ifa ewe siwil mi kküü chommong mwichefel?
12. Met sokkun ekiek pwüng sipwe achocho le eäni, me pwata epwe weires fän ekkoch?
13. Ikkefa ekkoch siwil lon ach ekiek mei lamot sipwe föri?
14, 15. (a) Apworausa ekkoch ra ekkesiwili ar ekiek ussun aramas? (b) Ifa ussun sipwe äppirüür?
16. Ifa letipen Kot ngeni aramas?
17. Ifa ussun sipwe tongeni älisi chommong sokkopaten aramas?
18. Met Jises a pwäratä ussun an chüngü ekkewe aramas?
19, 20. Ifa ussun sipwe äppirü än Jiowa me än Jises tongei sokkopaten aramas meinisin?
21. Ifa ussun om nennengeni aramas ussun än Jiowa nennengeniir epwe älisuk?
[Sasing lón pekin taropwe 28]
Ifa ussun ka tongeni silelo aramas mi sokkolo ar lewo?
[Sasing lón pekin taropwe 31]
Ifa ussun kopwe tongeni chuuri chommong aramas ren ewe pworaus allim?