31 „Tulevad päevad, mil ma sõlmin Iisraeli soo ja Juuda sooga uue lepingu,”+ lausub Jehoova. 32 „See leping pole samasugune nagu see, mille ma sõlmisin nende esiisadega sel päeval, kui ma võtsin neil käest kinni, et tuua nad välja Egiptusemaalt.+ Seda lepingut nad ju murdsid,+ kuigi mina olin nende isand*, lausub Jehoova.”

33 „Leping, mille ma sõlmin Iisraeli sooga pärast neid päevi, on järgmine,” lausub Jehoova. „Ma panen oma seaduse nende sisse+ ja kirjutan selle nende südamesse.+ Siis ma olen nende Jumal ja nemad on minu rahvas.”+

34 „Siis ei õpeta enam ükski oma ligimest ega oma venda, öeldes: „Tunne Jehoovat!”,+ sest nad kõik tunnevad mind, kõige pisemast kõige suuremani,”+ lausub Jehoova. „Ma andestan nende süüteod ega tuleta enam meelde nende pattu.”+