30 Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, mil Egiptusemaal ununeb kogu see küllus, ja näljahäda kurnab maad.+

18 Kui see aasta lõppes, tulid nad järgmiselgi aastal tema juurde ja ütlesid: „Me ei varja oma isanda eest, et kõik meie raha ja koduloomad on nüüd meie isanda käes. Meil pole oma isandale anda midagi muud peale iseendi ja oma maa.