22 Nüüd lähen ma püha vaimu sunnil Jeruusalemma, ehkki ma ei tea, mis minuga seal juhtub. 23 Ma tean vaid seda, et püha vaim aina hoiatab mind linnast linna ja ütleb, et mind ootavad vangistus ja raskused.+

11 Ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö ning sidus oma jalad ja käed kinni ja lausus: „Nii ütleb püha vaim: „Mehe, kellele see vöö kuulub, seovad juudid Jeruusalemmas samamoodi kinni+ ja annavad ta mittejuutide kätte.””+

23 Kas nemad on Kristuse teenijad? Ma räägin nagu arutu — mina olen seda veelgi enam! Ma olen rohkem vaeva näinud,+ olen sagedamini vangis olnud,+ mind on lugematuid kordi pekstud ja ma olen tihti olnud surmasuus.+ 24 Juutidelt olen ma viiel korral saanud 39 hoopi,+ 25 kolm korda on mind keppidega pekstud,+ üks kord kividega visatud,+ kolm korda olen üle elanud laevahuku+ ning hulpinud terve öö ja päeva avamerel. 26 Oma sagedastel rännakutel olen ma olnud ohus jõgedel, ohus röövlite käes, ohus oma rahva seas,+ ohus teiste rahvaste seas,+ ohus linnas,+ ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade keskel. 27 Ma olen palju vaeva näinud ja tööd rüganud, olnud öösel sageli magamata,+ olnud näljas ja janus,+ tihtipeale söömata,+ külma käes ja küllaldase kehakatteta.

28 Peale väliste vintsutuste rõhub mind päevast päeva hingeline koorem: mure kõigi koguduste pärast.+

24 Ma rõõmustan, et ma teie heaolu nimel kannatan.+ Kuid ma pole veel täiel määral Kristuse pärast oma kehas kannatanud koguduse, see tähendab tema keha heaks.+

12 Sellepärast ma kannatangi,+ kuid mul pole häbi,+ sest ma tunnen teda, kellesse ma usun, ja olen veendunud, et ta suudab kuni kohtupäevani kaitsta kõike, mis ma tema hoolde olen usaldanud.+