Mida teha edasi, kui oleme „Jumalat tundma õppinud”?

1. Miks kasutab piloot lennueelsel ülevaatusel nimekirja?

PILOODID, kes lendavad ühe kõige paremini ehitatud lennukiga, kasutavad lennueelsel ülevaatusel nimekirja, kus on rohkem kui 30 punkti. Kui nad ei kontrolliks iga kord enne õhkutõusmist lennukit hoolikalt nimekirja järgi, võiks see hiljem tuua kaasa traagilise õnnetuse. Kas sa tead, milliseid piloote eriti innustatakse nimekirja iga kord täitma? Väga kogenud piloote! Võib kergesti juhtuda, et kogenud piloot muutub enesekindlaks ega ole lennueelsel ülevaatusel nii hoolikas.

2. Mida tuleb kristlastel enda juures kontrollida?

² Sarnaselt piloodiga, kellele on tähtis turvalisus, saad sinagi kasutada omamoodi nimekirja, veendumaks, et sinu usk ei lööks kõikuma siis, kui sa seda kõige enam vajad. Ükskõik kas oled äsja ristitud või teeninud Jumalat juba palju aastaid, on ülioluline kontrollida, kui sügav on sinu usk ja pühendumus Jumal Jehoovale. Kui me seda korrapäraselt ja hoolikalt ei teeks, võiks see viia vaimse hukuni. Piibel hoiatab meid: „Kes enda arvates seisab, vaadaku ette, et ta ei langeks” (1. Kor. 10:12).

3. Mida tuli Galaatias elavatel kristlastel teha?

³ Galaatias elavatel kristlastel tuli kontrollida oma usu sügavust ja pidada kalliks enda vaimset vabadust. Jeesus oli teinud oma ohvri kaudu võimalikuks neile, kes temasse uskusid, õppida Jumalat tundma täiesti enneolematul moel: nendest võisid saada Jumala pojad! (Gal. 4:9.) Et hoida oma erilist suhet Jumalaga, ei tohtinud galaatlased enam kuulda võtta judaiseerijaid, kes nõudsid, et täidetaks Moosese seadust. Polnud ju ümberlõikamata mittejuudid, kes olid kogudustes, kunagi olnud selle seaduse all. Juutidel ja mittejuutidel oli ühtemoodi tarvis vaimselt edeneda. Nad pidid mõistma, et nad ei saa õigeks Moosese seaduse kaudu.

ESIMESED SAMMUD JUMALA TUNDMAÕPPIMISEL

4., 5. Millist nõu andis Paulus galaatlastele ja miks on tema sõnad olulised ka meile?

⁴ Apostel Pauluse nõuanne galaatlastele on kirja pandud kindla eesmärgiga: et mis tahes perioodil elavad kristlased ei pööraks selga väärtuslikule Piibli tõele ega naaseks selle juurde, mis jäi maha. Need Jumala vaimu mõjutusel üles tähendatud sõnad ei innustanud ustavaks jääma mitte ainult Galaatia koguduste liikmeid, vaid aitavad seda teha ka kõigil teistel jumalateenijatel.

⁵ Meil kõigil on hea tuletada meelde, kuidas me vabanesime vaimsest orjusest ja saime Jehoova tunnistajaks. Selleks mõtle kahele küsimusele: kas sa mäletad, mis sammud sa astusid, et olla kõlblik ristimiseks? Kas sul on meeles, kuidas sa õppisid tundma Jumalat ja tema sind, mille tulemusel sa naudid nüüd tõelist vaimset vabadust?

6. Millist kontrollnimekirja me hakkame arutama?

⁶ Põhimõtteliselt oleme kõik astunud üheksa sammu. Need on meile otsekui vaimne kontrollnimekiri ja on ära toodud kastis „Sammud, mis viisid ristimiseni ja aitavad vaimselt edasi kasvada”. Kui tuletame ikka ja jälle neid üheksat sammu meelde, tugevdab see meie otsustavust mitte pöörduda tagasi selle juurde, mis jäi maha maailma. Nii nagu kogenud, kuid hoolikas piloot tagab oma lendude turvalisuse sellega, et vaatab esmalt üle lennueelse kontrollnimekirja, nii aitab sul ustavalt edasi teenida see, kui vaatad üle vaimse kontrollnimekirja.

NEED, KEDA JUMAL TUNNEB, KASVAVAD VAIMSELT EDASI

7. Millist eeskuju me peaksime järgima ja miks?

⁷ Kontrollnimekiri tuletab piloodile meelde, et ta peab enne igat lendu hoolikalt järgima konkreetset tegevuskava. Ka meie võime korrapäraselt kontrollida ehk uurida iseend ja vaimset tegevuskava, mida oleme alates ristimisest järginud. Paulus kirjutas Timoteosele: „Hoia kinni minult kuuldud tervistavate sõnade eeskujust [või „visandist”, „piirjoontest”] usu ja armastusega, mis on seotud Kristus Jeesusega” (2. Tim. 1:13, allm.). Need „tervistavad sõnad” on kirjas Jumala Sõnas (1. Tim. 6:3). Samamoodi nagu kunstniku visand annab millestki üldpildi, annavad ka tõe piirjooned üldise ettekujutuse sellest, mida Jehoova meilt ootab. Käsitlegem siis lähemalt ristimiseni viivaid samme, et näha, kui täpselt me järgime tõe eeskuju.

8., 9. a) Miks tuleks meil edaspidigi kasvatada teadmisi ja usku? b) Too näide selle kohta, miks on tähtis vaimselt kasvada ja miks see kasv jätkub.

⁸ Esimene punkt meie nimekirjas on teadmiste omandamine. Seejärel on meil võimalik hakata uskuma. Kuid meil tuleks mõlemas valdkonnas edasi kasvada (2. Tess. 1:3). Kasvamine hõlmab pidevaid muutusi. Sõna „kasvama” üks tähendusi on suurenema, rohkenema, tugevnema. Seega tuleb meil pärast ristimist tugevdada oma vaimsust, nii et meie kasv ei jääks kängu.

⁹ Me võime võrrelda oma vaimset kasvu puu kasvamisega. Puu võib kasvada erakordselt suureks, eriti kui selle juurestik ulatub sügavale või on hästi laiali hargnenud. Näiteks võib mõni majesteetlik Liibanoni seeder olla 12-korruselise maja kõrgune. Selle tugevate juurtega puu tüve ümbermõõt võib olla kuni 12 meetrit (Üleml. 5:15). Pärast esialgset kasvuspurti kasvab puu ikka edasi, ent mitte nii märgatavalt. Aasta-aastalt tüvi jämeneb, juured tungivad üha sügavamale ja kaugemale ning puu saab aina tugevamaks. Sama peab paika kristlase vaimse kasvu puhul. Me võime Piiblit uurima hakates vaimselt kiiresti kasvada ja lasta end seejärel ristida. Koguduseliikmed panevad meie edenemist tähele ja on selle üle väga rõõmsad. Võib-olla me alustame isegi pioneerteenistust või saame teisi eesõigusi. Järgnevatel aastatel ei pruugi meie pidev vaimne kasv olla enam nii märgatav. Sellegipoolest tuleb meil kasvatada usku ja teadmisi, kuni saavutame „täiskasvanud mehe taseme, kasvu määra, mis vastab Kristuse täielikkusele” (Efesl. 4:13). Seega me kasvame nii-öelda tillukesest võrsest tugevaks ja kindlalt juurdunud puuks, küpseks kristlaseks.

10. Miks on isegi küpsetel kristlastel vaja vaimselt edasi kasvada?

¹⁰ Kuid seejuures ei peaks meie kasv seisma jääma. Meie teadmised peavad laienema ja usk süvenema. Niiviisi me kinnistume üha kindlamalt Jumala Sõna pinnases (Õpet. 12:3). Koguduses on palju vendi ja õdesid, kes on seda teinud. Näiteks märkis üks vend, kes on teeninud kogudusevanemana rohkem kui 30 aastat, et ta kasvab vaimselt ikka edasi. Ta ütleb: „Minu hindamine Piibli vastu on kõvasti kasvanud. Ma leian pidevalt uusi võimalusi, kuidas Piibli põhimõtteid ja seadusi eri viisidel ellu rakendada. Samuti kasvab minu hindamine kuulutustöö vastu.”

TUGEVDA SÕPRUST JUMALAGA

11. Kuidas me saame Jehoovat aja jooksul paremini tundma õppida?

¹¹ Meie kasv hõlmab ka Jehoova kui oma sõbra ja isaga lähedasemaks saamist. Ta soovib, et tunneksime end armastatuna ja turvaliselt, just nagu laps tunneb end oma kalli ema või isa embuses või nagu meie tunneme end hea ja ustava sõbra seltsis. Mõistagi pole võimalik Jehoovaga sedavõrd lähedaseks saada üleöö. Selleks et võiksime teda tundma õppida ja armastama hakata, läheb aega. Seega, et õppida Jehoovat tundma, võta kindlasti iga päev aega tema Sõna lugemiseks. Ja ära unusta lugeda igat „Vahitorni” ja „Ärgake!” numbrit ning teisi Piiblil põhinevaid väljaandeid.

12. Mida on tähtis teha selleks, et Jehoova meid tunneks?

¹² Jumala sõpradel aitab vaimselt kasvada see, kui nad palvetavad siiralt ja viibivad heas seltskonnas. (Loe Malakia 3:16.) Jehoova „kõrvad [on] nende anumiste poole” (1. Peetr. 3:12). Nagu armastav lapsevanem, kuulab Jehoova tähelepanelikult meie abipalveid. Niisiis tuleb meil olla „püsivad palves” (Rooml. 12:12). Meil pole võimalik jääda küpseks kristlaseks ilma Jumala abita. Maailma surve on liiga suur, et sellele üksinda vastu seista ja sellega toime tulla. Kui me pole enam püsivad palves, siis ei saa me seda vajalikku jõudu, mida Jumal soovib ja suudab meile anda. Kas sa oled rahul oma palvete kvaliteediga või kas näed selles vallas edenemisruumi? (Jer. 16:19.)

13. Miks on vaimse kasvu seisukohalt oluline seltsida kaaskristlastega?

¹³ Jehooval on hea meel kõigist neist, kes „tema juures pelgupaika otsivad” (Nahum 1:7). Seega, kui oleme Jumalat tundma õppinud, tuleb meil jääda koguduse ligi, et võiksime edaspidigi seltsida nendega, kes teda tunnevad. Selles masendavas maailmas on tark ümbritseda end vendade ja õdedega, kes meid julgustavad. Miks? Sest kogudusest leiad sa neid, kes ergutavad sind „armastusele ja headele tegudele” (Heebr. 10:24, 25). Vastastikune armastus, millest Paulus oma kirjas heebrealastele kirjutas, eeldab vennaskonna, üksmeelsete jumalateenijate koguduse olemasolu. Et võiksime niisugust armastust väljendada, on tarvis teiste kristlastega suhelda. Veendu, et koosolekutel käimine ja seal vastamine oleks su kontrollnimekirjas alati märgitud.

14. Miks võib öelda, et kahetsemine ja pöördumine pole ühekordsed?

¹⁴ Me pidime oma patte kahetsema ja neist pöörduma, kui saime kristlasteks. Kahetsus pole aga ühekordne. Patt varitseb meid ebatäiuslikke inimesi nagu rõngasse kerinud madu, kes on valmis salvama (Rooml. 3:9, 10; 6:12—14). Olgem siis tähelepanelikud ja ärgem sulgegem silmi enda vigade ees. Õnneks on Jehoova meiega kannatlik, kui me oma nõrkustega kogu hingest võitleme ja püüame end muuta (Filipl. 2:12; 2. Peetr. 3:9). Meile on suureks abiks see, kui kasutame oma aega ja energiat Jehoova teenistuseks ning pöördume ära isekatest eesmärkidest. Üks õde kirjutab: „Kuigi ma kasvasin üles tões, oli mul kujunenud Jehoovast omamoodi arusaam. Arvasin, et teda tuleb väga karta ja et mul pole lootustki talle meele järele olla.” Mingil ajal tabasid seda õde mitmed tagasilöögid ja tema vaimsus polnud kuigi tugev. „Asi polnud selles, nagu ma poleks Jehoovat armastanud,” jätkab õde, „vaid ma lihtsalt ei tundnud teda. Ent pärast paljusid tungivaid palveid hakkasin end muutma.” Ta lisab: „Mõistsin, et Jehoova suunas mind nagu last, aidates mul ületada ühe takistuse teise järel. Seejuures oli ta väga hell ja näitas mulle, mida ma pean tegema.”

15. Mida Jeesus ja tema isa Jehoova näevad?

¹⁵ „Rääkige edaspidigi rahvale” head sõnumit. Jumala ingel ütles need sõnad Peetrusele ja teistele apostlitele pärast seda, kui nad ime kaudu vanglast vabastati (Ap. t. 5:19—21). Igal nädalal kuulutamine on kindlasti veel üks punkt meie kontrollnimekirjas. Jeesus ja tema isa Jehoova panevad tähele nii meie usku kui ka teenistust (Ilm. 2:19). Varem tsiteeritud kogudusevanem märkis: „Kuulutustöö on meie elu lahutamatu osa.”

16. Miks on hea mõtiskleda oma pühendumise üle?

¹⁶ Mõtiskle oma pühendumise üle. Meie väärtuslikem vara on meie suhted Jehoovaga. Ta tunneb neid, kes talle kuuluvad. (Loe Jesaja 44:5.) Uuri palvemeelselt, kui lähedased ja sügavad on sinu suhted temaga. Seoses sellega ära unusta seda tähtsat päeva, mil lasid end ristida. Ka see aitab sul hoida meeles, et sinu ristimine tähistab kõige tähtsamat otsust, mille sa eales oled langetanud.

MEIL ON VAJA VASTUPIDAVUST, ET PÜSIDA JEHOOVA LIGI

17. Miks läheb meil vaja vastupidavust, et püsida Jehoova ligi?

¹⁷ Kirjas galaatlastele rõhutas Paulus, kui oluline on vastupidavus (Gal. 6:9). Seda omadust läheb kristlasel tarvis ka tänapäeval. Sul tuleb ette katsumusi, ent Jehoova aitab sind. Palu temalt püha vaimu. Ta asendab sinu ängistuse rõõmuga ning meelehärmi rahuga (Matt. 7:7—11). Mõtle järgnevale: kui Jehoova hoolitseb lindude eest, siis kui palju enam hoolitseb ta sinu eest, kes sa teda armastad ja oled talle pühendunud? (Matt. 10:29—31.) Ükskõik mis raskusi su teele ka ei tuleks, ära vaata kunagi tagasi, ära anna kunagi alla. Milliseid imelisi õnnistusi meil küll on tänu sellele, et Jehoova meid tunneb!

18. Mida sa soovid edasi teha nüüd, kui oled „Jumalat tundma õppinud”?

¹⁸ Niisiis, kui sa oled hiljuti Jumalat tundma õppinud ja lasknud end ristida, siis mida teha edasi? Püüa Jehoovat üha paremini tundma õppida ja kasvada vaimselt küpseks kristlaseks. Mida teha siis, kui sa oled olnud ristitud juba palju aastaid? Ka sina pead laiendama ja süvendama oma teadmisi Jehoova kohta. Ärgem muutugem kunagi liiga enesekindlaks ega pidagem suhteid temaga enesestmõistetavaks. Selle asemel tuleks meil kõigil aeg-ajalt vaadata üle oma vaimne kontrollnimekiri, veendumaks, et me saame üha lähedasemaks oma armastava isa, sõbra ja Jumala Jehoovaga. (Loe 2. Korintlastele 13:5, 6.)