Kahtlemata on meil väga hea meel, et saame praegusel keerulisel ajal koos oma vendade-õdedega Jehoovat teenida. See maailm üha mandub, kuid Jehoova hoolitseb oma suure pere eest ja aitab meil hoida ühtsust. (Laul 133:1; Efesl. 5:33–6:1.) Samuti annab ta meile arusaamist ja tarkust, et suudaksime muredega toime tulla ega kaotaks rõõmu. Samas tuleb meil kõvasti vaeva näha, et Jehoovale ustavaks jääda, sest teiste ebatäius võib meid proovile panna. Samuti võime masenduda iseenda vigade pärast, eriti kui komistame üha uuesti sama reha otsa. Meil on vaja vastupidavust, kui mõni usukaaslane meile haiget teeb, kui abikaasa meile pettumust valmistab ja kui me iseendas pettume. w24.03, lk 14, lõigud 1–2

Aeg-ajalt kuuleme kogemusi vendadest ja õdedest, kes on otsustanud Jehoova teenistuses rohkem teha. Ehk on nad käinud kuningriigi kuulutajate koolis või saanud kolida sinna, kus on suurem vajadus kuulutajate järele. Kui sul on võimalik seada endale selliseid eesmärke, siis tasub seda teha. Jehoova rahvas on meeleldi valmis tema teenistuses rohkem tegema. (Ap. t. 16:9.) Ent kui sinu olud seda praegu ei võimalda, siis ära arva, et oled teistest kehvem. Kõige tähtsam on lõpuni vastu pidada. (Matt. 10:22.) Kui teed Jehoova teenistuses niipalju, kui sinu olud võimaldavad, siis järgid Jeesuse eeskuju. (Laul 26:1.) w24.03, lk 10, lõik 11

Meie taevane isa on lubanud, et ta andestab meile, kui me oma patte kahetseme. (Laul 86:5.) Nii et kui me seda teeme, võime olla kindlad, et Jehoova peab oma sõna. Kuidas aga üle saada tundest, et me ei tee Jehoova heaks piisavalt? Pea meeles, et Jehoova pole karm. Ta ei nõua meilt kunagi rohkem, kui me suudame mõistlikkuse piires teha. Ta hindab väga seda, kui teeme oma parima. Mõtle ka vanaaja jumalateenijatele, kes teenisid Jehoovat kogu südamest. Näiteks Paulus nägi Jehoova teenistuses aastaid kõvasti vaeva: ta reisis tuhandeid kilomeetreid ja rajas uusi kogudusi. Ent kas ta kaotas Jehoova soosingu, kui tema olud ei võimaldanud tal enam nii palju kuulutada? Sugugi mitte. Ta tegi ikka seda, mida sai, ja Jehoova õnnistas teda. (Ap. t. 28:30, 31.) Samamoodi võivad meie olud muutuda. Ent Jehoovale pole oluline see, kui palju me tema heaks teeme, vaid see, miks me teda teenime. w24.03, lk 27, lõigud 7, 9