Esmaspäev, 24. november
Solvangust möödavaatamine kaunistab teda. (Õpet. 19:11)
Oletame, et sa veedad vendade-õdedega aega ja sa teed grupipildi. Igaks juhuks teed kolm klõpsu ja nüüd on sul kolm pilti. Ent sa märkad, et ühel neist on ühe venna kulm kortsus. Sa kustutad selle ära, sest sul on kaks pilti, kus kõigi nägu on naerul. Tavaliselt on meil vendade-õdedega koosveedetud ajast palju häid mälestusi. Ent oletame, et ühel juhul tegi või ütles keegi midagi, mis sind riivas. Mida sa võiksid selle mälestusega teha? Miks mitte püüda seda kustutada, just nagu kustutasid selle ühe foto. (Efesl. 4:32.) Me võime seda vabalt teha, sest ilmselt on meil palju häid mälestusi temaga koosoldud ajast. Ja just neid häid mälestusi me tahame alles hoida ja meenutada. w23.11, lk 11–12, lõigud 16–17
Teisipäev, 25. november
Ma soovin, et naised kaunistaksid end sündsa riietusega, nagu on kohane naistele, kes tunnistavad end jumalakartlikuks. (1. Tim. 2:9, 10)
Kreeka sõnad, mida Paulus selles salmis kasutas, annavad mõista, et kristlase riietus peaks olema väärikas ja ta peaks seda valides arvestama teiste tunnete ja arvamusega. Kas pole kaunis näha kenasti ja sündsalt riides õdesid? Vahetegemisoskus on omadus, mis küpseid kristlasi iseloomustab. See on oskus eristada õiget valest ja valida tark toimimisviis. Üks naine, kellel see oskus oli, on Abigail. Tema abikaasa tegi halva otsuse, mis seadis ohtu kõik tema kodakondsed. Abigail asus kohe tegutsema. Ja kuna ta sai aru, mida selles olukorras on tark teha, päästis ta oma pereliikmete ja sulaste elud. (1. Saam. 25:14–23, 32–35.) Vahetegemisoskus aitab meil mõista ka seda, millal on õige hetk rääkida ja millal oleks parem vaikida. Samuti aitab see meil ilmutada teiste vastu isiklikku huvi, ilma et nad end ebamugavalt tunneksid. (1. Tess. 4:11.) w23.12, lk 20, lõigud 8–9
Kolmapäev, 26. november
Rõõmustagem lootuse üle, et Jumal tõstab meid ausse. (Rooml. 5:2)
Paulus kirjutas need sõnad Roomas elavatele kristlastele. Sealsed vennad-õed olid Jehoovat ja Jeesust tundma õppinud, kasvatanud oma usku neisse ning saanud Jeesuse järelkäijaks. Seepärast mõistis Jumal nad nende usu alusel õigeks ja võidis nad püha vaimuga. (Rooml. 5:1.) Nii said nad imelise lootuse, mille täitumises nad võisid olla täiesti kindlad. Hiljem kirjutas Paulus Efesose kristlastele ja ütles nende lootuse kohta, et see on pärand pühade jaoks. (Efesl. 1:18.) Samuti kirjutas ta Kolossa kristlastele. Neile ütles ta, et nende lootus läheb täide taevas. (Kol. 1:4, 5.) Seega on võitud kristlastel lootus saada igavene elu taevas, kus nad hakkavad valitsema koos Kristusega. (1. Tess. 4:13–17; Ilm. 20:6.) w23.12, lk 9, lõigud 4–5