14 Mõistmatu ütleb oma südames:

„Jehoovat ei ole.”*+

Seesuguste teod on kõlvatud ja jäledad.

Mitte ükski ei tee head.+

 2 Jehoova vaatab taevast inimlaste peale,

et näha, kas on mõnd taiplikku, kedagi, kes otsib Jehoovat.+

 3 Nad kõik on ära pöördunud,+

nad kõik on rikutud.

Mitte ükski ei tee head,

mitte ainuski.

 4 Kas ühelgi patustajal pole raasugi oidu?

Nad õgivad mu rahvast nagu leiba

ega hüüa Jehoova poole.

 5 Neid haarab aga kohutav hirm,+

sest Jehoova on õigete põlvkonnaga.

 6 Teie, patustajad, püüate nurjata vaevatu plaane,

kuid Jehoova on tema varjupaik.+

 7 Oh tuleks ometi Siionist Iisraelile pääste!+

Kui Jehoova toob oma rahva vangipõlvest tagasi,

siis Jaakob hõisaku, Iisrael rõõmustagu.