7 Kui mõnes teie linnas sel maal, mille teie Jumal Jehoova teile annab, jääb siiski keegi teie vendadest vaeseks, siis ärge tehke oma südant kõvaks ja ärge olge kitsid oma vaesunud venna vastu.+ 8 Avage talle heldelt oma käsi+ ja laenake talle, mida tahes ta vajab või millest tal on puudus.

35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua. Ma olin võõras ja te olite mu vastu külalislahked,+ 36 mul polnud midagi selga panna ja te riietasite mind.+ Ma jäin haigeks ja te hoolitsesite mu eest. Ma olin vangis ja te tulite mind vaatama.”+

11 Ta vastas neile: „Kellel on kaks rõivast*, andku üks sellele, kellel seda pole, ja kellel on toitu, tehku samamoodi.”+

13 Aidake pühasid, kui nad midagi vajavad.+ Olge alati külalislahked.+

4 Aga kui mõnel lesel on lapsi või lapselapsi, siis õppigu need esmalt hoolitsema oma pereliikmete eest nagu jumalateenijaile kohane+ ning tasugu oma vanematele ja vanavanematele, mis nad neile võlgnevad,+ sest see on Jumalale meelepärane.+

27 Puhas ja rikkumata jumalateenistus* meie Jumala ja isa silmis on selline: tuleb hoolitseda orbude+ ja lesknaiste+ eest nende raskustes+ ning hoida end maailmast määrdumata.+

17 Kui kellelgi on ainelist vara ja ta näeb oma venda puuduses olevat, ent ei tegutse kaastundlikult, kas saab siis öelda, et ta armastab Jumalat?+