34 Ta käristas oma riided lõhki, pani kotiriide puusade ümber ja leinas oma poega pikka aega. 35 Kõik tema pojad ja tütred püüdsid teda lohutada, kuid ta oli lohutamatu ning ütles: „Ma lähen oma poega leinates hauda*!”+ Ja ta isa nuttis teda kaua taga.

36 Nende isa Jaakob hüüatas: „Te olete võtnud minult mu lapsed!+ Joosepit ei ole enam+ ja Siimeoni ei ole enam,+ nüüd te tahate võtta ka Benjamini! Oh, et see kõik just mind on tabanud!”

30 Iisrael ütles Joosepile: „Nüüd võin ma surra, sest ma olen näinud su nägu ja tean, et sa oled elus.”