45 Pärast seda käskis Jeesus kohe oma jüngritel paati minna ja sõita vastaskaldale, Betsaida poole, ise aga jäi ta inimesi ära saatma.+ 46 Kui ta oli nendega hüvasti jätnud, läks ta üles mäele palvetama.+ 47 Õhtu saabudes oli paat keset merd, tema aga oli üksi maal.+ 48 Kui ta nägi, et jüngritel on raske sõuda, sest tuul oli vastu, kõndis ta mööda merd nende poole, otsekui tahtes neist mööduda. See oli öö neljanda vahikorra ajal*. 49 Märgates teda merel kõndimas, pidasid jüngrid teda kummituseks ja karjusid valju häälega, 50 sest nad kõik nägid teda ja olid hirmunud. Ent otsekohe ütles Jeesus neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”+ 51 Ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Jüngrid olid sellest ülimalt jahmunud, 52 sest nad polnud veel leibade loost aru saanud, nad olid südames aeglased taipama.

16 Õhtu saabudes läksid Jeesuse jüngrid alla mere äärde,+ 17 astusid paati ja hakkasid sõitma üle mere Kapernauma poole. Oli juba pime, aga Jeesus polnud ikka veel nende juurde tulnud.+ 18 Puhus tugev tuul ja merel kiskus tormiks.+ 19 Kui nad olid sõudnud viis-kuus kilomeetrit*, nägid nad Jeesust mere peal kõndimas ja paadile lähenemas ning lõid kartma. 20 Jeesus aga ütles neile: „See olen mina, ärge kartke!”+ 21 Siis võtsid nad ta paati ja jõudsid varsti sihtkohta.+