Kolmapäev, 26. november
Rõõmustagem lootuse üle, et Jumal tõstab meid ausse. (Rooml. 5:2)
Paulus kirjutas need sõnad Roomas elavatele kristlastele. Sealsed vennad-õed olid Jehoovat ja Jeesust tundma õppinud, kasvatanud oma usku neisse ning saanud Jeesuse järelkäijaks. Seepärast mõistis Jumal nad nende usu alusel õigeks ja võidis nad püha vaimuga. (Rooml. 5:1.) Nii said nad imelise lootuse, mille täitumises nad võisid olla täiesti kindlad. Hiljem kirjutas Paulus Efesose kristlastele ja ütles nende lootuse kohta, et see on pärand pühade jaoks. (Efesl. 1:18.) Samuti kirjutas ta Kolossa kristlastele. Neile ütles ta, et nende lootus läheb täide taevas. (Kol. 1:4, 5.) Seega on võitud kristlastel lootus saada igavene elu taevas, kus nad hakkavad valitsema koos Kristusega. (1. Tess. 4:13–17; Ilm. 20:6.) w23.12, lk 9, lõigud 4–5
Neljapäev, 27. november
Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata, kaitseb teie südant ja mõtteid. (Filipl. 4:7)
Vastega „kaitsma” tõlgitud algkeelne sõna oli militaartermin. Seda kasutati seoses sõduritega, kes valvasid linna ja kaitsesid seda vaenlaste eest. Linnaelanikud võisid öösel rahulikult magada, kuna teadsid, et sõdurid valvavad linnaväravaid. Samamoodi, kui Jumala rahu kaitseb meie südant ja mõtteid, võime olla rahulikud ja tunda end turvaliselt. (Laul 4:8.) Me võime tunda sellist rahu isegi siis, kui katsumus muudkui kestab, justnagu see oli Hanna puhul. (1. Saam. 1:16–18.) Kui oleme rahulikud, on meil lihtsam selgelt mõelda ja tarku otsuseid teha. Niisiis, kui sul on raske, kutsu valvur end valvama ehk palveta, kuni sa tunned Jumala rahu. (Luuka 11:9; 1. Tess. 5:17.) Kui sinu elus on kriis, siis palu Jehoovat ikka ja jälle ning sa tunned, kuidas Jumala rahu sinu südant ja mõtteid kaitseb. (Rooml. 12:12.) w24.01, lk 21–22, lõigud 5–6
Reede, 28. november
Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi. (Matt. 6:9)
Et pühitseda oma isa nime, oli Jeesus valmis taluma solvanguid, laimu ja piinamist. Ta teadis, et oli jäänud kõiges oma isale kuulekaks ja seepärast pole tal midagi häbeneda. (Heebr. 12:2.) Samuti teadis ta, et Saatan on tema peale väga vihane ja püüab tema laitmatust murda. (Luuka 22:2–4; 23:33, 34.) Jeesus aga tõestas, et Saatan on jultunud valetaja ja et Jehooval on ustavaid teenijaid, kes jäävad talle laitmatuks ka kõige rängemates katsumustes. Kui sina soovid meie kuningale Jeesusele heameelt valmistada, siis too Jehoova nimele kiitust, aidates teistel teda tundma õppida. Nii tehes järgid sa Jeesuse eeskuju, rõõmustad Jehoovat ja tõestad, et Saatan on valetaja. (1. Peetr. 2:21.) w24.02, lk 11–12, lõigud 11–13