Ewe Angangen Afalafal Imw Me Imw—pwata A Fokkun Lamot Iei?
“Iwe, iteiten rän ra sopwela le afalafal lon ewe imwenfel pwal lon imwen aramas o aiti ngeni aramas ewe Pworausen Manau pwe Jesus ewe Kraist.”—FOF. 5:42.
1, 2. (a) Met sokkun angangen afalafal aramas ra kan esilla Chon Pwäratä Jiowa ren? (b) Met sipwe käeö ussun lon ei lesen?
ARAMAS ra kan küna ei mettoch lon arapakkan iteiten fönü meinisin. Rüüemön mi üföüföch ra fetäl ngeni eü imw, iwe, ra sotuni le aweweei ngeni chon ena imw och pworaus mi mwoch ussun än Kot we Mwu. Ika chon ena imw a efich minne a rong, eli repwe ekiekin anöünöü ngeni eü puken aweweei masouen Paipel me eisini ika a mochen käeö Paipel. Mwirin, repwe feilo ngeni pwal eü imw. Ika ka kan fiti ena angang, neman ka küna pwe fän chommong aramas ra silei pwe en emön Chon Pwäratä Jiowa me mwen om kopwe poputä le fos ngeniir. A enlet pwe iei esissilach, ewe angangen afalafal imw me imw.
2 A sokkopat met sia kan föri fän iten ach sipwe apwönüetä ewe angang Jises a awisa ngenikich, angangen afalafala aramas me kütta chon käeö. (Mt. 28:19, 20) Sia afalafal lon leenien amömö, woon al, me ikewe sipwe tongeni chuuri aramas ie. (Fof. 17:17) Sia fos ngeni chommong ren ach nöünöü phone me ach mak taropwe. Sia kapas ngeni aramas ussun pworaus mi enlet lon Paipel lupwen sia chuuriir rän me rän. A pwal wor ach minen älillis woon ewe Internet, iwe, a suuk ngeni aramas pworausen Paipel lon lap seni 300 sokkun fos.a A uwaöch ekkena mettoch meinisin. Iwe nge, lon chommong leeni, sia äkkäeüin esilefeili ewe pworaus allim ren ach afalafal imw me imw. Ena sokkun angangen afalafal a longolong woon met? Met popun nöün Kot kewe aramas ra föri ena angang ekis meinisin lon ei fansoun? Iwe, pwata a fokkun lamot ena angang iei?
Ewe Sokkun Angang Ekkewe Aposel Ra Föri
3. Mei fet än Jises emmwen ngeni ekkewe aposel ussun ewe angangen afalafal, me met alon a affata ussun napanapen ar afalafal?
3 Ewe angangen afalafal imw me imw a longolong woon Paipel. Lupwen Jises a tinalo ekkewe sou künö pwe repwe afalafal, iei an emmwen ngeniir: “Lupwen oupwe tolong lon eu telinimw ika sopw, oupwe pii iön aramas mi pwapwaiti an epwe etiwakemi.” Ifa ussun repwe kütta aramas mi mochen aüseling? Jises a ereniir pwe repwe chuuri aramas lon imwer, nge iei alon: “Lupwen oupwe tolong lon eu imw, oupwe apasa ei kapong ngeni ekewe aramas, Kinamwe epwe torikemi. Are aramasen ewe imw ra etiwakemi, ämi kapongen kinamwe epwe nonom rer.” Repwe itä chuuriir inaamwo ika aramas resap köriir? Nengeni mwo minne Jises a pwal apasa ngeniir: “Iwe, are chon eu imw ika telinimw resap etiwakemi, ika aüselingakemi, mürin oupwe towu seni ewe leni o wichikala pwülün fän pechemi.” (Mt. 10:11-14) Alon Jises we a affata pwe lupwen ekkewe chon künö “ra feila o saifeil lon ekewe sopw, ra afalafala ewe Pworausen Manau,” nge filier ar repwe feilo chuuri aramas.—Luk 9:6.
4. Ia a mak ia lon Paipel pworausen ewe angangen afalafal imw me imw?
4 Ewe Paipel a affata pwe ekkewe chon künö ra afalafal imw me imw. Ren chök awewe, iei alon Fofor 5:42 ussur: “Iwe, iteiten rän ra sopwela le afalafal lon ewe imwenfel pwal lon imwen aramas o aiti ngeni aramas ewe Pworausen Manau pwe Jesus ewe Kraist.” Ina epwe 20 ier mwirin, iei alon ewe aposel Paul ngeni ekkewe elter lon ewe mwichefelin Efisus: “Üsap amwöchü och mine epwe alisikemi lupwen üa afalafalakemi o aiti ngenikemi ewe pworaus usun ewe Samol Jesus lon mwichen aramas pwal lon en me imwan.” Paul a itä chuuri ekkena elter mwen ar wiliti chon lükü? Neman a ina ussun, pun a äiti ngeniir “pwe repwe kul seni ar tipis kana o kul ngeni Kot, [iwe] pwal lükü ach Samol Jesus” me pwal fitu mettoch. (Fof. 20:20, 21) Mi lamot ach weweiti pwe ena chon afalafal mi lap seni meinisin a afalafal imw me imw.
Eü Mwichen Nifichifichimas mi Ussun Chök Sounfiu lon ei Fansoun
5. Ifa ussun än Sowel oesini a aweweei ewe angangen afalafal?
5 Ewe angangen afalafal lon fansoun Paul, a ina poputään eü angang mi watte epwap pwönütä lon ach ei fansoun. Ewe soufos Sowel a apöpöfengenni ewe angangen afalafal Chon Kraist mi kepit ra föri me eü mwichemmongün mantötö, kapachelong nifichifichimas, nge ina ewe sokkun mi kan eriäfföü aramas. (Sowel 1:4) Ekkena nifichifichimas ra ussun chök sounfiu mi tööki eü leeni, iwe, ra pworaiti mettoch meinisin mi eppetiir, ra tolong lon imw, me ra ochei mettoch meinisin mi nom mwer. (Älleani Sowel 2:2, 7, 9.) Ena kapas awewe a awewefichi tinikkenin me achochoon nöün Kot kewe aramas lon ar apwönüetä ewe angangen afalafal lon ei fansoun! Ewe angangen afalafal imw me imw, iei ewe nampa eü mettoch chon Kraist mi kepit me chiener kewe “pwal fitemön siip” ra äeä ren ar repwe apwönüetä ena oesini. (Jon 10:16) Ifa ussun kich, Chon Pwäratä Jiowa, sia eäni ena sokkun angangen afalafal ekkewe aposel ra eäni?
6. Lon 1922, a wor met sokkun pesepes fän iten ewe angangen afalafal imw me imw, nge met ekkoch ra föri?
6 Poputä seni 1919 feffeito, ach mwicheich a menlapei pwe wisen Chon Kraist meinisin ar repwe afalafal. Ren chök awewe, a katowu eü pworaus lon ewe Watchtower (Leenien Mas), minen Akos 15, 1922, nge itelapan, “Service Essential,” (A Lamot Ach Angang), iwe, a achchema ngeni Chon Kraist mi kepit ussun lamoten ar repwe “uwei ngeni aramas minne a mak lon Paipel me kapas ngeniir lon imwer, iwe, repwe arongafeili pwe a arapoto ewe mwuun läng.” A kawor afalafal mi titchik lon ewe Bulletin (nge iei a iteni Ach Angangen Afalafala ewe Mwu). Iwe nge, le poputään, a chüen chokükkün chokkewe mi wesewesen afalafal imw me imw. Ekkoch rese mochen afalafal. Ra sotun aweweei ika pwata resap tongeni afalafal, nge wesewesen popun, pun ra säu ar repwe afalafal imw me imw. Fansoun an a lallapolo kapasen pesepes ren ewe angangen afalafal, chommong lein chokkana rese chüen fiti än Jiowa mwicheich.
7. Mwirin 1950, a pwälo pwe a lamot an epwe wor met?
7 Lon ekkewe fite, fite ier mwirin, a wattelo ewe angangen afalafal. Iwe nge, a ffatolo pwe a lamot an epwe wor och kokkotun älillis fän iten ewe angangen afalafal imw me imw. Ren chök awewe, ekieki mwo met a fis lon ewe United States. Mwirin 1950, 28 persentin ekkewe Chon Pwäratä Jiowa lon ena fönü ra chök einetifetälei chöön taropwe are ütä woon al fän nöüch kewe puk. Lap seni 40 persent rese fiti ewe angang afalafal iteiten maram, iwe, rese afalafal fite maram. Met epwe tongeni älisi meinisin Chon Kraist ar repwe afalafal imw me imw?
8, 9. Met sokkun kokkotun älillis a poputä lon 1953, me ifa mwirimwirin?
8 Lon 1953, a wor eü mwichelap lon New York City, iwe, a menlapei ewe angangen afalafal imw me imw. Brother Nathan H. Knorr a apasa pwe iei äkkäeüin angangen ekkewe elter, ar repwe älisi iteiten Chon Pwäratä Jiowa meinisin pwe repwe afalafal imw me imw iteiten maram. Iei alon: “Meinisin repwe tufichin afalafala ewe pworaus allim imw me imw.” A poputä eü kokkotun älillis woon unusen fönüfan fän iten ena. Chokkewe resaamwo afalafal imw me imw ra käeö ifa ussun repwe tongeni fos ngeni aramas lon imwer, awewefichi ngeniir pworaus seni Paipel, me pölüweni ar kapas eis.
9 A fokkun uwaöch ena kokkotun älillis. Mwirin engol ier, a lapolo woon fän ruu chochoon chon afalafal woon unusen fönüfan, chochoon return visit woon 126 persent, me chochoon Bible study woon 150 persent. Lon ei fansoun, a wor arapakkan fisu million chon afalafala pworaus allimen ewe Mwu woon unusen fönüfan. Lapoloon ena angang eü pisekin ännet pwe Jiowa a efeiöchü angangen nöün kewe aramas lon ar afalafal imw me imw.—Ais. 60:22.
Angangen Esissilla Aramas fän iten Ar Repwe Küna Manau
10, 11. (a) Ifa ewe längipwi Isikiel a küna, ewe mi mak lon Isikiel sopwun 9? (b) Ifa ussun ena längipwi a pwöpwönütä lon ach ei fansoun?
10 Sia tongeni weweiti lamoten ewe angangen afalafal imw me imw seni eü längipwi Isikiel a küna. Lon ena längipwi, Isikiel a küna wonomön mwän mi uwei pisekin ninni lon pöür, nge ewe afümönün leir mi üföüf mangaku mi pwechepwech a uwei eü pisekin mak. Wisen ena afümönün mwän an epwe “fetälfeil lon unusen ewe telinimw” me “asisila won chamwen chokewe mi letipeta o kechü ren ekewe föför mi anioput ra fis lon.” Mwirin ena angangen esissilla aramas, ekkewe wonumön mwän mi uwei pisekin ninni repwe wisen nielo meinisin rese esissil.—Älleani Isikiel 9:1-6.
11 Sia weweiti pwe lon pwönütään ei oesini, ena mwän mi “üföüf echö üf mi pwechepwech” a liosuetä lusun Chon Kraist mi kepit. Ren ewe angangen afalafala me föralo chon käeö, chon kepit ra esissilla chokkewe mi kapachelong lein nöün Kraist kewe “pwal fitemön siip.” (Jon 10:16) Met weween ena esissil? A wewe ngeni pisekin ännet pwe ekkena siip nöün Jises chon käeö ra fen papatais me ra fen pwilitalong än Chon Kraist napanap mi fö, iwe, a ussun itä ena esissil a pachetä woon chamwer ese pwölüpwöl. (Efi. 4:20-24) Chokkana mi ussun chök siip ra wiliti eü chök mwichen siip fitifengen me Chon Kraist mi kepit, iwe, ra kan älisiir lon ar angang mi lamot, angangen esissilla pwal fitemön.—Pwar. 22:17.
12. Ifa ussun ewe längipwi Isikiel a küna ussun ewe angangen esissilla chamwen aramas a menlapei lamoten ach angangen kükkütta aramas mi ussun chök siip?
12 Ena längipwi Isikiel a küna a menlapei eü popun a fokkun atapwalapwal ach angangen kütta aramas mi “letipeta o kechü.” Manauen aramas a longolong woon. Ekiselo chök, ekkena wonomön mwän fän pisekin ninni, nge ra liosuetä nöün Jiowa kewe chonläng, repwe nielo chokkewe rese esissil. Ewe aposel Paul a mak ussun ena apwüng, iwe, a makkei pwe ewe Samol Jises fitifengen me “nöün kewe chon läng mi pöchökül,” repwe “apwüngü chokewe mi pöütala Kot, resap pwal aleasochis ngeni ewe Pworausen Manau usun ach Samol Jises.” (2 Tes. 1:7, 8) Nengeni mwo pwe aramas repwe kapwüng woon meefier ngeni ewe pworaus allim. Ina minne, esilefetälin än Kot pworaus epwe sopwosopwolo tori muchuloon ei otot. (Pwar. 14:6, 7) Weween pwe a mmen watte wisen nöün Jiowa kewe chon angang meinisin.—Älleani Isikiel 3:17-19.
13. (a) Ewe aposel Paul a meefi pwe wisan an epwe fet, me met popun? (b) Om memmeef nge ifa wisom fän iten aramas lon leeniom?
13 Ewe aposel Paul a meefi lon lelukan lamoten an epwe esile ngeni aramas ewe pworaus allim. Iei makkeian: “Pun mi wor wisei ngeni aramas meinisin, ngeni ekewe mi mirit me ekewe resap mirit, ngeni ekewe mi tipachem pwal ekewe mi tiparoch. Iei mine üa fokun mochen afalafala ewe Pworausen Manau ngenikemi mi nonom lon Rom.” (Rom 1:14, 15) Pokiten an kilisou ren ümöümöchün Kot, Paul a mochen älisi aramas ar repwe küna feiöch seni ümöümöchün Kot ussun chök pwisin i a küna feiöch seni. (1 Tim. 1:12-16) A ussun itä a wor an liwinimmang ngeni iteiten aramas meinisin epwe chuuri, nge epwe tongeni omusatiw ena liwinimmang ren chök an esile ngeni aramas ena pworaus allim. Ka meefi pwe a wor om ena esin liwinimmang ngeni aramas kana lon leeniom?—Älleani Fofor 20:26, 27.
14. Ifa ewe äkkäeüin popun sia afalafal imw me imw me pwal ekis meinisin?
14 Inaamwo ika a lamot amanauen aramas, nge a wor eü popun mi fokkun lamot seni ena ach sipwe afalafal imw me imw. Iei alon Jiowa lon ewe oesini mi mak lon Malakai 1:11: “Pun seni ewe ia akkar a töta me ie tori ewe ia a tuputiw me ie chon ekewe mwü ra asamolu itei. Ekis meinisin ra eäni . . . eu asor mi limöch. Pun chon ekewe mwü ra asamoluei.” Ren pwönütään ena oesini, nöün Jiowa kewe chon angang ra kan mwareiti itan woon unusen fönüfan fansoun ar föfföri ar angangen afalafal fän tipetekison. (Kölf. 109:30; Mt. 24:14) Iei ewe äkkäeüin popun ach afalafal imw me imw me pwal lon leeni meinisin, pwe sipwe “iseta ach asoren mwareiti Kot.”—Ipru 13:15.
Epwe Fis Mettoch mi Fokkun Amwarar lon Mwach kkan
15. (a) Ifa ussun chon Israel ra awattei minne ra föri lupwen ra karis le pwelli Jeriko lon ewe afisuen rän? (b) Met ena pworaus a äiti ngenikich ussun ewe angangen afalafal?
15 Met sokkun mettoch epwe fis fän iten ewe angangen afalafal lon mwach kkan? A wor eü kapas awewe mi mak lon ewe puken Josua, nge ina pworausen än Israel maun ngeni Jeriko. Chechchemeni mwo pwe mwen än Kot ataielo Jeriko, a ereni chon Israel pwe repwe karis le pwelli ena telinimw fän eü iteiten rän lon ükükün wonu rän. Iwe nge, lon ewe afisuen rän, epwe fokkun lapolo minne repwe föri. Iei alon Jiowa ngeni Josua: “Oupwe karis lükün pwelin ewe telinimw fän fisu, nge ekewe souasor repwe ettiki ekewe rappwa. Iwe, lon ewe otun, lupwen oupwe rongorong tikin ekewe rappwa, . . . ekewe aramas meinisin repwe leüömong le arükak. Iwe, tittin ewe telinimw epwe turutiw.” (Jos. 6:2-5) Epwe tufich an epwe pwal ina ussun lapoloon ach angangen afalafal. Ese mwääl pwe tori fansoun an epwe talo ei otot minen loom, sipwe fen küna ewe angangen pwäratä mi watte seni meinisin lon uruwoon aramas ussun iten Kot we me an we Mwu.
16, 17. (a) Met epwe pwönütä me mwen sopwoloon “ewe riaffou mi lapalap”? (b) Met sipwe käeö ussun lon ena eü lesen mwirin ei?
16 Eli epwe war ewe fansoun lupwen ewe pworaus sia kan esilefeili epwe ussun chök “eü kokkoon maun mi watte.” Lon ewe puken Pwäratä, “üten fau mi watte, choun eföü ina epwe ükükün ipükü paun,” ra liosuetä pworausen apwüng mi chou.b Iwe, Pwäratä 16:21 a apasa pwe “ewe feiengau a fokun aniuokus.” Sipwap weweiti ika epwe ifa ükükün lamoten ach angangen afalafal imw me imw fän iten ewe säingonoon esilefetälin än Kot kewe pworausen apwüng. Nge esap wor ach tipemwaramwar pwe mwen wesin ewe “riäföü mi lapalap,” ükükün watteen an epwe rongfeil iten Jiowa lon ei fansoun epwe lap seni ekkewe fansoun loom meinisin.—Pwar. 7:14; Is. 38:23.
17 Lon ei fansoun ach witiwiti ekkewe mettoch mi fokkun amwarar epwe fis lon mwach kkan, amwo sipwe tinikken le esilefeili pworaus allimen ewe Mwu. Fansoun ach sipwe apwönüetä wisach na, met sokkun mettoch mi weires sipwe küna lon ach angangen afalafal imw me imw, me ifa ussun sipwe tongeni ataweei ekkena mettoch? Sipwap ppii pölüwen ekkena kapas eis lon ena lesen mwirin ei.
[Footnote]
a Iei ewe address woon ewe Internet: www.watchtower.org.
b Ika pwe ina eü talent me ren chon Kris, iwe, choun epwe ükükün 45 paun.
Ifa Ussun Kopwe Pölüweni?
• Me ren Paipel, ifa longolongun ach angangen afalafal imw me imw?
• Ifa ussun än Jiowa mwicheich a menlapei ewe angangen afalafal imw me imw lon ei fansoun?
• Pwata nöün Jiowa kewe chon angang repwe wisen afalafal?
• Met sokkun mettoch mi fokkun amwarar repwe fis lon mwach kkan?
[Sasing lón pekin taropwe 10]
Ka meefi pwe wisom om kopwe afalafal ngeni aramas, ussun chök ewe aposel Paul?
[Sasing lón pekin taropwe 11]
Brother Knorr, 1953