5 Õhtuse roaohvri ajal,+ pärast seda kui olin alandunud, tõusin ma lõhkikäristatud rõivais püsti. Seejärel langesin ma põlvili, sirutasin käed oma Jumala Jehoova poole 6 ja laususin: „Oh, mu Jumal! Mul on nii häbi ja piinlik tõsta oma silmi sinu poole, mu Jumal, sest meie patud on tõusnud üle meie pea ning meie süü ulatub taevani.+