14 Siis läksid preester Hilkija, Ahikam, Akbor, Saafan ja Asaja naisprohvet+ Hulda juurde, kes oli rõivakambri hoidja Sallumi, Harhase poja Tikva poja naine ja kes elas Jeruusalemma uues linnaosas.+ 15 Hulda ütles neile: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Teatage mehele, kes teid minu juurde saatis: 16 „Nii lausub Jehoova: „Ma toon selle paiga ja elanike peale õnnetuse kõigi nende sõnade kohaselt, mis Juuda kuningas sellest raamatust luges,+ 17 sest nad on mu hüljanud ja lasknud teistele jumalatele ohvrisuitsu tõusta+ ning solvanud mind kõigi oma kätetöödega.+ Minu raev on süttinud põlema selle paiga vastu ja see ei vaibu.”””+ 18 Aga Juuda kuningale, kes läkitas teid Jehoovat küsitama, öelge: „Nende sõnade kohta, mis sa kuulsid, lausub Iisraeli Jumal Jehoova: 19 „Kuna su süda pehmenes ja sa alandusid Jehoova ees,+ kui kuulsid, mida ma ütlesin selle paiga ja elanike kohta — et need saavad kohutavaks vaatepildiks ja needesõnaks —, ning kuna sa käristasid oma riided lõhki+ ja nutsid minu ees, siis võtan ma sind kuulda,” lausub Jehoova. 20 „Ma viin sind puhkama su esivanemate juurde ja sa lähed rahus oma hauda ning su silmad ei näe kogu seda õnnetust, mis ma toon selle paiga peale.””” Ja nad andsid sõnumi kuningale edasi.