2 Aabraham ütles oma pere vanimale sulasele, kes kandis hoolt kõige eest, mis tal oli:+ „Pane palun käsi mu reie alla* 3 ja vannu Jehoova, taeva ja maa Jumala juures, et sa ei võta mu pojale naist kaananlaste seast, kelle keskel ma elan, +

3 Te ei tohi nendega abielusid sõlmida. Ärge andke oma tütreid nende poegadele ja ärge võtke nende tütreid oma poegadele,+ 4 sest nad ahvatlevad teie pojad teenima teisi jumalaid+ ning siis süttib teie vastu Jehoova viha ja ta hävitab teid kiiresti.+

25 Ma noomisin ja needsin neid, lõin mõningaid mehi,+ katkusin neid karvust ja sundisin neid Jumala nimel vannet andma, öeldes: „Te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ja te ei tohi võtta kedagi nende tütardest endale ega oma poegadele!+ 26 Kas just nende pärast ei teinud pattu Iisraeli kuningas Saalomon? Ühegi rahva seas pole olnud temasarnast kuningat.+ Jumal armastas teda+ ja pani ta kogu Iisraeli kuningaks. Aga isegi teda mõjutasid võõramaa naised pattu tegema.+

14 Ärge siduge end uskmatutega.*+ Sest mida ühist on õigusel seadusetusega?+ Või mida ühist on valgusel pimedusega?+