13 Oh et sa varjaksid mind surmavallas*,+

peidaksid mind, kuni su viha möödub,

seaksid mulle aja ja peaksid mind meeles!+

19 „Sinu surnud ärkavad ellu.

Minu laibad tõusevad üles.+

Ärgake ja hõisake rõõmust,

te põrmus lamajad!+

Sest sinu kaste on kui hommikune kaste*,

ja maa toob ellu need, kes lamavad jõuetuna hauas.