Laupäev, 20. september
Armastage üksteist. (Joh. 13:34)
Et järgida Jeesuse käsku üksteist armastada, tuleb meil armastada kõiki usukaaslasi, mitte ainult mõnda. Nagu Jeesusel, on meilgi sõpru, kellega tunneme erilist lähedust. (Joh. 13:23; 20:2.) Ent Peetruse sõnad näitavad, et peaksime tundma sooja kiindumust kõigi vendade-õdede vastu, kuna kuulume ühte ülemaailmsesse usuperre. (1. Peetr. 2:17.) Peetrus ergutas meid „üksteist kogu südamest” armastama. (1. Peetr. 1:22.) See tähendab, et meil tuleb armastust väljendada ka siis, kui see pole kerge, näiteks kui mõni usukaaslane meid solvab või meile haiget teeb. Meie esmane reaktsioon võib olla talle tagasi teha, mitte teda armastavalt kohelda. Kuid Jehoova ei taha, et me seda teeksime. Peetrus sai Jeesuselt selle kohta õppetunni. (Joh. 18:10, 11.) Hiljem ta kirjutas: „Ärge tasuge halba halvaga ega solvangut solvanguga. Rääkige hoopis lahkelt.” (1. Peetr. 3:9.) Kui armastame teisi kogu südamest, aitab see meil olla leebed ja lahked. w23.09, lk 28–29, lõigud 9–11
Pühapäev, 21. september
Naistel tuleb kõiges olla mõõdukad ja ustavad. (1. Tim. 3:11)
On hämmastav, kui kiiresti lapsed suureks saavad. Ja nad ise ei pea selleks midagi tegema. Vaimne kasv aga nõuab teadlikke pingutusi. (1. Kor. 13:11; Heebr. 6:1.) Selleks et saada küpseks kristlaseks, peab meil olema Jehoovaga lähedane suhe. Samuti vajame tema püha vaimu, et arendada talle meelepäraseid omadusi, õppida vajalikke oskusi ja valmistuda täitma kohustusi, mis meil tulevikus võivad olla. (Õpet. 1:5.) Piiblis öeldakse: „Jumal lõi inimese enda sarnaseks, ... ta lõi mehe ja naise.” (1. Moos. 1:27.) Mehed ja naised pole erinevad mitte ainult väliselt. Jehoova andis neile ka erinevad rollid ning seega vajavad nad mõlemad teatud oskusi ja omadusi, et oma rolli hästi täita. (1. Moos. 2:18.) w23.12, lk 18, lõigud 1–2
Esmaspäev, 22. september
Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks. Ristige neid Isa nimesse. (Matt. 28:19)
Kas Jeesus tahab, et tema isa nime kasutataks? Muidugi. Mõned tolleaegsed vagatsevad usujuhid võisid arvata, et kuna Jumala nimi on nii püha, on lugupidamatu seda kasutada. Jeesus aga ei lasknud sel pühakirjaga vastuolus oleval seisukohal end eksitada. Mõtleme näiteks juhtumile, kui ta tegi gerasalaste maal terveks ühe deemonitest vaevatud mehe. Seda nähes hakkasid inimesed kartma ja anusid, et Jeesus nende juurest ära läheks. (Mark. 5:16, 17.) Kuid Jeesus soovis, et ka seal teataks Jehoova nime. Seepärast käskis ta mehel minna ja rääkida teistele, mida Jehoova oli tema heaks teinud, kuigi Jeesus oli ta tervendanud. (Mark. 5:19.) Ka tänapäeval tahab Jeesus, et tema isa nimi saaks tuntuks üle kogu maailma. (Matt. 24:14; 28:20.) Kui anname selles oma osa, toob see Jeesusele rõõmu. w24.02, lk 10, lõik 10