18 Ma vihkasin kõike seda, mille kallal olin päikese all nii kõvasti vaeva näinud,+ sest ma mõistsin, et pean selle jätma inimesele, kes tuleb pärast mind.+ 19 Ja kes teab, kas ta on tark või rumal?+ Aga ta hakkab valitsema kõige selle üle, mille mina suure vaevanägemise ja tarkusega siin päikese all olen saanud. Seegi on tühisus.

8 On keegi üksik, kellel pole kaaslast. Tal pole ei poega ega venda, kuid tema töörügamisel pole lõppu. Ta silmad ei küllastu kunagi rikkusest.+ Aga kas ta mõtleb: „Kelle pärast ma rügan ja endale head keelan?”?+ Seegi on tühisus ja õnnetu vaevanägemine.+

19 Ja ma ütlen endale: „Sul on palju head varuks paljudeks aastateks. Puhka, söö, joo ja naudi elu.”” 20 Aga Jumal ütles talle: „Sa rumal! Täna öösel võetakse sinult elu. Kellele jääb siis see, mida sa oled kogunud?”+