Pühapäev, 16. november
Kes ei vihastu kergesti, on parem kui kangelane, kes suudab end valitseda, on parem kui linna vallutaja. (Õpet. 16:32)
Kuidas sa end tunned, kui sinu kooli- või töökaaslane küsib midagi sinu uskumuste kohta? Paljusid meist ajab see pabinasse. Kuid sellised küsimused võivad aidata meil mõista, mida see inimene mõtleb või usub, ja anda seega meile võimaluse rääkida talle head sõnumit. Vahel aga võib keegi meilt midagi küsida sellepärast, et ta pole meie uskumustega nõus või soovib meiega lihtsalt vaielda. See ei peaks meid üllatama, sest paljud ei tea, mida me tegelikult usume, või siis on neile räägitud meie kohta lausa valet. (Ap. t. 28:22.) Lisaks, me elame viimseil päevil, ajal, mil inimesed on muuhulgas „üleolevad, õela ütlemisega”. (2. Tim. 3:1–3.) Milline omadus aitab meil jääda rahulikuks ja vastata taktitundeliselt, kui keegi seab meie uskumused kahtluse alla? Selleks omaduseks on tasadus. Tasane inimene jääb rahulikuks, kui keegi teda provotseerib või kui ta pole kindel, kuidas vastata. w23.09, lk 14, lõigud 1–2
Esmaspäev, 17. november
Sa määrad nad valitsejaiks kogu maal. (Laul 45:16)
Mõnikord antakse meile nõu, mis aitab meil hoiduda materialismist ja kõigest, mis võib panna meid Jumala seadust rikkuma. Kui me selliseid nõuandeid järgime, toob see häid tulemusi. (Jes. 48:17, 18; 1. Tim. 6:9, 10.) Ka suure viletsuse ja tuhandeaastase rahuriigi ajal juhib Jehoova meid inimeste kaudu. Kas järgime sel ajal tema juhatust? Paljugi sõltub sellest, kas me kuuletume talle praegu. Seega võtkem alati kuulda Jehoova juhatust, sealhulgas sellist, mida ta annab meile meeste kaudu, kes on meie seas eestvedajad. (Jes. 32:1, 2; Heebr. 13:17.) Me võime täielikult usaldada oma giidi Jehoovat, kes viib meid turvaliselt uude maailma. w24.02, lk 25, lõigud 17–18
Teisipäev, 18. november
Tänu armule on teid päästetud. (Efesl. 2:5)
Paulus tundis Jehoova teenimisest rõõmu, kuid tal oli ka palju raskusi. Tal tuli tihti reisida pikki vahemaid ja see polnud noil päevil sugugi kerge. Oma reisidel oli ta vahel „ohus jõgedel, ohus röövlite käes” ning mõnikord vastased isegi peksid teda. (2. Kor. 11:23–27.) Lisaks sellele polnud tema usukaaslased alati tänulikud selle eest, mida ta nende aitamiseks tegi. (2. Kor. 10:10; Filipl. 4:15.) Mis aitas Paulusel Jehoovat ikka edasi teenida? Ta õppis Jehoova kohta nii pühakirjast kui ka omaenda kogemustest väga palju ning veendus, et Jehoova armastab teda. (Rooml. 8:38, 39; Efesl. 2:4, 5.) Ja ka tema armastus Jehoova vastu üha kasvas. See armastus ilmnes selles, et ta aitas oma usukaaslastel Jehoovale ustavaks jääda ja toetas neid. (Heebr. 6:10.) w23.07, lk 9, lõigud 5–6