16 Manasse ei teinud mitte üksnes seda pattu, et pani Juuda patustama ja Jehoova silmis kurja tegema, vaid ta valas ka väga palju süütut verd, täites sellega Jeruusalemma äärest ääreni.+

26 Sellest hoolimata ei kustunud Jehoova tuline viha, mis lõõmas Juuda vastu kõigi nende süütegude pärast, millega Manasse oli teda solvanud.+

11 Jehoova lasi tulla nende kallale Assüüria kuninga väepealikel, kes võtsid Manasse kinni, panid talle konksud külge,* sidusid ta vaskahelaisse ja viisid Babüloni. 12 Hädas olles anus ta oma Jumalalt Jehoovalt halastust ja oli väga alandlik oma esiisade Jumala ees. 13 Ta muudkui palus Jumalat ning tema palve puudutas Jumala südant. Jumal pani tähele tema anumist, lasi tal tulla tagasi Jeruusalemma ja andis talle taas kuningavõimu.+ Siis Manasse mõistis, et Jehoova on tõeline Jumal.+