2 Kui mõni mees tõotab+ Jehoovale midagi või annab vande+ millestki loobuda, ei tohi ta oma sõna murda.+ Ta peab täitma kõik, mis ta on tõotanud.+

35 Kui Jefta oma tütart nägi, rebis ta oma riided lõhki ja ütles: „Oh häda, mu tütar! Sa murrad mu südame, sest just sinu pean ma ära saatma. Ma andsin Jehoovale tõotuse ega saa seda enam tagasi võtta.”+