7 Kõik, kes mind näevad, pilkavad mind,+

nad irvitavad, vangutavad pead ja mõnitavad:+

20 Ta hoiab kõiki tema luid,

ühtki neist ei murta.+

21 Nad andsid mulle toiduks mürki*,+

janu kustutamiseks veiniäädikat.+

22 Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid,

on saanud nurga tipmiseks kiviks.+

 6 Ma andsin oma selja peksjaile

ja põsed neile, kes katkusid need paljaks*.

Ma ei peitnud oma palet solvangute ja sülje eest.+

 3 Teda põlati ja välditi,+

talle oli tuttav valu* ja ta teadis, mis on haigused.

Tema nägu oli otsekui peidetud meie eest.*

Teda põlati ja me ei pidanud teda mikski.+

 5 Kuid ta torgati läbi+ meie üleastumiste pärast,+

purustati meie süütegude tõttu.+

Ta kandis karistust, et meil oleks rahu,+

tema haavad on toonud meile tervenemise.+