Vägivald naiste kallal – üleilmne probleem
IGA aasta 25. novembril peetakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla lõpetamise päeva. Selle päeva seadis ametlikult sisse ÜRO Peaassamblee aastal 1999 eesmärgiga tõsta üldsuse teadlikkust naiste õiguste rikkumistest. Miks seda tehti?
Paljudes kultuurides peetakse naisi alamast klassist inimesteks ning neid koheldakse vastavalt. Naistesse suhtutakse sügavale juurdunud eelarvamustega. Sooline vägivald on püsiv probleem ja seda isegi arenenud riikides. Endise ÜRO peasekretäri Kofi Annani sõnul on „vägivald naiste kallal üleilmne probleem, mis puudutab kõiki ühiskondi ja kultuure. Seda kogevad naised olenemata nende rassist, rahvusest, sotsiaalsest päritolust või mingist muust staatusest”.
Naiste vastu suunatud vägivalla küsimustega tegeleva ÜRO inimõiguste komisjoni endise eriraportööri Radhika Coomaraswamy sõnul on enamiku naiste jaoks nendevastane vägivald „tabuteema, ühiskonnas maha vaikitud valdkond, häbiväärne elu tõsiasi”. Ühe Hollandi kuriteoohvrite toetusorganisatsiooni avaldatud statistika kohaselt tarvitatakse ühes Lõuna-Ameerika riigis 23 protsendi ehk umbes iga neljanda naise kallal mingit liiki perevägivalda. Euroopa Nõukogu hinnangul kogeb ka Euroopas iga neljas naine millalgi oma elus perevägivalda. Suurbritannia Siseministeeriumi sõnul sai Inglismaal ja Walesis ühel hiljutisel aastal iga nädal keskmiselt kaks naist surma oma praeguse või endise elukaaslase käe läbi. Ajakirjas „India Today International” kirjutatakse: „Kogu Indias saadab naisi kõikjal alaline hirm ning vägistamisoht varitseb neid igal nurgal, igal tänaval, igas avalikus kohas ning igal tunnil.” Inimõigusorganisatsioon Amnesty International nimetab naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda tänapäeva ühiskonna „kõige levinumaks inimõiguste probleemiks”.
Kas eespool mainitud statistika peegeldab Jumala suhtumist naistesse? Seda küsimust käsitletakse järgmises artiklis.