5. Suhtlemine

MIDA SEE TÄHENDAB

Tõeline suhtlemine on kahepoolne, see tähendab, et sina ja su laps räägite teineteisele oma tunnetest ja mõtetest.

MIKS SEE ON TÄHTIS

Suhtlemine võib eriti keeruliseks osutuda siis, kui laps on jõudnud teismeikka. Võib-olla veel mõni aeg tagasi „oli sul oma lapse elus nii-öelda VIP-pääse lava taha”, öeldakse raamatus „Breaking the Code”. „Nüüd aga saad heal juhul koha publiku hulgas ja sedagi ehk tagumistes ridades.” Kuigi võib jääda mulje, et laps ei soovi sinuga rääkida, vajab ta sinuga suhtlemist rohkem kui kunagi varem.

MIDA SA SAAD TEHA

Kohanda oma ajakava lapse järgi. Ole valmis temaga rääkima kasvõi hilisõhtul.

„Kange tahtmine oleks öelda: „Nüüd sa siis tahad rääkida? Terve päev oli selleks võimalus!” Aga tegelikult pole ju põhjust nuriseda, kui laps soovib ennast meile avada. Seda me lapsevanematena kõige enam ootamegi.” (Lisa)

„Kuigi uni on mulle väga oluline, on parimad jutuajamised oma teismelistest lastega olnud mul pärast südaööd.” (Herbert)

PIIBLI PÕHIMÕTE. „Igaüks taotlegu teise, mitte enda kasu.” (1. Korintlastele 10:24.)

Ära lase tähelepanul hajuda. Üks isa tunnistab: „Mõnikord, kui lapsed minuga räägivad, läheb mu mõte rändama. Aga lapsed pole rumalad, nad jagavad selle ära!”

Kui sinuga on midagi sarnast juhtunud, siis pane lastega rääkides teler kinni ja nutiseade käest ära. Keskendu sellele, mida su laps räägib, ning suhtu tema muresse täie tõsidusega, ükskõik kui tühine see sulle ka ei näiks.

„Meil tuleb oma lastele kinnitada, et nende tunded on meile olulised. Kui neile jääb vastupidine mulje, hoiavad nad oma mured sügaval enda sees või otsivad abi mujalt.” (Maranda)

„Ära reageeri üle, isegi kui lapse mõtteviis on väga vildakas.” (Anthony)

PIIBLI PÕHIMÕTE. „Pange siis tähele, kuidas te kuulate.” (Luuka 8:18.)

Kasuta ära igapäevaolukordi. Mõnikord on lapsed suhtlusaltimad, kui nad ei istu oma vanematega vastakuti.

„Me oleme rääkinud autoga sõites. See, kui saame olla kõrvuti, mitte näoga teineteise suunas, on viinud toredate vestlusteni.” (Nicole)

Ühised söögikorrad on samuti hea võimalus sundimatuks vestluseks.

„Õhtusöögi ajal räägib igaüks ühe asja, mis läks päeval hästi ja mis halvasti. See harjumus ühendab meid ja tekitab tunde, et me pole oma probleemidega üksi.” (Robin)

PIIBLI PÕHIMÕTE. „Igaüks olgu alati valmis kuulama, ta ärgu rääkigu mõtlematult.” (Jaakobuse 1:19.)