Teisipäev, 30. september
Jumal on ustav ja ei lase teile osaks saada suuremaid katsumusi, kui te suudate kanda; ta valmistab katsumuse korral väljapääsu, et te suudaksite vastu pidada. (1. Kor. 10:13)
Kui mõtled sellele, mida sa Jehoovale pühendudes palves ütlesid, annab see sulle jõudu seista vastu mistahes kiusatusele. Näiteks ei hakka sa flirtima kellegi abikaasaga, sest oled juba öelnud ei kõigele, mis Jehoovale ei meeldi. Nii ei teki sul sobimatuid tundeid, millest lahti saamiseks peaksid hiljem kõvasti vaeva nägema. Sa ei astu jumalatute rajale, vaid lähed sellest kauge kaarega mööda. (Õpet. 4:14, 15.) Jeesuse eeskujule mõtlemine võib aidata sul hoiduda kõigest, mis kurvastab Jehoovat, kellele sa oled pühendunud. (Matt. 4:10; Joh. 8:29.) Katsumused ja kiusatused annavad sulle võimaluse näidata, et oled teinud kindla otsuse käia Jeesuse jälgedes. Ja Jehoova aitab sul seda teha. w24.03, lk 9–10, lõigud 8–10
Kolmapäev, 1. oktoober
Ülalt lähtuv tarkus on varmas kuuletuma. (Jaak. 3:17)
Kas sul on vahel raske kellelegi kuuletuda? Nii oli see näiteks kuningas Taavetiga. Kuigi ta armastas Jehoovat, polnud tal alati kerge talle kuuletuda. Seepärast palus ta Jumalat: „Ärata mus soov kuuletuda sulle.” (Laul 51:12.) Meilgi on vahel raske teha seda, mida Jehoova ootab. Mispärast? Esiteks, me oleme ebatäiuslikud. Teiseks püüab Saatan meid mässule õhutada. (2. Kor. 11:3.) Kolmandaks, maailm meie ümber on täis mässuvaimu, „mis tegutseb sõnakuulmatutes inimestes”. (Efesl. 2:2.) Seepärast tuleb meil kõvasti vaeva näha, et võidelda oma ebatäiuse, Saatana ja selle maailma mõju vastu ning kuuletuda Jehoovale ja neile, kellele ta on andnud mingil määral mõjuvõimu. w23.10, lk 6, lõik 1
Neljapäev, 2. oktoober
Sina tood alles praegu hea veini välja. (Joh. 2:10)
Jeesus ei kiidelnud kunagi oma saavutustega. Vastupidi, ta oli alandlik ja tahtis, et kogu au läheks tema isale. (Joh. 5:19, 30; 8:28.) Kui meiegi oleme alandlikud, ei kiitle me sellega, mida me Jehoova teenistuses korda saadame, vaid oleme uhked selle üle, et teenime nii võrratut Jumalat. (Jer. 9:23, 24.) Ta tõesti väärib meie ülistust. Lõppude lõpuks ei suudaks me ilma Jehoovata midagi head korda saata. (1. Kor. 1:26–31.) Kui oleme alandlikud, siis me ei otsi kiitust selle eest, mida me teiste heaks oleme teinud. Me oleme rahul teadmisega, et Jehoova näeb kõike ja peab väärtuslikuks seda, mida me teeme. (Vrd Matt. 6:2–4; Heebr. 13:16.) Kindlasti rõõmustab see Jehoovat väga, kui püüame olla alandlikud nagu Jeesus. (1. Peetr. 5:6.) w23.04, lk 4, lõik 9; lk 5, lõigud 11–12